Juugend: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub Märgis: Mobiilirakenduse kaudu |
||
8. rida:
'''Juugend''' (saksa ''Jugendstil'', austria ''Secessionsstil'', itaalia ''stile floreale'' või ''lo stilo Liberty,'' prantsuse ''art nouveau,'' vene ''стиль модерн'', inglise ''Modern Style'') oli ornamentaalne{{lisa viide}} [[kujutav kunst|kujutava-]], [[tarbekunst|tarbe-]] ja [[dekoratiivkunst]]i, [[arhitektuur]]i ja [[sisekujundus]]e [[stiil]], mille kõrgaeg oli aastail [[1890]]–[[1914]]. Seda iseloomustab looduslike motiivide, eriti lillede ja muude taimede fantaasiaküllane stiliseeritud kujutamine ning selles kasutati nõtkeid ning painduvalt voolavaid kõverjooni, lõikumiskohtades väänlevaid sõlmi. Sõna ''jugend'' ehk noorsugu rõhub saksa keeles nooruse õitsvale värskusele, eraldiseisvusele ja vabadusele.
Mingil määral oli see 17.-18. sajandi [[Barokk|baroki]] taassünd ja [[Uusbarokk|uusbaroki]]
Stiil tärkas [[Suurbritannia]]s, kus [[tööstusrevolutsioon|tööstuslik tootmine]] oli hakanud välja tõrjuma käsitsi valmistamist. See tekitas protesti uusromantikutes, kelle arvates tööstustoodangu välimus oli ebaesteetiliselt rohmakas, kunstiteadlase [[John Ruskin|John Ruskini]] arvates ka ühiskondlikult kahjulik. Vastukaaluks ülistati keskaegset käsitööd, kus oli ühendatud töö ja kunst, ilu ja praktika. Suurbritannias hakkas levima käsitööharrastus ''Arts and Crafts Movement'' nime all, kus loodi esemeid, mis olid vabad klassitsismi ja eklektika eeskujudest. Üldiselt oli juugendstiil [[Belle époque|''La Belle Époque'']] küllusaegne reaktsioon viktoriaanliku ajastu kunstile või ametlikule ehk akadeemilisele salongikunstile, ning sellega lõppeb enne [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] romantismiperiood [[Läänemaailm|õhtumaades]].
16. rida:
Dekoratsioonis kasutati mitmesuguseid inspiratsiooniallikaid – rokokood, tšehhi rahvakunsti motiive, jaapani puulõikeid, araabia ja mauri dekoratiivseid elemente, bütsantsi mosaiike, romaani ja kelti mustreid, juudi kirjatähti vms. Sajandivahetusel avastati, et õnnestunud plakatid müüvad konkreetset toodet rohkem läbi ideede ja elustiili käsitlemise. Siit alates muutub naine moodsa tarbijaliku ühiskonna sümboliks.
Kujutavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele: maalid ja kujud pidid seonduma sisekujundusega. Pildid ei pakkunud ruumilise sügavuse illusiooni, vaid laotusid seinapinnale, nendel kujutatud figuurid olid siluetsed ning kontuurid võtsid osa rütmilisest lineaarsest [[ornament|ornamendist]]. Värvid olid ebatavalised ning arvestasid rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid värvinguid. Levinumateks teemadeks olid peale loodusliku hoovuse veel erootika, patt ja kiusatus.
== Juugend arhitektuuris ==
| |||