Flandria krahvkond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
174. rida:
Elsassi dünastia valitsemise ajal arenesid linnad ja tekkisid uued institutsioonid. Asutati [[Gravelines]]'i, [[Nieuwpoort (Belgia)|Nieuwpoort]]i, [[Damme]], [[Biervliet]]i, [[Dunkerque]]'i ja [[Mardyck]]i sadamad, samuti [[Calais]]' sadam [[La Manche]]'i ääres Filipsi venna, [[Elsassi Mathieu]] poolt. [[Kolonisatsioon]]i kõrval toimisid sadamad ka [[Aa jõgi (Prantsusmaa)|Aa]], [[Yser]]i ja [[Zwini jõgi|Zwini]] jõgede mudastumise vähendajatena, mis ohustasid ligipääsu [[Saint-Omer]]ile, [[Ieper]]ile ja [[Brugge]]le. Biervliet teenis ka [[Holland]]i mõju nurjajana.
 
Kaubanduspartneriteks olid [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]], [[Baltimaad]] ja [[Keskaegne Prantsusmaa|Prantsusmaa]] merd pidi ning [[Reinimaa]] ja [[Itaalia]] maad pidi. Villakaubandus Inglismaaga oli eriti tähtis [[kalevitööstus]]e tõusule Flandrias. Paljude Flaami linnade rikkus (nagu nende kellatornid ja riidesaalid tunnistavad) tuli [[draperii]]tööstusest. Peale selle oli teraviljakaubandus Inglismaaga ja läbi Hollandi [[Hamburg]]iga samuti tähtis. [[Saint-Omer]]ist sai 12. sajandil kõige tähtsam transiitsadam Prantsuse veinile. Need olid Flaami kaupmeeste läbimurdesajandid, koos oma kaubavahetusega Inglismaa, Baltimaade ja Edela-Prantsusmaaga, samuti kaubateedega [[Reinimaa]]le ja Itaaliasse, kuigi hiljem vaid Champagne'i aastalaadad. Flandria õitsvad kaubalinnad tegid sellest ühe kõige linnastunuma Euroopa osa. [[13. sajand]]i algusest peale kuulus Brugge [[flaamid|flaami]] rõivalaatade ringi. Linna [[kaupmees|kaupmehed]] asutasid [[kaubakontor]]eid teisteski linnades, ka Inglismaal ja [[Šotimaa]]l. [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] [[koge]]sid saabus Bruggesse nii palju, et nad ei mahtunud Dammesse ära ja [[sadam]]at laiendati teisel pool [[Westerschelde]]t asuvasse [[Sluis]]i. [[13. sajand]]il oli [[Gent]] [[Euroopa]] suurim linn [[Pariis]]i järel. Gent oli suurem kui [[London]], [[Köln]] või [[Moskva]]. [[Linnamüür]]iga piiratud alal elas 65 tuhat inimest. Keskajal oli Gent tähtsaim rõivatööstuse linn, sest linnalähedaste jõgede lammid olid [[lambakasvatus]]eks väga sobivad. Villatööstus tekitas Genti ümber Euroopa esimese tööstuspiirkonna. [[Vill]]a tuli isegi [[Inglismaa]]lt sisse vedada. Seetõttu oli [[Flandria]] Inglismaaga traditsiooniliselt heades suhetes. [[1277]] saabus Bruggesse esimene [[Genova]] kaubalaevastik, mis pani aluse otsesuhetele [[Vahemere maad|Vahemere maadega]]. Algas kauplemine [[Levant|Levandist]] pärit [[vürts]]idega. [[Kapital]]i sissevool koos uue [[kaubandus]]e ja [[rahandus]]e võtetega muutsid täielikult Brugge [[pangandus]]e. [[1309]] avati Brugges [[börs]], mis oli üks esimesi börse maailmas, kui mitte kõige esimene. [[1314]] saabusid Bruggesse ka [[Veneetsia]] laevad.
 
=== 14. sajandi kriis (1278–1384) ===