Võhandu jõgi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
MrJohSin (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
8. rida:
| pikkus = 162 km
| valgla_pindala = 1420 km²
| jõe_langus =84102 m
| jõe_lang =0,5563 m/s km
| äravool =
| vooluhulk = 10,2 m/s
| paremad_lisajõed = [[Kokle jõgi]], [[Sillaotsa jõgi]], [[Rõuge jõgi]], [[Iskna jõgi]], [[Pahtpää jõgi]], [[Mädajõgi]]
| vasakud_lisajõed = Parisoo peakraav, [[Karioja]], [[Viluste oja]], [[Toolamaa oja]]
|Vooluhulk = 10,2 m/s|Laiuslaius alamjooksul = kuni 75 meetrit}}
[[Pilt:Räpina järv (Võhandu jõgi).JPG|pisi|Räpina järv Võhandu jõel.]]
 
'''Võhandu jõgi''' on pikim täielikult [[Eesti]] territooriumil asuv [[jõgi]]. Ta algab [[Saverna]] küla lähistelt ja suubub [[Võõpsu]] lähedal [[Lämmijärv]]e. Võhandu jõe pikkus on 162 km ja [[jõgikond]] 1420 km²². [[Vagula järv]]est ülesvoolu kannab ka nime '''Pühajõgi''' ja alamjooksul '''Voo jõgi'''.
 
Aastal [[1963]] moodustati [[Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala]], kus muu hulgas asuvad Võhandu jõe [[liivakivipaljand]]id (kohalikus keeles kutsutud ka taevaskodadeks), millest kõrgeim on [[Viira veskimüür]]. 2005. aastal moodustati ka [[Võhandu jõe hoiuala]].
 
== Kirjeldus ==
[[Pilt:Võhandu jõgi Nulga küla juures.jpg|pisi|left|Võhandu jõgi [[Nulga]] küla juures.]]
Võhandu jõgi on alamjooksul üle 60 meetri lai ja tema suudmes on delta koos mitmete jõesaartega.
 
Võhandu jõgi on laevatatav [[Peipsi-Pihkva järv]]elt [[Võõpsu sadam]]ani.
24. rida ⟶ 30. rida:
 
Suurimad paisjärved on Võhandu jõel [[Leevaku paisjärv]] ja [[Räpina paisjärv]].
 
Aastal [[1963]] moodustati [[Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala]], kus muu hulgas asuvad Võhandu jõe [[liivakivipaljand]]id (kohalikus keeles kutsutud ka taevaskodadeks), millest kõrgeim on [[Viira veskimüür]].
 
Võhandu jõgi on alamjooksul üle 60 meetri lai ja tema suudmes on delta koos mitmete jõesaartega.
 
== Kohapärimus ja rahvausk ==
33. rida ⟶ 35. rida:
Pühaks peetud Võhandu jõgi on suulises pärimuses seotud äikesejumala [[Pikne|Piksega]]. [[Johann Gutslaff]] esitas oma [[1644]]. aastal [[Tartu]]s ilmunud teoses "Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda" ("Vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal") [[Erastvere]] talupojalt, [[piksepapp|piksepapilt]] [[Vihtla Jürgen]]ilt kirja pandud [[Pikse palve]], millega kohalik maarahvas palus [[suur ristipäev|suurel ristipäeval]] härga ohverdades äikesejumalalt [[Pikne|Pikselt]] lepitust ja leevendust põuale, mis algas pärast seda, kui püha jõe peale [[Osula]] veski ehitati:
 
[[Pilt:Pikse palve.png|rightpisi|thumbleft|Pikse palve Gutslaffi raamatus.]]
''"Voda Picker! Herja anname palvus katte sarve kahn ninck nelli shörre kahn, kündi perrast, külvi perrast, ölje vast, terra kuld. Toucko mujo musto pilvi suhre soh, körkin kondo, laja lahne pähle. Simmasse ilma, messi hohk meile kündjalle, külvjalle. Pöha picken, häja meye pöldu hüvvä ölje allan, ninck hüvvä päh otzah ninck hüvvä terri sisseh."''<ref>Johann Gutslaff. Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda. Dorpt 1644, lk 362-363.</ref>
 
42. rida ⟶ 44. rida:
''Võhandu jõgi oli vanal ajal pühaks jõeks, sest arvati, et müristamisjumal Uku elab Võhandu kaldal. Võuküla ligidal Võhandu kaldal asus hiiemägi. Mäel kasvasid vanad suured tammed, pärnad, kesk küngast asus ohvrikivi. Rahvas austas hiiemäel jumalaid ja ohverdas ohvrikivil. Võhandu hiiemäel peeti pidustusi Uku auks, toodi palve- ja tänuohvreid. Ohvriks toodi osa viljast ja Ukule pidi alati toodama seapea. Kui seapea oli olnud väike, siis ei julgetud ligidale minna, vaid visati kaugelt ja üteldi: "Ole rahul, jumalakene, tuleval aastal toon suurema." Vanal ajal olevat räägitud, et hiiemäel asuv ohvrikivi läheb iga kümne aasta järel kolm päeva enne suvist pööripäeva keskööl Võhandu jõkke loputama, sest inimesed suitsutavad ta mustaks. Rahvas uskus, et ohvrikivi alla on peidetud varandust. Kuid räägiti, et selle kättesaamine on raske, sest kui kivi läheb jõkke loputama, siis võis küll varandust minna otsima, aga kivi tulnud hiigla ruttu tagasi ja surmanud varanduseotsija.'' (ERA II 246, 31/5 (4) < Räpina khk, 1939)<ref>[[Mari-Ann Remmel]]. "Püha" mõiste ja kivid meie maastikul. – Raamatus: [[Pühad kivid Eestimaal]]. Koostanud [[Mall Hiiemäe]]. Tallinn: [[Tammerraamat]], [[Eesti Kirjandusmuuseum]], [[Eesti Rahvaluule Arhiiv]] 2011, lk 22.</ref>
 
[[Pilt:Räpina järv (Võhandu jõgi).JPG|pisi|Räpina järv Võhandu jõel.]]
== Võhandu jõgi kirjanduses ==
Võhandu jõgi on [[Aino Kallas]]e jutustuse "Püha jõe kättemaks" keskne tegevuskoht. [[Tõnn Sarv]] on Johann Gutslaffi ja Aino Kalda teostele tuginedes kirjutanud novelli "Müüdi sünd".<ref>Ilmunud ajakirjas [[Looming]] (1987, nr 1), kättesaadav Tõnn Sarve [http://tsarv.com/jutud/muudi-sund/ koduleheküljel].</ref>