Neptuun: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
52. rida:
28. detsembril 1612 ja 27. jaanuaril 1613 tehtud ühtede esimeste ajaloo teleskoopvaatluste põhjal koostas [[Galileo Galilei]] joonised, millel on näha kahte punkti, mis kattuvad nüüdseks avastatud Neptuuni asukohaga. Mõlemal puhul pidas Galilei Neptuuni ekslikult [[kinnistäht|kinnistäheks]], kui see paistis öises taevas Jupiteri lähedal,<ref>{{cite book|first=Alan|last=Hirschfeld|title=Parallax: The Race to Measure the Cosmos|date=2001|publisher=Henry Holt|location=New York, New York| isbn = 978-0-8050-7133-7}}</ref> mistõttu ei peeta Galileid ka Neptuuni avastajaks. Esimese vaatluse ajal 1612. aasta detsembris paistis Neptuun taevas peaaegu liikumatu, kuna sel ajal muutus Neptuuni Maalt nähtav liikumissuund vastupidiseks. Sellist nähtust põhjustab asjaolu, et Maal kulub Päikese ümber ühe tiiru tegemiseks vähem aega kui Neptuunil.<ref>{{cite book|first=Mark |last=Littmann|author2=Standish, E. M.|title=Planets Beyond: Discovering the Outer Solar System|date=2004|publisher=Courier Dover Publications| isbn = 978-0-486-43602-9}}</ref> 2009. aasta juulis avaldas Melbourne'i Ülikool [[füüsik]] David Jamieson uusi tõendeid selle kohta, et Galilei siiski vähemalt teadis, et tema vaadeldud täht liikus kinnistähtede suhtes.<ref>{{cite web|title=Galileo discovered Neptune, new theory claims|first=Robert Roy |last=Britt|date=2009|publisher=MSNBC News|accessdate=10. juuli 2009|url=http://www.msnbc.msn.com/id/31835303}}</ref>
 
1821. aastal avaldas [[Alexis Bouvard]] Neptuuni naabri Uraani orbiidi astronoomilised tabelid.<ref>{{cite book|first=A. |last=Bouvard|date=1821|title=Tables astronomiques publiées par le Bureau des Longitudes de France|publisher=Bachelier|location=Pariis}}</ref> Hilisemad vaatlused ei langenud suures osas tabelitega kokku, mistõttu püstitas Bouvard [[hüpotees]]i, et tundmatu taevakeha [[gravitatsioon]]iline mõju [[häiritus|häirib]] Uraani orbiiti.<ref name=MNRAS7 /> 1843. aastal asus Uraani orbiidi kallal olemasolevaid andmeid kasutades tööle [[John Couch Adams]]. Cambridge’iCambridgei Observatooriumi juhataja James Challise kaudu palus ta lisaandmeid [[Kuninglik Astronoomiaselts|Kuningliku Astronoomiaseltsi]] liikmelt George Biddell Airylt, kes need 1844. aasta veebruaris üle andis. Adams jätkas 1845–46 aastatel tööd ja pakkus välja mitu hinnangut uue planeedi kohta.<ref>{{cite web|first=John J. |last=O'Connor|author2=Robertson, Edmund F.|date=2006|url=http://www-groups.dcs.st-and.ac.uk/~history/Extras/Adams_Neptune.html|title=John Couch Adams' account of the discovery of Neptune|publisher=University of St Andrews|accessdate=18. veebruar 2008}}</ref><ref>{{cite journal|first=J. C. |last=Adams|bibcode=1846MNRAS...7..149A|title=Explanation of the observed irregularities in the motion of Uranus, on the hypothesis of disturbance by a more distant planet|journal=[[Monthly Notices of the Royal Astronomical Society]]|volume=7 |pages=149–152 |date=13. november 1846 |doi=10.1093/mnras/7.9.149}}</ref>
[[Pilt:Urbain Le Verrier.jpg|thumb|upright|left||[[Urbain Le Verrier]]]]
 
1845–46 tegi [[Urbain Le Verrier]] Adamsist sõltumatult oma arvutused, kuid ei pälvinud nendega eriti tähelepanu. Kui Airy oli tutvunud Le Verrier avaldatud arvutustega Neptuuni geograafilise pikkuse kohta ja märganud nende sarnasust Adamsi arvutusega, veenis ta Challist planeeti otsima. Challis otsis Neptuuni asjatult terve augusti ja septembri.<ref name=MNRAS7>{{cite journal|first=G. B. |last=Airy|bibcode=1846MNRAS...7..121A|title=Account of some circumstances historically connected with the discovery of the planet exterior to Uranus|journal=Monthly Notices of the Royal Astronomical Society|volume=7 |pages=121–144 |date=13. november 1846|doi=10.1002/asna.18470251002}}</ref><ref>{{cite journal|first=Rev. J. |last=Challis|bibcode=1846MNRAS...7..145C|title=Account of observations at the Cambridge observatory for detecting the planet exterior to Uranus|journal=Monthly Notices of the Royal Astronomical Society|volume=7 |pages=145–149|date=13. november 1846 |doi=10.1093/mnras/7.9.145}}</ref>
 
Samal ajal õhutas aga Le Verrier kirja teel Berliini Observatooriumi astronoomi [[Johann Gottfried Galle]]d uut planeeti observatooriumi [[refraktor]]iga otsima. Observatooriumis tegutsev tudeng Heinrich Louis d'Arres soovitas Gallel planeedi asukoha erisuste leidmiseks võrrelda omavahel hiljuti joonistatud taevakaarti Le Verrier’Verrier' ennustatud asukohast sel ajal nähtava pildiga taevas, mitte aga kinnistähe asukohaga. 23. september 1846 ehk sama päeva õhtul, mil Galle oli Le Verrier’Verrier' kirja kätte saanud, avastas ta Neptuuni ühe kraadi kaugusel asukohast, kus Le Verrier oli selle ennustanud olevat, ja 12 kraadi kaugusel Adamsi ennustatud asukohast. Challis mõistis hiljem, et oli planeeti vaadelnud kaks korda 4. ja 12. augustil, kuid ei tundus selles ära planeeti, kuna tal puudus ajakohane tähekaart ja ta keskendus rohkem oma samaaegsele tööülesandele, milleks oli [[komeet]]ide vaatlemine.<ref name=MNRAS7/><ref>{{cite journal|first=J. G.|last=Galle|bibcode=1846MNRAS...7..153G|title=Account of the discovery of the planet of Le Verrier at Berlin|journal=Monthly Notices of the Royal Astronomical Society|volume=7 |page=153|date=13. november 1846|doi=10.1093/mnras/7.9.153}}</ref>
 
Avastuse järel tekkis [[prantslasedPrantsusmaa|prantsusePrantsuse]] ja [[suurbritanniaSuurbritannia|Briti]] avastajate vahel tugev vastasseis, mis lahenes lõpuks rahvusvahelise [[konsensus|ühise arvamusega]], et Le Verrier ja AdamasAdams mõlemad avastasid Neptuuni. Ameerika astronoom ja [[ajaloolane]] Dennis Rawlins seadis alates 1966. aastast Adamsi kaasavastaja nõude tõsiseltvõetavuse kahtluse alla ja küsimust arutati uuesti 1998. aastal, kui Greenwich Kuninglikus Observatooriumis avastati ajaloolised dokumendid "Neptune papers".<ref name="Neptdisc">{{cite web|url=http://www.ucl.ac.uk/sts/nk/neptune/index.htm
|title=Neptune's Discovery. The British Case for Co-Prediction.|accessdate=19. märts 2007|first=Nick |last=Kollerstrom|date=2001|publisher=University College London|archiveurl=https://web.archive.org/web/20051111190351/http://www.ucl.ac.uk/sts/nk/neptune/|archivedate=11. november 2005}}</ref> Pärast dokumentide läbivaatamist otsustati, et "Adams ei vääri Le Verrier’gaVerrier'ga sama suurt avastamisau. Au kuulub ainult isikule, kellel õnnestus ennustada planeedi asukoht ja ka veenda astronoome seda otsima".<ref>{{cite journal|author= William Sheehan|author2= Nicholas Kollerstrom|author3= Craig B. Waff| date=detsember 2004|url=http://www.scientificamerican.com/article.cfm?id=the-case-of-the-pilfered|title=The Case of the Pilfered Planet&nbsp;– Did the British steal Neptune?|work=Scientific American|accessdate=20. jaanuar 2011}}</ref>
 
=== Nime andmine ===