Redaktsioon: 12. märts 2013, kell 17:08 redigeeri Addbot (arutelu \| kaastöö) 47 247 muudatust P Robot: muudetud 29 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. juuli 2016, kell 13:07 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 055 muudatust P link par (+masintoim) using AWB Uuem muudatus →
28. rida: ==Nimi== Tuura rahvapäraste nimede seas on '''tuurakala''', '''tuurkala''', '''tüdi''', '''sammikala''', '''samb''' ja '''tüürakala'''. ==Levila ja elupaigad== Atlandi tuur elab [[Euroopa]] rannikuvetes. Mõned on ületanud [[Atlandi ookean]]i ja jõudnud [[Põhja-Ameerika]]sse. Tuur esineb ka Eestis, kuid on [[Läänemeri\|Läänemeres]] haruldane. Ta elab rannalähedases madalas merevees, jõgede suudmealadel ja jõgedes. ==Välimus== Tuural on kiilukujuline lamenenud pea, mis lõpeb pika teravalt väljavenitatud [[ninamik]]uga ([[nokis]]ega). Silmad on väiksed, pisut ovaalse kujuga, messingkollase [[vikerkest]]aga. [[Suu]] on väga väike ja asetseb kehas pikiteljega risti. Ta võib välja sopistuda. Nokise tipu ja suu vahel on neli tundlikke [[poised\|poiset]]. Kere on piklik. [[Seljauim]]ed asetsevad kaugel taga. Keha katab [[soomus]]te asemel viis pikirida suuri radiaalmustriga [[luukilp]]e, nii et keha paistab viietahuline. Selja- ja küljekilbiridade vahel on palju väikesi [[romb]]ikujulisi [[luunaast]]e, mille kuju on atlandi tuura iseloomulik tunnus. Peal on sõmerapinnalised tihedalt üksteise vastu liibuvad luuplaadikesed. Kala kasvades luukilbid lamenduvad ja nende paiknemine kehal jääb hõredamaks. Kõht on kollane või hallikasvalge ja selg tume oliivhall (pruunikashall), rohekas või määrdunud kollane. Küljed on sinkjashõbedased. Tuur on tavaliselt 1...2 m pikkune, kuid võib kasvada kuni 3,5 m pikkuseks (rekord umbes 5 m). Ta kaalub keskmiselt 150  kg, kuid võib kaaluda kuni 315  kg<ref> Loomad, Dorling Kindersley 2002 ISBN 9985-76-548-6 </ref> (rekord 500  kg<ref name="Andmebaas FishBase">[http://www.fishbase.org/Summary/speciesSummary.php?ID=2066&genusname=Acipenser&speciesname=sturio Andmebaas FishBase]</ref> või umbes tonn<ref>Andreas Vilcinskas. 1000 kala, Tallinn: Sinisukk 2006, ISBN 9949-14-084-6</ref>). ==Toitumine== Tuur toitub limustest ja koorikloomadest, samuti väikestest kaladest. ==Paljunemine== Isased saavad [[suguküpsus\|suguküpseks]] kõige varem 11-aastaselt, tavaliselt 12...14-aastaselt (pikkus üle 100  cm), emased kõige varem 14-aastaselt, tavaliselt 16...18-aastaselt (pikkus üle 140  cm). Tuur rändab suve algul tihti merest enam kui 1000  km kaugusele piki jõgesid sigima ja muneb kiirevoolulise jõe põhja 800 000...2 400 000 tumehalli kleepuvat muna, mis kleepuvad kivide külge. ==Eluiga== Tuur elab kuni 40-aastaseks, rekord on 100 aastat.<ref~~>[http://www.fishbase.org/Summary/speciesSummary.php?ID~~ name=~~2066&genusname=Acipenser&speciesname=sturio~~ "Andmebaas FishBase]<"/~~ref~~> ==Ökoloogia ja looduskaitse== 19. sajandi alguses oli laialt levinud atlandi tuura [[kaaviar]] (emaste viljastamata mari). 17. sajandil maksis [[Narva]] linn kõik maksud Rootsi kuningale tuuraga. Et teda liha ja marja saamiseks tugevasti ülepüütud, on ta nüüdseks haruldane. Ta on [[kriitiliselt ohustatud]] liik (IUCN 2.3). Aastal [[1982]] võeti ta Euroopas kaitse alla. Atlandi tuuri arvatakse olevat alles umbes 400. Suure levila ja väikese arvukuse tõttu on emastel ja isastel väga raske üksteist leida. Ennustatakse, et tuur sureb välja. Eestis püüti tuur ([[Maria]]) viimati [[1996]] [[Muhu]]s [[Võrkaia]] kalurite poolt. 73. rida: [[Beluuga]] ''Huso huso L.'', [[Sevrjuuga]] ''Acipencer stellatus L.'', [[Shipp]] ''[[Acipencer nudivetris]]'' L.]], [[Vene tuur]] ''Acipencer gueldenstaedti L.'', mida kasvatatakse Eestis, [[Narva Elektrijaamad]]e jahutusveebasseinides **[[Iraani tuur]] ''Acipencer gueldenstaedti iranus L.'',

Atlandi tuur: erinevus redaktsioonide vahel