Erinevus lehekülje "Hansa Liit" redaktsioonide vahel

Suurus jäi samaks ,  3 aasta eest
==Krahvivaenus==
{{vaata|Krahvivaenus}}
Aastatel 1534–1536 osales Hansa Liit sõjalises konfliktis Taani trooni ja kaubanduseeliste pärast. [[1533]]. aastal suri Taani kuningas [[Frederik I]], mis avas võimaluse teistele jõududele sekkuda ja üritada oma kandidaate kuningatroonile saada. Hansalinn [[Lübeck]], mida juhtis ambitsioonikas bürgermeister [[Jürgen Wullenwever]], püüdis [[Hansa]] ja ennekõike enda huvisid iga hinna eest kaitsta ja püüdis seetõttu tõkestada Madalmaade kaupmeeste läbisõitu Taani väinadest. Kuningas Christian II oli abiellunud keiser [[Karl V]] õe [[IsabellaBurgundia AustriastIsabella|Isabellaga]] ja soodustas seetõttu igati [[Habsburgid]]ele kuuluvate Madalmaade kaupmeeste Läänemere-kaubandust. Seetõttu oli Lübeck aidanud teda nii Rootsis kui ka Taanis kukutada. Kuid Frederik I surma järel otsustas Wullenwever Lübecki huvisid veelgi otsesemalt kaitsma asuda, seda enam, et Rootsiga oli linnal juba tekkinud vastulu, mis ähvardas sõjaks paisuda. Nõnda lootis bürgermeister Taani kuningaks saada mõne Lübeckile soodsa valitseja, kes suudaks ka Rootsi trooni haarata ja nõnda sealgi Hansa kaubaeelised taastada.
 
1535. aasta suveks langes enamik Taani saartest ja [[Skåne]]st [[Christian III]] toetajate kätte ja Lübeck kaotas ülemvõimu merel. Christiani, Rootsi ja Preisi laevastik hakkasid teostama ühisoperatsioone Taani saarestikus ja sügiseks olid vaid Kopenhaagen ja Malmö jäänud krahv Christophi ja hertsog Albrechti kätte. Sellist seisu luges Lübecki raad lootusetuks ning Wullenwever kukutati. [[Hamburg]]is algasid rahuläbirääkimised, mis lõppesid [[1536]]. aasta veebruaris Lübecki ja Christian III vahelise rahulepingu sõlmimisega. Sellega säilitas Hansa mõningaid eeliseid Taani väinades, kuid Madalmaade konkurentsi ei piiratud. See tähendas, et Lübeck kaotas lõplikult otsustava rolli Läänemere kaubandus- ja välispoliitikas.
55 189

muudatust