Montenegro: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
65. rida:
 
== Ajalugu ==
{{vaata|Montenegro vürstkond}}
Montenegro pidi [[andam]]it maksma algul [[Bütsants]]i impeeriumile ja hiljem [[Serbia kuningriik (keskaegne)|Serbia kuningriigile]]. [[1360]]. aastaks sai temast [[Zeta]] nime all iseseisev [[vürstiriik]]. [[Osmanite riik|Osmanite riigil]], mille võimu all alates [[15. sajand]]ist olid Montenegrost lõuna ja ida poole jäävad alad, ei õnnestunud Montenegrot kunagi vallutada. [[1516]] hakkasid Montenegros valitsema [[Cetinje]] valitsejad (''vladika''d ehk [[piiskopvürst]]id). Alates [[1697]] oli see positsioon [[Riđani]] [[klann]]i kuuluva [[Petrović-Njegoš]]ite suguvõsa käes.
 
70. rida ⟶ 71. rida:
[[1862]] korraldas [[Osmanite riik|Osmanite]] armee rea sissetungikatseid, et Montenegro täielikult sõjaliselt hävitada. Montenegrolased kaotasid 3500 meest, Osmanite regulaarväed üle 8000 mehe. Lõpuks pidi Montenegro [[vürst]] [[Nikola I Petrović]] siiski vastu võtma rahuettepaneku, mida pakkus [[paša]] [[Omar Latas]]. Kuid neid tingimusi montenegrolased ei täitnudki ja [[1863]] valmistusid nad uueks sõjaks.
 
Sissetungid ja sõjad jätkusid ja kulmineerusid [[Vene-Türgi sõda|Vene-Türgi sõjas]] [[1876]]–[[1878]], kui Montenegro armee, mida juhtis prints Nikola, võitis [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] liitlasena mitu [[lahing]]ut: [[Vucji Do]], [[Fundina]], [[Trijebać]]i, [[Krstać]]i ja [[Bjelopavlić]]i lahingu. Eriti tähtsad olid võidud Vucji Dos ja Bjelopavlići (Zeta jõe) orus. Podgorica, Nikšići, [[Bar (Montenegro)|Bar]]i ja [[Ulcinj]]i linn läksid sellega Montenegro kontrolli alla. Montenegro pindala kahekordistus. [[Austria keisririik]] tunnustas Montenegro piire [[1842]], [[1859]] tegi seda Türgi ja [[1878]] [[Berliini Kongress]]il kõik teised riigid: nad tunnustasid Montenegrot kui iseseisvat riiki. ([[Montenegro kuningriik]]).
 
Nikola I valitsusajal (1860–1918) haaras Montenegrot ja tema pealinna Cetinjet majanduslik areng. Tähelepanuväärne on, et see toimus ajal, kui valitses ebakindlus ja Osmanite riik võis sooritada uusi rünnakuid.
80. rida ⟶ 81. rida:
Kuningas saatis noormehi õppima Itaalia ja Venemaa [[sõjaväeakadeemia]]tesse. Need mehed moodustasid Montenegro armee tuumiku, juurutasid moodsat sõjalist organisatsiooni, [[strateegia]]t ja [[taktika]]t. Montenegro armee peamine rahastaja oli [[Venemaa keisririik]].
 
Kuiningas asutas ülemkohtu, lahutades niiviisi [[kohtuvõim]]u ja täidesaatva võimu. Juristi [[Baltazar Bogisič]]i Tavaseadus asendas [[Danilo II]] Üldise Maaseaduse. [[1888]] sai Montenegro esimese [[omand]]iseaduse, mis määratles [[omandiõigus]]ed ja -kohustused. [[1905]] lasi Nikola koostada põhiseaduse, mis sisaldas [[ajakirjandusvabadus]]t, ja [[kriminaalseadus]]e, mis vastas [[Lääne-Euroopa]] standarditele. Sel ajal asutati ajalehti ja ajakirju. [[1910]] kuulutas parlament Montenegro [[konstitutsiooniline monarhia|konstitutsiooniliseks monarhiaks]] ja Nikola kuningaks ([[Montenegro kuningriik]]).
 
[[Pilt:Montenegro1913.png|pisi|1913]]