Erinevus lehekülje "Liepāja" redaktsioonide vahel

Lisatud 587 baiti ,  4 aasta eest
resümee puudub
[[2010]]. aasta alguses oli Liepāja elanikest arvestuslikult [[lätlased|lätlasi]] 53,0 %, [[venelased|venelasi]] 32,2 %, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 5,2 %, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 3,5 %, [[leedulased|leedulasi]] 3,1 %, [[poolakad|poolakaid]] 1,1 % ja muudest rahvustest inimesi 1,9 %.
 
Karosta kanali ääres varem paiknenud Vene sõjaväe sadamas tegutseb Tosmare Laevatehas, millel on ainsana Balti riikides [[dokk|kuivdokid]], ehitatud enne [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]]. Ühe doki pikkus on 187 m ja laius 26 m, teine on 220 m pikk ja 24 m lai. Praegu on Liepājas vabamajanduspiirkonna raames Läti suuruselt kolmas kaubasadam.
==Ajalugu==
 
Kesklinnast 7 km kaugusel asub [[Liepāja lennujaam]]. Linnas on aastal [[1954]] avatud [[Liepāja Ülikool|ülikool]].
Asulat on esimest korda mainitud aastal [[1253]] (''Villa Liva'' ehk liivi küla). Toona kuulus see [[kuralased|kuralaste]] [[Piemare]] maakonda. Sealset sadamat on esimest korda mainitud aastal [[1263]]. Linnaõigused sai Liepāja aastal [[1625]] [[Friedrich Kettler]]ilt.
 
==Ajalugu==
Aastal [[1823]] rajati linna trükikoda. Aastast [[1869]] aastani [[1876]] ehitati [[Liibavi-Romno raudtee]]d, mis ühendas linna [[Poltaava kubermang]]uga. Taoline tagamaa aitas linnal muutuda tööstuslinnaks - nii töötas [[XIX sajand]]i lõpus pool linna elanikest metallitööstuses. Aastal [[1899]] avati linnas Baltimaade esimene elektritrammiliin.
 
Asulat on esimest korda mainitud aastal [[1253]] (''Villa Liva'' ehk liivi küla). Toona kuulus see [[kuralased|kuralaste]] [[Piemare]] maakonda. Sealset sadamat on esimest korda mainitud aastal [[1263]]. Linnaõigused sai Liepāja aastal [[1625]] [[Friedrich Kettler]]ilt.
Liepāja on olnud sõjasadam [[Tsaari-Venemaa]] aegadest alates. Praegu on Liepājas vabamajanduspiirkonna raames Läti suuruselt kolmas kaubasadam.
 
Aastal [[1823]] rajati linna trükikoda, aastal [[1845]] avati seal merekool. Aastast [[1869]] aastani [[1876]] ehitati [[Liibavi-Romno raudtee]]d, mis ühendas linna [[Poltaava kubermang]]uga. Taoline tagamaa aitas linnal muutuda tööstuslinnaks - nii töötas [[XIX sajand]]i lõpus pool linna elanikest metallitööstuses. Aastal [[1890]] rajati [[Karosta]] linnaossa sõjasadam. Aastal [[1893]] valmis katoliikliku [[Liepāja piiksopkond|piiskopkonna]] [[Liepāja Püha Joosepi katedraal|Püha Joosepi katedraal]]. Aastal [[1899]] avati linnas Baltimaade esimene elektritrammiliin ja algas tänapäevani kestev [[Trammiliiklus Liepājas|trammiliiklus]]. Aastal [[1903]] valmis Karostas mereväelastele mõeldud [[Liepāja Püha Nikolai katedraal|Karosta katedraal]]. Aastaks [[1914]] oli linnas ligi 100 000 elanikku.
Karosta kanali ääres varem paiknenud Vene sõjaväe sadamas tegutseb Tosmare Laevatehas, millel on ainsana Balti riikides [[dokk|kuivdokid]], ehitatud enne [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]]. Ühe doki pikkus on 187 m ja laius 26 m, teine on 220 m pikk ja 24 m lai.
 
Aastal [[1941]] hõivasid linna saksa väed, seejärel hukkasid nad viieteistkümnendast seitsmeteistkümnenda detsembrini ligi 7000 linnas elanud [[juudid<juuti]]. Nõukogude ajal oli linnas sõjalaevastiku baas, kust vene sõjaväelased lahkusid [[31. august]]il [[1994]].
Kesklinnast 7 km kaugusel asub [[Liepāja lennujaam]].
 
==Vaata ka==
*[[Trammiliiklus Liepājas]]
*[[Liepāja Ülikool]]
*[[FK Liepājas Metalurgs]]
*[[HK Liepājas Metalurgs]]
*[[Liepāja piiskopkond]]
*[[Liepāja Püha Joosepi katedraal]]
*[[Liepāja Püha Nikolai katedraal]]
 
==Viited==
35 924

muudatust