Heinrich Lõvi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Heinrich Lõvi''' ([[saksa keel]]es ''Heinrich der Löwe''; [[1129]] – [[6. august]] [[1195]]) oli [[Welfi dünastia]]st saksa ülik, [[Baieri hertsogkond|Baieri]]
Heinrich Lõvi oli oma aja võimsaim Saksamaa vürst, kes soovis saada ka [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keiser|kuninga- ja keisrikrooni]].
[[1142]]. aastal andis [[Saksa kuningas]] [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] Saksimaa hertsogi tiitli [[Welfid]]e dünastiast Heinrich Lõvile (Heinrich XII nime all). Heinrich Lõvi laiendas järk-järgult oma võimu üle Kirde-Saksamaa. Pärast ka [[Baieri hertsogkond|Baieri hertsogkonna]] omandamist ulatusid Heinrichi valdused rohkem kui kahe kolmandikuni Saksamaast, [[Alpid]]est kuni [[Põhjameri|Põhjamere]] ja [[Läänemeri|Läänemereni]] välja, tehes temast võimsaima valitseja [[Kesk-Euroopa]]s. Heinrich Lõvi laiendas Saksa võimu ja kristlust tänapäeva [[Mecklenburg]]i ja [[Pommeri]]sse. [[1143]]. aastal asutas Saksi hertsogi Heinrichi vasall [[Holsteini krahv]] [[Adolf II]] [[Trave]] ja [[Wakenitz]]i ühinemiskohale, saarele [[Lübeck]]i linna.
Heinrich Lõvi pidas [[Vendi ristisõda|ristisõdu vendide vastu]], [[1166]]. aastal moodustasid teised [[Saksamaa]] aadlikud ta vastu liiga, kuid ei suutnud teda alistada. ▼
====Vendi ristisõda====
{{vaata|Vendi ristisõda}} ''(1147–1184)'', ''[[Läänemere ristisõjad]]''
[[1144]]. aastal langes [[Ristisõdijate riigid|ristisõdijate riik]], [[Edessa krahvkond]] [[Levant]]is. Rooma paavst [[Eugenius III]] soovis [[ristisõda]] krahvkonna tagasivallutamiseks. Põhjapoolsed [[saksid]] tegid ettepaneku, et neil ei jätku raha saata ristisõdijaid [[hommikumaa]]le ja soovivad selle asemele ristisõja kuulutamist [[Läänemere ristisõjad|läänemere paganate]] vastu.
[[Pilt:B_Eugen_III.jpg|thumb|[[Rooma paavst]] [[Eugenius III]]]]
[[1147]]. aastal kuulutas Rooma paavsti [[Eugenius III]] avaldatud [[bulla]]ga "Divina dispensatione" välja [[Vendi ristisõda|ristisõja]] [[Läänemeri|Läänemere]] regiooni [[pagan]]atest [[lääneslaavlased|lääneslaavlaste]] vastu. Paavst nimetas läänemere ristisõja juhiks [[Havelburg]]i piiskopi [[Anselm]]i. [[1147]]. aastal [[vendide kuningas]] [[Nyklot]] alustud vasturünnakus sakside kätte langenud maade tagasisaamiseks piirasid saksi väed [[Anselm]] [[Havelburg]]ist, [[Meissen]]i [[Meißeni markkrahvkond|krahv]] [[Konrad Suur]], [[Brandenburgi mark|Brandenburg]]i [[Brandenburgi krahv|krahv]] [[Albrecht Karu]] koos [[Magdeburg]]i, [[Halberstadt]]i, [[Münster]]i, [[Merseburg]]i ja [[Määrimaa]] [[piiskop]]pidega juhtimisel vasturünnakus [[Dimin]]i kindlust.
Teine ristisõdijate vägi suundus [[Drohiczyn]]i kindlust piirama [[Baieri hertsogkond|Baieri]] ja Saksimaa hertsogi Heinrich Lõvi ja [[Bremeni piiskop]] Adelbergo juhtimisel. Drohiczynisse saabus lisaks 100 000 taanlast. Sakslased jätkasid piiramist ning läbirääkimistel sõlmiti kokkuleppe, vendid võtsid vastu ristiusu, vabastati kõik orjad. Ühtegi ala juurde ei õnnestunud vallutada. Sakslased ja taanlased pöördusid omavahel tülli. [[Odobriidid|Odobriitide]] kuningas Nyklot nõustus olema sakslaste [[vasall]] ning sakslaste ja vendide suhted paranesid. Sõja tulemusel tunnistas Niklot Heinrichi ülemvõimu ja oli nõus ristimisega. [[1160]]. aasta Heinrich Lõvi ja Taani kuninga Valdemar I ühise sõjakäigu tulemusel Niklot tapeti ja [[obodriidid|obodriitide]] maad jaotati. Heinrich Lõvi hilisema languse järel sai Nikloti pojapojast esimene [[Mecklenburg]]i vürst.
[[1176]]. aastal keeldus Heinrich Lõvi abistamast keisrit Itaalia sõjakäigus. Selle ja Heinrich Lõvi soovi tõttu saada ka [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keiser|kuninga- ja keisrikrooni]] tekkis Heinrich Lõvil konflikt Saksa-Rooma riigi keiser [[Friedrich Barbarossa]]ga, aastatel 1178–1180 toimus tema vastu protsess, milles aga Heinrich Lõvi kohtu ette ei ilmunud, mistõttu ta pandi riigivande alla ja [[1180]]. aastal kuulutas keiser Friedrich Barbarossa ta [[lindprii]]ks ning võttis temalt [[Baieri hertsogkond|Baieri]], [[Braunschweigi hertsogkond|Braunschweig]]i ja [[Saksimaa hertsogkond|Saksimaa]] valitsemisõiguse. Ida-Saksimaa sai Anhalti krahv [[Bernhard III (Saksi)|Bernhard]], kes aastal 1180 sai ka [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogi]] tiitli. Lääne-Saksimaal moodustas Friedrich Barbarossa [[Vestfaali hertsogkond|Vestfaali hertsogkonna]].▼
[[Hohenstaufenid|Hohenstaufenist]] keiser [[Friedrich I Barbarossa]] püüdis Welfidega leppida ja andis aastal 1156 Welfide Heinrich Lõvile tagasi [[Baieri hertsogkond|Baieri hertsogkonna]], ilma ''[[Idamark|Marcha Oriental]]is''eta. Lahutatud ''Marcha Orientalis'' oli hilisema [[Austria]] (Ostarrichi) tuumikuks. Heinrich Lõvi asutas arvukalt linnu, sealhulgas [[München]]i aastal 1158. Oma tugeva seisundi kaudu kahe hertsogkonna, Saksimaa ja Baieri valitsejana läks ta konflikti Friedrich I Barbarossaga.
Aastatel 1180–1181 toimus kodusõda Heinrich Lõvi ja keisri Friedrich Barbarossa vahel, Heinrich Lõvi sai tagasi oma [[pärusvaldus]]ed, kuid pagendati [[Inglismaa]]le, kust ta [[1189]], kui Friedrich oli ristisõtta läinud, naasis. Ta sai aga taas lüüa ning pidi uuesti põgenema. ▼
▲
[[Pilt:Guelf c12.jpg|pisi|Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal]]
▲[[1176]]. aastal keeldus Heinrich Lõvi abistamast keisrit Itaalia sõjakäigus. Selle ja Heinrich Lõvi soovi tõttu saada ka [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keiser|kuninga- ja keisrikrooni]] tekkis Heinrich Lõvil konflikt Saksa-Rooma riigi keiser [[Friedrich Barbarossa]]ga, aastatel 1178–1180 toimus tema vastu protsess, milles aga Heinrich Lõvi kohtu ette ei ilmunud, mistõttu ta pandi riigivande alla ja [[1180]]. aastal kuulutas keiser Friedrich Barbarossa ta [[lindprii]]ks ning võttis temalt [[Baieri hertsogkond|Baieri]], [[Braunschweigi hertsogkond|Braunschweig]]i ja [[Saksimaa hertsogkond|Saksimaa]] valitsemisõiguse. Friedrich I Barbarossa jaotas Saksimaa mitmeks tosinaks otse keisrile alluvaks territooriumiks, andes territooriumi sellele oma liitlasele, kes oli selle varem Heinrich Lõvilt või tema allesjäänud toetajailt vallutanud. Aastal 1181 tükeldati vana Saksimaa hertsogkond [[Gelnhauseni riigipäev]]al paljudeks väikesteks osadeks. Ida-Saksimaa sai Anhalti krahv [[Bernhard III (Saksi)|Bernhard]], kes aastal 1180 sai ka [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogi]] tiitli. Lääne-
▲Aastatel 1180–1181 toimus kodusõda Heinrich Lõvi ja keisri Friedrich Barbarossa vahel, Heinrich Lõvi sai tagasi oma [[Welfi dünastia|Welfide]] [[pärusvaldus]]ed, kuid
[[1192]]. aastal sai ta oma Braunschweigi valdused tagasi.
| |||