Nõukogude Liit: erinevus redaktsioonide vahel

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses 117. septembril 1939 [[NSV Liidu kallaletung Poolale|tungisid Nõukogude väed Poolasse]] ning liitsid Poola idapoolsed alad NSV Liiduga ([[Ukraina NSV]] ja [[Valgevene NSV]]-ga) NSV Liiduga. Kolmanda Riigi poolt [[Poola Teises maailmasõjas|Poola kampaania]] järel alanud Saksamaa sõjategevuse ajal Euroopas ([[Prantsusmaa]]l ja [[Suurbritannia]]ga), alustas NSV Liit sõjategevust [[Talvesõda|sõjategevust Soomes]] ning annekteeris ja okupeeris [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Eesti]], [[Nõukogude okupatsioon Lätis (1940–1941)|Läti]] ja [[Nõukogude okupatsioon Leedus (1940–1941)|Leedu]] ning annekteeris need. Teise maailmasõja [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude Liidu-SaksaSaksamaa sõja]] (nõukogudeNõukogude ja Venemaa ajalookirjanduses [[Suur Isamaasõda]]) alguse järel 1941. aasta suvel, liitusühines NSV Liit NatsiSaksamaa-Saksamaa vastasesse liituvastase [[Lääneriigid|lääneriikidegalääneriikide]] liiduga ning oli 1945. aastal sõja lõppemisel võitjariikide [[koalitsioon]]is.

Teise maailmasõja lõpul NSV Liidu [[NSV Liidu relvajõud|relvajõudude]] poolt Saksa, [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] vägedeleude pealetungi käigus hõivatud [[Ida-Euroopa|Ida-]] ja [[Kesk-Euroopa]] riikides kukutati seal vahepeal moodustatud [[koalitsioon]]i- ja [[rahvademokraatia]]valitsused kukutati [[nõukogude võim]]u poolt ning kehtestati NSV Liidust sõltuvad valitsused – [[Poola Rahvavabariik]], [[Ungari Rahvavabariik]], [[Tšehhoslovakkia Vabariik]], [[Rumeenia Rahvavabariik]], [[Bulgaaria Rahvavabariik]], [[Albaania Rahvavabariik]], [[Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik]].

1948. aastal kuulutasid juudid oma[[Ajalooline territooriumilPalestiina|Palestiinas]] välja [[Iisrael|Iisraeli riigi]]. Esimese välisriigina, tunnistas Iisraeli riiklikku iseseisvust NSV Liit, kes samuti toetas Iisraeli riiki relvastusega järgnevasjärgnenud sõjas relvastusega. NSV Liidu poliitilise toetuse eesmärk oli saavutada [[Lähis-Ida]]s, NSV Liidule lojaalne riik, kuna teised araabia riigid olid traditsioonilislt orienteeritud Suurbritanniale[[Suurbritannia]]le. Euroopast ja NSV Liidust emigreerunud vene juurtega väljarändajad olid pärast Natsi-Saksamaa üle saavutatud võitu [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]], lojaalsed NSV Liidule ja [[Jossif Stalin]]ile. AgaKuid nõukogudeNõukogude välispoliitilised ootused Iisraeli suhtes ei realiseerunud, mistõttu NSV Liit katkestas 1949. aastal suhted Iisraeliga ja hakkas juute NSV Liidus represseerima.

Teise maailmasõja lõpufaasis alistasid liitlasväed [[Jaapan]]i ning Nõukogude väed vabastasid ka [[Mandžuuria kriis]]i (1931–1932) järel Jaapani poolt vallutatud [[Hiina]]. Seejärel Hiinas peetudJärgnenud [[Hiina kodusõda|Hiina kodusõjas]] toetas NSV Liit [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei]] [[Rahvavabastusarmee]]d, mida juhtis [[Mao Zedong]]i, [[Guomindang]]i ja [[Jiang Jieshi]] (Chiang Kai-shek) vastu. Kodusõja [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigile]] kaotanud Jiang Jieshi evakueerus [[Taiwani saar]]ele, kus lõi [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigi]].

Jaapani poolt okupeeritud maa-alade vabastamisel tungis [[Nõukogude armee]] Hiina-Korea piiri ning hõivasidhõivas Korea territoorium kuni 38. [[paralleel]]ini. 1946. aastal toimus neil aladel maareform ja rajati [[kolhoos]]id, suurtehased riigistati. Veebruaris [[1946]] rajati [[Põhja-Korea]] Ajutine Rahvakomitee, mida hakkas juhtima endine [[NKVD]] ohvitser [[Kim Ir Sen]]. Nõukogude armee lahkus Kore põhjaosast [[1948]]. aastal. Ameerika väed hõivasid Korea lõunaosa, 1948. aasta mais toimusid Lõuna-Koreas parlamendivalimised ja 1948 loodi [[Korea Vabariik]]. Augustis 1948 USA armee lahkus. [[Korea lõhenemine|Sõjalis-poliitilised vastuolud]] [[Korea Vabariik|Korea Vabariigi]] ja [[Korea Rahvademokraatlik Vabariik|Korea Rahvademokraatliku Vabariigi]] vahel erinevates sotsiaal-poliitilistes küsimustes viisid 1950. aastal [[Korea sõda|Korea sõjani]].