Elmar Vasar: erinevus redaktsioonide vahel

'''Elmar Vasar''' ([[26. veebruar]] [[1926]] [[Mäeküla (Sangaste)|Mäeküla]] – [[15. juuli]] [[2004]]) oli Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professor.

 

 

Ta oli aastatel [[1954]]–[[1957]] farmakoloogia kateedri loenguassistent. Aastast [[1957]] oli ta füsioloogiakateedri õppejõud. Aastal [[1960]] kaitses ta meditsiinikandidaadi väitekirja, aastal [[1973]] meditsiinidoktori väitekirja. Aastatel [[1957]]–[[1960]] oli ta füsioloogia kateedri assistent, aastatel [[1961]]–[[1967]] sama kateedri vanemõpetaja. Aastal [[1974]] sai ta dotsendiks, aastal [[1976]] professoriks. Aastatel [[1969]]–[[1971]] oli ta arstiteaduskonna õppeprodekaan ja aastatel [[1974]]–[[1978]] teadusprodekaan. Aastatel [[1975]]–[[1991]] oli ta füsioloogia kateedri juhataja. Aastast [[1994]] jäi ta emerituuri.

Ta on uurinud organismi reaktiivsust mõjutavaid aineid hüpotermia tekitamise korral, verehüübimist, bioelektrilisi nähtusi, inimese hingamise sõltuvust soost, east ja kehalisest treenitusest ning vereringe kohastumist korduva hingamispeetuse korral ja selle rakendatavust treenituse hindamisel<ref>EE 14. köide lk. 589</ref>.

 

Tema abikaasa oli psühhiaater [[Helju Vasar]]. Neil oli kolm poega. Poeg [[Eero Vasar]] on [[Tartu Ülikool]]i füsioloogiaprofessor, detsembrist [[2010]] [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige, poeg [[Veiko Vasar]] (1956–2015) oli [[Tartu Ülikool]]i psühhiaatriaprofessor, poeg [[Olavi Vasar]] on veresoontekirurg.

 

*Isamaasõja II järgu orden

*Lenini juubelimedal

*medal 40 aastat võidust Suures Isamaasõjas

 

{{viited}}

 

*[http://www.ajakiri.ut.ee/37606 In memoriam Elmar Vasar]

 

{{JÄRJESTA:Vasar, Elmar}}

[[Kategooria:Eesti arstiteadlased]]

[[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]]

[[Kategooria:Sündinud 1926]]