Art déco: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
[[Pilt:Folies-bergere-facade.jpg|thumb|Folies Bergère kabareehoone Pariisis, valmis 1929. aastal]]
[[Pilt:1934ChryslerAirflow.jpg|thumb|Chrysler Airflow sedaan, disainer Carl Breer (1934)]]
'''''Art déco''''' oli populaarne ning modernne dekoratiivse kunsti suunaline aegkond aastail [[1925]]–[[19401939]], ''[[Suur depressioon|suure depressiooni]]'' vältel ja ''[[Tööstuslik pööre|masinaajastu]]'' lõppedes. Eriti populaarne oli dekoratiivkunst [[Sisekujundus|sisekujunduses]] ja [[Tarbekunst|tarbekunstis]], samas kasutati seda [[Arhitektuur|arhitektuuris]] ja [[Tööstusdisain|tööstusdisainis]], aga ka [[Poster|plakati-]] ja [[Raamat|raamatukujunduses]], [[Maalikunst|maali-]] ja [[Juveliirikunst|juveliirikunstis]], [[Skulptuur|skulptuuris]], [[Fotograafia|fotograafias]], [[Filmikunst|filmi-]] ja [[Mood|moekunstis]] kui ka mujalgi. Kunstisuuna nimi on tuletatud I maailmasõja järgse esimese rahvusvahelise näituse pealkirjast: "''Exposition Internationale des Arts'' ''Décoratifs et Industriels Modernes"'', mis toimus Pariisis [[1925]]. aastal.
 
Kaasaegselt tõlgendades järgis suund sõltumatult sellele eelnenud ''[[Belle époque|La Belle Époque]]'' aegset [[Juugend|juugendlikku]] (''Art Nouveau'') joont ning seda iseloomustas eklektiline segu [[Uusklassitsism|uusklassitsismist]], [[Konstruktivism (kunst)|konstruktivismist]], [[Funktsionalism|funktsionalismist]], [[Modernism|modernismist]], [[Kubism|kubismist]] ja [[Futurism|futurismist]]. ''Art déco'' oli siiski puhtalt otstarbekohast ilu nõudev [[dekoratiivkunst]], mille üks mõjutajaid oli talitluslikku mõtteviisi soosiv [[Bauhaus|Bauhausi koolkond]]. Seal kus juugend oli stiliseeritud ja kõverjooneline ning suurlinlik ehk metropoliitne, seal dekoratiivkunst oli ladus, siksak- või sirgjooneline ning üle-mandriliselt kosmopoliitne. Seda on kutsutud hüüdnimega "Taltunud Kubism" ja see ei olnud nii looduslähedane kui juugend, vaid rõhus pigem tehnilisusele.