Nasackin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P näpukad
P link par (+masintoim) using AWB
5. rida:
Esimene teadaolev suguvõsa liige oli [[bojaar]] [[Fjodor Nasackin]] (elas [[16. sajand]]il). Tema poeg vürst Afanassi Fjodorovitš Nasackin oli 1569 Vene asehaldur Irboskas, kuid langes 1580 Toropetsis Rootsi kätte vangi. Asus Rootsi kuninga teenistusse ning talle läänistati kuninga poole esimesed maad 1586. Fjodor Nasackini teine poeg bojaar [[Leonti Fjodorovitš Nasackin]] (suri 1590 Haapsalus) siirdus [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal samuti Rootsi teenistusse ja Poola ja Rootsi kuningas [[Sigismund (Rootsi)|Sigismund]] läänistas talle [[1590]]. aastal [[Keskvere (Martna)|Keskvere]] külast (Läänemaa) maid.
 
Leonti poegadest Afanassist (suri 1613) ja Pjotrist (maeti 1636) põlvnes kaks suguvõsa liini. Afanassi haru kustus juba 1656. aastal. Pjotr Leontjevitš Nasackinil aga, kes aastal [[1611]] [[Narva kindlus]]es Rootsi teenistusse võetud ja hiljem [[Martna kihelkond|Martna kihelkonnas]], [[Keskvere mõis|Keskvere]] ja [[Patsu mõis|Patsu]] ja [[Soome]]s [[Vanhamoisio]] (''Gammelgård'') mõisnikuks olnud, oli arvukalt järeltulijaid. Nendest poeg, Rootsi rittmeister Peteri (surn. 1679), [[Nikkilä]], Vanhamoisio ja [[Mäntsälä]] mõisniku, suguvõsa immatrikuleeriti [[1668]]. aastal Rootsi Rüütelkonda aadlisuguvõsana nr 740.<ref> {{netiviide | Autor=| Pealkiri=Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...(1754) lk. 575| URL= http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA575,M1}}</ref> Mitu liini siirdus Soome. 24. jaanuaril [[1818]] võeti nad Soome rüütelkonna matriklisse aadlisuguvõsana nr 61.
 
[[Eestimaa Rüütelkond]]a kuulunud suguvõsa jagunes [[Vana-Varbla mõis|Vana-Varbla]] ja [[Uue-Varbla mõis|Uue-Varbla]] liiniks, mis eksisteerisid veel [[20. sajand]]i algulgi. See haru immatrikuleeriti [[1857]]. aastal ka [[Liivimaa rüütelkond]]a.
11. rida:
==Mõisad==
Nasackinitele kuulusid erinevatel aegade [[Eestimaa]] alal:
[[Läänemaa]]l [[Martna kihelkond|Martna kihelkonnas]]: [[Keskvere mõis|Keskvere]] (''Keskfer'') ja [[Patsu mõis|Patsu]] (''Patz''); [[Varbla kihelkond|Varbla kihelkonnas]]: Varbla (''Werpel''), hiljem [[Vana-Varbla mõis|Vana-Varbla]] (''Alt-Werpel''), [[Uue-Varbla mõis|Uue-Varbla]] (''Neu-Werpel''), [[Orasaare mõis|Orasaare]] (''Orrasaar''), [[Saulepi mõis|Saulepi]] (''Saulep'') ja [[Vaiste mõis|Vaiste]] (''Waist''); [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa kihelkonnas]]: [[Vaimõisa mõis|Vaimõisa]] (''Waddemois'') ja [[Männiku mõis (Märjamaa)|Männiku]] (''Tannenhof''); [[KullmaaKullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonnas]]: [[Loodna mõis|Loodna]] (''Pall''); [[Karuse kihelkond|Karuse kihelkonnas]]: [[Matsalu mõis|Matsalu]] (''Matzal'') [[mõis]].
 
[[Harjumaa]]l [[Keila kihelkond|Keila kihelkonnas]] [[Käesalu mõis|Rooküla]] (''Kaesal''), [[Harju-Jaani kihelkond|Harju-Jaani kihelkonnas]] [[Kehra mõis|Kehra]] (''Kedder''), [[Kose kihelkond|Kose kihelkonnas]] [[Rooküla mõis|Rooküla]] (''Rohküll'') ja [[Kuusalu kihelkond|Kuusalu kihelkonnas]] [[Valkla mõis|Valkla]] (''Wallküll'') mõis.
 
[[Liivimaa]] aadelkonna harule [[Pärnumaa]]l, [[Pärnu-Jaagupi kihelkond|Pärnu-Jaagupi kihelkonnas]] [[Roodi mõis|Roodi]] (''Sallentack'', aastast 1814), [[Vahenurme mõis|Vahenurme]] (''Wahhenorm'', aastast 1819), [[Are mõis|Are]] (''Arrohof'') ja [[Libatse mõis|Libatse]] (''Wildenau'') ning [[Mihkli kihelkond|Mihkli kihelkonnas]] [[Ahaste mõis|Ahaste]] (''Friedenthal'') mõisad.
 
Soome alal oli aastatel 1606–1907 suguvõsa käes [[Nikkilä]] mõis (''Nikkilän kartano, Nickby gård'') [[Sibbo vald|Sibbo vallas]]
 
==Suguvõsa liikmeid==
40. rida:
* [http://kulttuuriymparisto.nba.fi/netsovellus/rekisteriportaali/mjreki/read/asp/r_kohde_det1.aspx?KOHDE_ID=1000003256 Nikkilä mõisa peahoone andmed (soome keeles)]
* [http://norse.ulver.com/articles/peresvetov/bajors.html#_ftn3 Из ростова в Ингерманландию]
 
 
[[Kategooria:Aadlisuguvõsad]]