Hermann II Wesel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
5. rida:
Sünninimega Hermann Weilandit hakati kutsuma tema kodulinna [[Wesel]]i järgi, kus tema isa oli [[kingsepp]].
 
[[Kärkna klooster|Kärkna]] [[abt]]i Hermann Weseli valis Tartu [[toomkapiitel]] piiskopiks [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1552]]. Kokkulepe senise piiskopi [[Jodokus von der Recke]]ga, kes oli teatanud toomhärra [[Peter von Tiesenhausen]]i valimisest oma järglaseks, saavutati [[Horneck]]is [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[1553]], mille järel [[25. juuni]]l [[1554]] kinnitas Hermann II piiskopiks ka [[paavst]] [[Julius III]]. Oma ametiajal säilitas Hermann II endale ka [[Kärkna klooster|Kärkna kloostri]] juhtimise.
 
Hermann II välispoliitilised nurjumised (lubadus [[Tartu maks]]u maksta, lootus [[riigivürst]]ina [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] abile) andsid [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigile]] ettekäände alustada [[Vene-Liivi sõda]], milles hävisid peale [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] ka teised [[Vana-Liivimaa]] väikeriigid.