Tellis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Voorits (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Brick_wall_old.jpg|thumbpisi|Telliskivisein]]
[[Pilt:Taormina yard stairs.jpg|thumbpisi|Telliskivitrepp Sitsiilias]]
'''Tellis''' ehk '''telliskivi''' on ehitusel kasutatav väike risttahukakujuline tehiskivi.
'''Tellis''' on päikese käes kuivatatud või [[ahi|ahjus]] põletatud, tavaliselt [[risttahukas|risttahuka]]kujuline [[savi]]st ehituskivi.
 
Telliseid hakati ehituses kasutama arvatavasti 3.-2. aastatuhandel e Kr.eKr [[Egiptus]]es ja [[Mesopotaamia]]s. [[Eesti]]s hakati telliseid valmistama [[13. sajand]]il, eeskätt Lõuna-Eestis, kus puudus kättesaadav [[paekivi]]. Siinse [[tellisgootika]] huvitavateks näideteks on [[14. sajand]]i esimesest veerandist pärinev [[Tartu Jaani kirik]] ja veidi vanema [[Tartu toomkirik]]u varemed.
 
Esimene teade Eestis tegutsevast telliselöövist pärineb [[1365]]. aastast. [[Tallinn]]ast. Traditsiooniliselt vormiti telliseid käsitsi. [[18. sajand]]il võeti kasutusele press, mis surus [[valts]]ide vahelt läbi savilindi, millest lõigati vajaliku suurusega plonnid. Plonnid kuivatati ning põletati ringi- või siksakikujulises puudega köetavas ahjus. [[1870. aastad|1870. aastatest]] alates töötasid tellisepressid [[aur]]u jõul. [[20. sajand]]i alguseks tegutses Eestis üle 100 tellisetööstuse ja aastas toodeti 50 miljonit tellist. Suurim praegu tegutsev tellisetööstus asub [[Aseri]]s.
 
Ehitustellise tavalised mõõdud on 65x120x250 mm.
 
Lisaks savitellistele tuntakse [[silikaat]]telliseid, mille valmistamisel pressitakse kokku [[lubi|lubja]] ja [[liiv]]a [[segu]] ning kuumutatakse seda [[autoklaav]]is veeaurus, nii et moodustub [[hüdrosilikaat]]idest sideainekivi. Tehnoloogia pärineb [[1880. aastad|1880. aastatest]], Eestis valmistatakse silikaattelliseid [[1910]]. aastast.
 
==Vaata ka==
*[[Savitellis]]
*[[Silikaattellis]]
*[[Šamott-tellis]]
*[[Klinkertellis]]
*[[Ahjutellis]]
*[[Kärgtellis]]
*[[Dinastellis]]
*[[Glasuurtellis]]
*[[Telliskivisein]]