Neptuun: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
50. rida:
== Ajalugu ==
=== Avastamine ===
28. detsembril 1612 ja 27. jaanuaril 1613 tehtud ühtede esimeste ajaloo teleskoopvaatluste põhjal koostas [[Galileo Galilei]] joonised, millel on näha kahte punkti, mis kattuvad nüüdseks avastatud Neptuuni asukohaga. Mõlemal puhul pidas Galilei Neptuuni ekslikult [[kinnistäht|kinnistäheks]], kui see paistis öises taevas Jupiteri lähedal,<ref>{{cite book|first=Alan|last=Hirschfeld|title=Parallax: The Race to Measure the Cosmos|date=2001|publisher=Henry Holt|location=New York, New York| isbn = 978-0-8050-7133-7}}</ref> mistõttu ei peeta Galileid ka Neptuuni avastajaks. Esimese vaatluse ajal 1612. aasta detsembris paistis Neptuun taevas peaaegu liikumatu, kuna sel ajal muutus Neptuuni Maalt nähtav liikumissuund vastupidiseks. Sellist nähtust põhjustab asjaolu, et Maal kulub Päikese ümber ühe tiiru tegemiseks vähem aega kui Neptuunil.<ref>{{cite book|first=Mark |last=Littmann|author2=Standish, E. M.|title=Planets Beyond: Discovering the Outer Solar System|date=2004|publisher=Courier Dover Publications| isbn = 978-0-486-43602-9}}</ref> 2009. aasta juulis avaldas [[Melbourne'i Ülikool]]i [[füüsik]] David Jamieson uusi tõendeid selle kohta, et Galilei siiski vähemalt teadis, et tema vaadeldud täht liikus kinnistähtede suhtes.<ref>{{cite web|title=Galileo discovered Neptune, new theory claims|first=Robert Roy |last=Britt|date=2009|publisher=MSNBC News|accessdate=10. juuli 2009|url=http://www.msnbc.msn.com/id/31835303}}</ref>
1821. aastal avaldas [[Alexis Bouvard]] Neptuuni naabri Uraani orbiidi astronoomilised tabelid.<ref>{{cite book|first=A. |last=Bouvard|date=1821|title=Tables astronomiques publiées par le Bureau des Longitudes de France|publisher=Bachelier|location=Pariis}}</ref> Hilisemad vaatlused ei langenud suures osas tabelitega kokku, mistõttu püstitas Bouvard [[hüpotees]]i, et tundmatu taevakeha [[gravitatsioon]]iline mõju [[häiritus|häirib]] Uraani orbiiti.<ref name=MNRAS7 /> 1843. aastal asus Uraani orbiidi kallal olemasolevaid andmeid kasutades tööle [[John Couch Adams]]. Cambridgei Observatooriumi juhataja James Challise kaudu palus ta lisaandmeid [[Kuninglik Astronoomiaselts|Kuningliku Astronoomiaseltsi]] liikmelt George Biddell Airylt, kes need 1844. aasta veebruaris üle andis. Adams jätkas 1845–46 aastatel tööd ja pakkus välja mitu hinnangut uue planeedi kohta.<ref>{{cite web|first=John J. |last=O'Connor|author2=Robertson, Edmund F.|date=2006|url=http://www-groups.dcs.st-and.ac.uk/~history/Extras/Adams_Neptune.html|title=John Couch Adams' account of the discovery of Neptune|publisher=University of St Andrews|accessdate=18. veebruar 2008}}</ref><ref>{{cite journal|first=J. C. |last=Adams|bibcode=1846MNRAS...7..149A|title=Explanation of the observed irregularities in the motion of Uranus, on the hypothesis of disturbance by a more distant planet|journal=[[Monthly Notices of the Royal Astronomical Society]]|volume=7 |pages=149–152 |date=13. november 1846 |doi=10.1093/mnras/7.9.149}}</ref>
| |||