Vaivara kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P link par (+masintoim) using AWB |
õige on intendantuur (vt http://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=indentatuur&F=M&C06=en) (+masintoim) using AWB |
||
40. rida:
Liivi sõja ajal peeti kihelkonnas ägedaid lahinguid. Kihelkond laastati. [[22. jaanuar]]il [[1558]] tungis Vene vägi põhjas Vaivara kihelkonna ja lõunas [[Vastseliina]] kaudu [[Tartu piiskopkond]]a. Rüüsteretk kestis 3 nädalat. [[11. mai]]l 1558, aastal vallutasid venelased Narva ja [[6. juuni]]l Vasknarva. [[4. juuni|4.]]–6. juunil [[1561]] andis [[Virumaa rüütelkond]] ustavusvande Rootsi kuningale [[Erik XIV]]-le. 1561, [[1566]] ja [[1571]] olid [[katk]]uaastad. [[6. november|6. novembril]] [[1581]] vallutasid Rootsi väed [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel venelastelt [[Narva linnus]]e.
Rootsi ajal 1581–[[1591]] kuulus Vaivara kirikukihelkond Alutaguse kihelkonna koosseisus [[Ingerimaa]] koosseisu. [[10. august]]il [[1583]] sõlmis Venemaa Rootsiga kolmeks aastaks [[Pljussa vaherahu]]. [[Põhja-Eesti|Põhja-]] ja [[Lääne-Eesti]] läksid Rootsi kuninga võimu alla. 1591–[[1617]] olid Narva ja Vasknarva foogtkonnad ühendatud [[Narva lään]]iks. 1617 liideti Alutaguse kihelkonna alad uuesti Ingerimaaga. [[1641]]. aastal liideti Vaivara kihelkond kiriklikult [[Ingeri
[[1651]]. valmis [[Narva Rootsi toomkirik|Narvas Rootsi toomkirik]], mida hiljem tunti saksa püha Johannese kirikuna ehk [[Narva Jaani kirik]]una. [[1704]] muutsid venelased selle õigeusu kirikuks nagu kõik teisedki Narva luteriusu kirikud.
| |||