Pärast [[1917]]. aasta [[oktoobrirevolutsioon|riigipöörde]]isulgesidkäigus võimu haaranud [[bolševikud]] sulgesid [[1920]]. aastal kloostri ja rajasid selle hoonetesse [[1923]]. aastal vangilaagri poliitvangidele, mida tuntakse [[GULAG]]-i esimese laagrina (''Соловецкий Лагерь Особого Назначения'', 'Solovetsi Eriotstarbeline Laager'; lühend СЛОН, [[SLON]]; kuni [[1925]]. aastani). Kinnipeetavate arv tipnes 1931. aastal 71 800-ga<ref name="GregLaz2003">Gregory, Paul R. ja Lazarev, Valery. ''[http://www.hoover.org/publications/books/6619837.html The Economics of Forced Labor: The Soviet Gulag]'', lk 165</ref>. [[1937]]. aastal reorganiseeriti vangilaager vanglaks. [[1939]]. aastal likvideeriti vangla ja Solovetsi saared anti [[Põhjalaevastik]]u haldusse. Aastatel 1942–1945 tegutses saartel jungade kool.
Aastail [[1929]]–[[1937]] Vangilaagrite ja [[Arhangelski kubermang]]u [[GPU]] ja [[NKVD]] ülem, lätlane [[Rudolf Austrin]] (''Рудольф Иванович Аустрин''; [[25. august]] [[1891]], [[Wolmar]]i, [[Liivimaa kubermang]] – [[15. november]] [[1937]], [[Moskva]]<ref>[http://www.solovki.ca/camp_20/butcher_austrin.php Рудольф Иванович Аустрин]</ref>).
Nõukogude[[1990]]. Liiduaastal lagunemisetagastati järelSolovetsi alustasklooster kirikule tagastatudning kloostersee alustas jälle tegevust ningja taastamistöid.▼
Sõjapäevil paiknes saartel [[Põhjalaevastik]]u baas.
▲Nõukogude Liidu lagunemise järel alustas kirikule tagastatud klooster jälle tegevust ning taastamistöid.
