John Maata: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
 
{{tsitaat|''By the Grace of God, King of England, Lord of Ireland, Duke of Normandy and Aquitaine, and Count of Anjou'' <br>(''Dei Gracia Rex Anglie Dominus Hibernie Dux Normannie et Aqitannie Comes Andegavie'')<br>Tiitel- krahv [[Mortain]]|}}
[[File:Angevin empire in France c. 1200 (simplified).png|thumb|left|alt=A coloured map of medieval France, showing the Angevin territories in France|[[Anjou dünastia]] ja Inglismaa kuninga, [[Iirimaa]] lordi, [[Normandia hertsogiriik|Normandia]] ja [[Akvitaania hertsogkond|Akvitaania]] [[Akvitaania hertsog|hertsogi]] ning [[Anjou]] [[krahv]]i John Maata valdused [[Keskaegne Prantsusmaa|Keskaegsel Prantsusmaal]] c. 1200]]
[[File:Conquetes_Philippe_Auguste.png|thumb|left|[[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuninga]] [[Philippe II]] vallutused, [[Normandia]] ja [[Akvitaania]]]]
John tõusis troonile pärast vanema venna [[Richard I Lõvisüda]] surma 1199. aastal. Tema valitsusajal tõstsid feodaalid oma õiguste kaitseks mässu ja seetõttu võttis John Maata 1215. aastal vastu "Suure vabaduskirja" ("[[Magna Charta]] Libertatum"), millega kinnitas oma alamate õigused.
 
John tõusis troonile pärast vanema venna [[Richard I Lõvisüda]] surma 1199. aastal.
 
[[Canterbury peapiiskop]]i [[Hubert Walter]]i surma järel [[13. juuli]]l [[1205]] valis rühm [[munk]]i tema järglaseks alamprior Reginaldi. Inglise [[piiskop]]id ei tunnustanud munkade valikut ja saatsid oma esindaja paavsti juurde. [[11. detsember|11. detsembril]] 1205 peeti uued peapiiskopi valimised, mille alusel sai peapiiskopiks [[John de Gray]], keda tunnustas ka [[Inglismaa kuningas]] John Maata.
 
Paavst [[Innocentius III]] toetas munki, kuid kuulutas mõlemad valimised kehtetuks, ehkki kuningas pakkus paavstile 3000 marka, et ta tunnustaks Grayd peapiiskopina. Paavst kutsus Roomas viibivad [[Canterbury]] mungad kokku ja soovitas neil valida peapiiskopiks oma endise õpingukaaslase [[Stephen Langton]]i, kes valiti ametisse ja pühitseti paavsti poolt [[17. juuni]]l [[1207]]. Kuningas John ei tunnustanud Canterbury peapiiskopiks saanud Langtoni ja ajas Canterbury mungad nende valdustest minema, mistõttu Innocentius III pani [[24. märts]]il [[1208]] [[Inglismaa]] [[interdikt]]i alla, [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] [[november|novembris]] [[1209]] kuninga ja tagandas ta [[1212]] ametist.
 
Paavst andis [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningale]] [[Philippe II|Philippe II Auguste'ile]] korralduse John ametist kõrvaldada. Kui Philippe II ähvardas tungida Inglismaale, pöördus John paavsti [[legaat|legaadi]] Pandolfo poole. [[13. mai]]l 1213 palus kuningas [[absolutsioon]]i ja sai pärast seda paavsti [[vasall]]iks. [[20. juuli]]l 1213 vabastati kuningas kirikuvande alt ja [[29. juuni]]l [[1214]] tühistati interdikt.
[[File:Angevin empire in France c. 1200 (simplified).png|thumb|left|alt=A coloured map of medieval France, showing the Angevin territories in France|[[Anjou dünastia]] ja Inglismaa kuninga, [[Iirimaa]] lordi, [[Normandia hertsogiriik|Normandia]] ja [[Akvitaania hertsogkond|Akvitaania]] [[Akvitaania hertsog|hertsogi]] ning [[Anjou]] [[krahv]]i John Maata valdused [[Keskaegne Prantsusmaa|Keskaegsel Prantsusmaal]] c. 1200]]
John tõusis troonile pärast vanema venna [[Richard I Lõvisüda]] surma 1199. aastal. Tema valitsusajal tõstsid feodaalid oma õiguste kaitseks mässu[[Parunite mäss]]u ja seetõttu võttis John Maata 1215. aastal vastu "Suure vabaduskirja" ("[[Magna Charta]] Libertatum"), millega kinnitas oma alamate õigused. Innocentius III kuulutas [[24. august]]il [[1215]] [[Magna Carta]] kehtetuks, kuna selle sisu ei kooskõlastatud paavstiga. Ta ekskommunitseeris ka mässulised aadlikud.
[[File:Conquetes_Philippe_Auguste.png|thumb|left|[[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuninga]] [[Philippe II]] vallutused, [[Normandia]] ja [[Akvitaania]]]]
John sõdis [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuninga]] [[Philippe II]]-ga [[Normandia hertsogiriik|Normandia hertsogkonna]] ja [[Akvitaania hertsogkond|Akvitaania hertsogkonna]] valduste üle, mis alates [[Plantagenetite dünastia]]sse kuuluva [[Henry II]] võimulesaamisest oli noile kuulunud. See õnnestus Philippel John Maata valitsusaja jooksul.