Eesti taasiseseisvumine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
'''Eesti taasiseseisvumist''' (juriidiliselt korrektse nimetusega '''Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist''') tähistatakse [[20. august|20. augustil]], kuna 20. augustil [[1991]] kell 23.02<ref>[http://www.estonica.org/et/Augustiput%C5%A1_ja_Eesti_iseseisvumine_1991/ Estonica]</ref> võttis [[parlament|parlamendi]] kohuseid täitev [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam [[NSV Liit]]u ja on [[Iseseisvus|iseseisev]] [[vabariik]]:<ref>Andrus Allika, [http://web.archive.org/web/20140821123027/http://pealinn.tallinn.ee/?pid=132&nid=7754&lang=5 19. august 1991: kelamlaste-enamlaste uus liit iseseisvumise vastu], www.pealinn.ee, 15.08.2010</ref> "[[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest]]"
 
Otsuse vastuvõtmise tõukeks sai [[Moskva]]s toimuv [[Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee|Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee]] korraldatud [[Augustiputšaugustiputš]], mille põhjuseks oli Venemaa mõne poliitilise jõu rahulolematus [[perestroika]]ga ja NSV Liidu nõrgenemisega. 1991. aasta 20. augusti pealelõunal saabusid [[76. kaardiväe õhudessantdiviis|Pihkva dessantdiviis]]i dessantväelased Tallinna ja üritasid hõivata [[Tallinna teletorn]]i. Vabatahtlikud asusid julgestama [[Toompea]]d, raadio- ja [[Tallinna telemaja|telemaja]]. [[Rahvarinne]] korraldas [[Vabaduse väljak]]ul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust.
 
Riigipöördekatse järel lagunes NSV Liit osadeks. Mitu liiduvabariiki kuulutasid välja iseseisvuse ning detsembris 1991 saatis president [[Mihhail Gorbatšov]] NSV Liidu laiali.