Sudu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
toim |
||
1. rida:
[[Image:LondonSmog.jpg|thumb|Sudu Londonis.]]
'''Sudu''' on teatud tüüpi [[õhureostus]].
[[Termin]] "sudu" on kokku pandud sõnadest '[[suits]]' ja '[[udu]]'. Eeskujuks sellise sõna leiutamisele on [[Inglise keel|ingliskeelne]] termin "''smog''" (''smoke'' + ''fog''). Esineb vähemalt kahte tüüpi sudu, millest esimest – nn [[Londoni-tüüpi sudu]] – võib tõesti käsitleda kui [[niiskus]]e ja [[Väävel|väävlirikka]] suitsu [[Keemiline reaktsioon|reaktsiooni]] saadust, kuid teise, [[fotokeemilise sudu]], tekkeks ei ole vaja ei suitsu ega ka udu.
Termini "''smog''" mõtles välja [[Harold Antoine des Voeux]] [[Suurbritannia]]s aastal [[1905]]. Sellega tähistas ta [[Kivisüsi|kivisöe]] põlemisel [[atmosfäär]]i paiskuvate väävliühendite poolt tekitatud tumedat ning mürgist [[suurlinn]]ade kohal hõljuvat [[pilv]]e, mis tappis tuhandeid inimesi [[London]]is, [[Manchester]]is, [[Glasgow]]s ja mujal.
Londoni-tüüpi sudu korral on tegemist peamiselt kivisöe põletamise tagajärgedega. Põletamisel satuvad atmosfääri [[tahm]]aosakesed ning [[väävli oksiidid]], sest kivisüsi sisaldab väheses koguses väävlit. Kui õhk on [[veeaur]]ust küllastunud, siis saavad tahm, väävli oksiidid ning [[vesi]] kombineeruda ja moodustada nähtavust halvendava ning inimeste tervist ohustava [[Vesinikeksponent|happelise]] reaktsiooniga pilve ehk sudu. Tänapäeval esineb seda tüüpi sudu harvem, sest kivisütt enam nii laialt kütteks ei kasutata.
Fotokeemiline sudu ei teki mitte [[vihm]]ase või niiske ilmaga, vaid pigem vastupidi, sest selle tekkeks on vaja päikesevalgust. Tegemist pole seega mitte udu, vaid nähtavust halvendava vinega. Fotokeemiline sudu tekib lämmastiku oksiidide ning lenduvate [[Orgaanilised ühendid|orgaaniliste ühendite]] vahelise reaktsiooni läbi. Saadusteks on [[aerosool]]id ning [[osoon]]. Sellist tüüpi sudu tekib peamiselt suurlinnades, kus on palju [[mootorsõiduk]]ite [[Heitgaasid|heitgaase]] ning [[tööstus]]likku atmosfäärisaastet.
Sudu võib tekkida ka [[biomass]]i põle(ta)mise tagajärjel. Näiteks tekitavad suured [[metsapõleng]]ud laialdastel aladel nähtavust halvendavat vinet. Biomassi põlemise tagajärjel tekkinud sudu on oma omadustelt tihti kahe peamise sudutüübi segu.
Sudu võimendavaks asjaoluks on [[temperatuuriinversioon]]i esinemine atmosfääri alaosas. See tähendab seda, et vahetult maapinna lähedal olevas õhukihis on temperatuur madalam kui selle kohal olevas õhukihis. Seetõttu ei saa [[õhk]] kõrgele tõusta ning sudu hajumine on takistatud. Samuti on oluline, et ei esineks tugevat [[tuul]]t, sest see puhuks sudu [[linn]]ade kohalt minema.
[[Tervis]]ele on kõige ohtlikum nn Londoni-tüüpi sudu, mis on tapnud tuhandeid inimesi, kuid ka fotokeemilise suduga kokkupuutumine tekitab inimestel hingamisraskusi, ärritab silmi ning võib mõnikord põhjustada surma.
[[Kategooria:Meteoroloogia]]
[[Kategooria:Geokeemia]]
[[cs:Smog]]
[[da:Smog]]
[[de:Smog]]
[[en:Smog]]
[[es:Smog]]
[[fr:Smog]]
[[gl:Smog]]
[[he:ערפיח]]
[[hu:Szmog]]
[[it:Smog]]
[[ja:スモッグ]]
[[ko:스모그]]
[[ms:asbut]]
[[nl:Smog]]
[[no:Smog]]
[[oc:Esmòg]]
[[pl:Smog]]
[[pt:Smog]]
[[ru:Смог]]
[[sv:Smog]]
| |||