Peeter Suure sadam: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
9. rida:
Patareile ehitati veel 1855. aastal juurde meeskonnavarjend<ref>1856. Eesti Rahvusarhiivi Ajalooarhiiv EAA 79-2-98</ref> ning see on veel hästi näha 1880-1882. aasta kaardil. Samal kaardil on praeguse Tööstuse ja Erika tänava nurgal kujutatud patarei, mille otstarve võiks olla Eduka patarei tagala kaitsmine, kuid mille kohta pole aga mingit muud teavet.<ref>Tallinna Linnaarhiiv TLA 149-5-1415</ref> 1910. aastatel olid varasemad sõjalised ehitised juba hävinenud.<ref>1909. Piirkond 1908. aastal. Eesti Rahvusarhiivi Riigiarhiiv ERA 498-12-605, leht 124</ref>
==1911. aasta kava==
Väikese Paljassaare [[ida]]küljelt kavandati 1911. aasta plaani<ref>Venemaa Riiklik Mereväearhiiv RGAVMF-326-2-1604</ref> järgi Tallinna lahele umbes 2,5 [[Kilomeeter|km]] pikkune murtud kujuga [[muul]], mis oleks [[Põhi|põhja]]piirina kaitsnud sadama-ala (pindala umbes 3,5...4 km<sup>2</sup>) lainete eest. Hundipea poolsaarest itta jääv [[lõuna]]ranniku osa kavandati miini- ja torpeedolaevastiku sadamale, loodesse jääv osa hooldelaevastiku sadamale ning lääneosa Tükipealse poolsaareni sõjalaevade remondisadamale ja laevatehasele.
Sadama haldushooned, majutus- ja eluhooned, töökojad, elektrijaamad jms oleks paigutatud sadamaraudtee, Kopli tee, Sitsi mäel oleva Kopli mõisa piiri ja mere vahelisele alale. Tükipealse ja Väikese Paljassaare vaheline madalmeri pidi täidetama ning saadud maismaatüki kaldapealsele rajatama söe-, õli- jms [[kai]]d, kogu alale aga erinevate kütuste ladusid. Mõlema Paljassaare rannikut ning nendevahelist madalmerd oleks samuti olulisel määral täidetud, kuid siia taheti rajada peamiselt laskemoonaladusid ja nende varustusteid.
==1912. aasta muudetud kava==
Venemaa Läänemere-laevastiku juhataja [[aseadmiral]] (maist 1913 [[admiral]]) [[Nikolai von Essen]]i (1860-1915) juhendamisel tehti aga mereväebaasi kava 1912. aastal ringi.<ref>Sadamabasseinide plaan. Eesti Rahvusarhiivi Ajalooarhiiv EAA 3724-5-3184</ref>
Ka kärbitud ja tegelikkusega paremini kohandatud kava elluviimine tekitas ka omakorda veelgi suuremaid muudatusi. Mereväebaasi olemuslikult eri osades ilmnenud probleemide tõttu ei tulnud midagi välja üheaegselt valmivatest osadest koosnevast terviklikust kompleksist. Suur rajamisulatus ja seetõttu osade hilisem täiesti erinev kasutus killustas mereväebaasi terviklikust veelgi.
{{pooleli}}
| |||