Neptuun: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
52. rida:
28. detsembril 1612 ja 27. jaanuaril 1613 tehtud ühtede esimeste ajaloo teleskoopvaatluste põhjal koostas [[Galileo Galilei]] joonised, millel on näha kahte punkti, mis kattuvad nüüdseks avastatud Neptuuni asukohaga. Mõlemal puhul pidas Galilei Neptuuni ekslikult [[kinnistäht|kinnistäheks]], kui see paistis öises taevas Jupiteri lähedal,<ref>{{cite book|first=Alan|last=Hirschfeld|title=Parallax: The Race to Measure the Cosmos|date=2001|publisher=Henry Holt|location=New York, New York| isbn = 978-0-8050-7133-7}}</ref> mistõttu ei peeta Galileid ka Neptuuni avastajaks. Esimese vaatluse ajal 1612. aasta detsembris paistis Neptuun taevas peaaegu liikumatu, kuna sel ajal muutus Neptuuni Maalt nähtav liikumissuund vastupidiseks. Sellist nähtust põhjustab asjaolu, et Maal kulub Päikese ümber ühe tiiru tegemiseks vähem aega kui Neptuunil.<ref>{{cite book|first=Mark |last=Littmann|author2=Standish, E. M.|title=Planets Beyond: Discovering the Outer Solar System|date=2004|publisher=Courier Dover Publications| isbn = 978-0-486-43602-9}}</ref> 2009. aasta juulis avaldas Melbourne'i Ülikool [[füüsik]] David Jamieson uusi tõendeid selle kohta, et Galilei siiski vähemalt teadis, et tema vaadeldud täht liikus kinnistähtede suhtes.<ref>{{cite web|title=Galileo discovered Neptune, new theory claims|first=Robert Roy |last=Britt|date=2009|publisher=MSNBC News|accessdate=10. juuli 2009|url=http://www.msnbc.msn.com/id/31835303}}</ref>
1821. aastal avaldas [[Alexis Bouvard]] Neptuuni naabri Uraani orbiidi astronoomilised tabelid.<ref>{{cite book|first=A. |last=Bouvard|date=1821|title=Tables astronomiques publiées par le Bureau des Longitudes de France|publisher=Bachelier|location=Pariis}}</ref> Hilisemad vaatlused ei langenud suures osas tabelitega kokku, mistõttu püstitas Bouvard [[hüpotees]]i, et tundmatu taevakeha [[gravitatsioon]]iline mõju [[häiritus|häirib]] Uraani orbiiti.<ref name=MNRAS7 /> 1843. aastal asus Uraani orbiidi kallal olemasolevaid andmeid kasutades tööle [[John Couch Adams]].
[[Pilt:Urbain Le Verrier.jpg|thumb|upright|left||[[Urbain Le Verrier]]]]
1845–46 tegi [[Urbain Le Verrier]] Adamsist sõltumatult oma arvutused, kuid ei pälvinud nendega eriti tähelepanu. Kui Airy oli tutvunud Le Verrier avaldatud arvutustega Neptuuni geograafilise pikkuse kohta ja märganud nende sarnasust Adamsi arvutusega, veenis ta Challist planeeti otsima. Challis otsis Neptuuni asjatult terve augusti ja septembri.<ref name=MNRAS7>{{cite journal|first=G. B. |last=Airy|bibcode=1846MNRAS...7..121A|title=Account of some circumstances historically connected with the discovery of the planet exterior to Uranus|journal=Monthly Notices of the Royal Astronomical Society|volume=7 |pages=121–144 |date=13. november 1846|doi=10.1002/asna.18470251002}}</ref><ref>{{cite journal|first=Rev. J. |last=Challis|bibcode=1846MNRAS...7..145C|title=Account of observations at the Cambridge observatory for detecting the planet exterior to Uranus|journal=Monthly Notices of the Royal Astronomical Society|volume=7 |pages=145–149|date=13. november 1846 |doi=10.1093/mnras/7.9.145}}</ref>
Samal ajal õhutas aga Le Verrier kirja teel Berliini Observatooriumi astronoomi [[Johann Gottfried Galle]]d uut planeeti observatooriumi [[refraktor]]iga otsima. Observatooriumis tegutsev tudeng Heinrich Louis d'Arres soovitas Gallel planeedi asukoha erisuste leidmiseks võrrelda omavahel hiljuti joonistatud taevakaarti Le
Avastuse järel tekkis [[
|title=Neptune's Discovery. The British Case for Co-Prediction.|accessdate=19. märts 2007|first=Nick |last=Kollerstrom|date=2001|publisher=University College London|archiveurl=https://web.archive.org/web/20051111190351/http://www.ucl.ac.uk/sts/nk/neptune/|archivedate=11. november 2005}}</ref> Pärast dokumentide läbivaatamist otsustati, et "Adams ei vääri Le
=== Nime andmine ===
|