Vene-Liivi sõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
sõja vahele sidekriips mõttekriipsu asemel; ühtlustus (+masintoim) using AWB |
||
3. rida:
| konflikt = Vene-Liivi sõda
| osa = [[Liivi sõda|Liivimaa sõjast]]
| pilt = [[Pilt:LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO 1573-1578.jpg|thumb|300 px
| pildiallkiri = Liivimaa kaart, [[Joann Portantius]] 1573
| aeg = [[1558]]–[[1561]]
50. rida:
Vene-Liivi sõda algas [[22. jaanuar]]il 1558, mil Moskva tsaaririigi väed ületasid Aleksei Basmanovi juhtimisel Liivimaa piiri [[Kirde-Eesti]]s [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]] ning endise [[Kaasani khaaniriik|Kaasani khaaniriigi]] [[khaan]] [[Šig-Alei]] juhtimisel [[Kagu-Eesti]]s [[Vastseliina]] juures [[Tartu piiskopkond]]a, kus laastasid kuu jooksul maad, kohtamata erilist vastupanu vallutasid pool Eestimaad, [[Paide piiramine (1558)|kuni Paideni]], sealhulgas [[Narva]] ja [[Tartu]].
Sellele järgnes tsaari poolt välja kuulutatud kahekuuline vaherahu, mille jooksul pidid liivimaalased "[[Tartu maks]]u" tasuma. [[Liivimaa ordumeister]] ja [[Tartu piiskop]]<nowiki/>koondasid väed 1558. aasta maikuus [[Kirumpää piiskopilinnus|Kirumpää]]le, ajaloolise Tartu–Pihkva kauba– ja sõjatee äärde, kus viimane ületas [[Võhandu jõgi|Võhandu jõe]] kui olulisima loodusliku veetõkke.
Vene väed aga tungisid Liivimaale kahes osas, üks osa Narva ja teine osa Pihkva suunalt, [[11. mai]]l [[Narva piiramine (1558)|langes venelaste kätte ootamatult]] [[Narva]], [[Pihkva]] suunast Liivimaale tunginud väed [[Pihkva vojevood]]i [[Pjotr Šuiski]] juhtimisel tungisid Tartu piiskopkonda ning [[Vastseliina piiramine (1558)|venelaste kätte langes]] [[1. juuli]]l [[Vastseliina piiskopilinnus]], mille järel ordu ja piiskopiväed taganesid Kirumpäält Tartusse. Esialgsete kergete sõjaliste võitude järel polnud [[Moskva tsaar]] enam rahutegemisest huvitatud ning lükkas hilinemisega kokku saadud raha tagasi ning [[Moskva]]s asunud [[saadik]]ud, kogutud summaga 60 000 [[taaler|taalrit]], saadeti tagasi Liivimaale<ref>Tartu bürgermeister (1558) [[Detmer Meyer]]i väimees [[Franz Nyenstede]] [[memuaarid]]. Franz Nyenstädt's Livländische Chronik, nebst dessen Handbuch, erstere nach ältern und neuen Abschriften</ref>.
79. rida:
Esmalt pöörduti abipalvetega [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand]]i ja [[Hansa liit|Hansa]] poole. Kuid keiser piirdus vaid noomivate kirjade saatmisega venelastele ja ettevaatliku toetusavaldusega Liivimaale. Kirjas [[Saksa-Rooma keiser|Rooma keisrile]] [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinandile]] nimetas [[Ivan IV]] sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. Suhted Hansaga olid liivimaalased oma iseka kaubanduspoliitikaga juba tunduvalt varem ise ära rikkunud.
Halvad olid Liivimaa suhted ka Rootsiga, sest [[Gustav Vasa]] oli [[1554]]. aastal alustanud [[
Seega olid liivimaalaste ootused esialgu suunatud ennekõike Taanile,mis asus maast suhteliselt kaugel ning ei avaldanud esialgu mingeid territoriaalseid pretensioone. Kuni 1559. aasta esimese päevani valitsenud [[Christian III]] eelistas Liivimaa asjadesse mitte sekkuda, ehkki [[Saare-Lääne piiskop]] [[Johann von Münchhausen]] oli koos oma venna [[Christoph von Münchhausen|Christophiga]] valmis [[Saare-Lääne piiskopkond]]a ning võimaluse korral ka teisi alasid Taani kätte mängima. Uus kuningas [[Frederik II]] otsustas aga ema pealekäimisel anda Saare-Lääne piiskopkond oma vennale [[Magnus]]ele, et vältida talle jõuka [[Holstein]]i hertsogkonna andmist. Lisaks sellele saatis Frederik II Venemaale rahudelegatsiooni, millel õnnestus sõlmida Vene-Liivi vaherahu 1. maist kuni 1. novembrini.
103. rida:
Nii langes veebruaris Vene vägede valdusse tugev [[Alūksne|Marienburg]]i [[Aluliina ordulinnus|ordulinnus]] ning seejärel ka mitmeid teisi linnuseid, seda peamiselt ordu suutmatuse tõttu saata abivägesid, moona ja palgaraha.
[[Pilt:Erik XIV (1533-1577) Domenicus Verwildt.jpg|pisi|Erik XIV [[Domenicus ver Wildt]]i maalil]]
[[2. august]]il toimus [[Härgmäe lahing]], kus ordu tippjuhtkond eesotsas [[Philip Schall von Bell]]iga ründas vaid 500 mehega umbes 14 000-list vene väge. Pea kõik sakslased kas tapeti või langesid vangi. Sellest hoobist Liivi ordu enam ei toibunudki, suutmata uut väliväge välja panna.
Augustis langes venelaste kätte ka [[Viljandi piiramine (1560)|Viljandi]], sest saksa [[palgasõdur]]id ei olnud raha saanud ning reetsid seetõttu endise ordumeistri [[Wilhelm Fürstenberg]]i. Viljandi järel alistusid ka [[Tarvastu ordulinnus|Tarvastu]], [[Põltsamaa ordulinnus]] ja Lätimaal [[Ruhja ordulinnus]]. Ainsana suutis venelaste kuuenädalasele piiramisele edukat vastupanu osutada [[Paide piiramine (1560)|Paide]]. Vojevood Jakovlev rüüstas selle ajal [[Põhja-Eesti]]s, sellel ajal kui [[Harjumaa]] aadlikud põgenesid valdustest.
127. rida:
Liivi ordu likvideerumise järel toimus sõjategevus[[Vana-Liivimaa]]l juba uute [[maaisand]]ate juhtimisel [[Liivi sõda|Liivi sõja]] raames.
*[[4. juuni]]–[[6. juuni]] – [[Harjumaa|Harju-]], [[Virumaa|Viru-]] ja [[Järvamaa]] [[
*[[20. august]]il sõlmiti Novgorodis Rootsi kuninga Erik IV esindajate ja Venemaa tsaaririigi vahel vaherahu 20 aastaks.
*[[28. november]] – [[Liivi ordu]] ja [[Riia peapiiskop]] andsid oma alad, sealhulgas [[Lõuna-Eesti|Lõuna-]] ja [[Kesk-Eesti]], [[Poola kuningas|Poola kuningale]] [[Zygmunt II August
[[File:Russiae-Moscoviae-et-Tartariae-Descriptio-Anthony-Jenkinson-and-Gerard-de-Jode-1562-1598.jpg|pisi|Inglismaa kaupmeestele kaubateed Pärsiasse otsinud (1558–1571) [[Anthony Jenkinson]]i koostatud ja [[Gerard de Jode]] valmistatud Liivimaa ja Moskva tsaaririigi piiri- ja idaalade kaart, 1593 ]]
==Vene-Liivimaa sõja tulemused==
Aastatel 1558–1561 toimunud sõja tulemusel vallutas [[Moskva tsaaririik]]: [[Narva]], [[Tartu]] ja [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]], mõningad [[Järvamaa]] ja [[Virumaa]] maakonnad ning Venemaaga piirnevad alad. Narva oli aastatel 1558–1581 Vene tsaaririigi võimu all ning järgmisel aastakümnel kujunes Narva Vene riigi ainukeseks väliskaubandussadamaks.
Rootsi kuningriigi valduses olid, pärast [[Harjumaa|Harju-]], [[Virumaa|Viru-]] ja [[Järvamaa]] [[Rüütelkond|rüütelkonna]] ja[[Tallinn
Taani kuningas [[Frederik II]] ostis [[Saare-Lääne piiskop|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskop]] [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes V]] [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa piiskopkonna]], mille andis valitseda oma vennale [[Hertsog Magnus]]ele, kelle omandis oli [[Saaremaa]].
| |||