Rahvasaadikute nõukogu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: eemaldatud Kategooria:Eesti NSV; lisatud Kategooria:Eesti NSV valitsusasutused |
Sissejuhatus uuesti sõnastatud |
||
1. rida:
'''Rahvasaadikute Nõukogu''' (lühend '''RSN'''; [[vene keel]]es ''Совет народных депутатов'') oli riigivõimu kohaliku esindusorgani nimetus [[NSV Liit|NSV Liidus]]. Rahvasaadikute nõukogud loodi [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu konstitutsioon (1936)|1936. aasta NSV Liidu konstitutsiooni]] alusel nimetusega '''Töörahva Saadikute Nõukogud''' (lühend '''TSN'''; vene keeles ''Советы депутатов трудящихся''). [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu konstitutsioon (1977)|1977. aasta NSV Liidu konstitutsiooni]] alusel nimetati need ümber Rahvasaadikute Nõukogudeks.
[[NSV Liidu Ülemnõukogu]] ning liiduvabariigi (NSV) ja autonoomse vabariigi (ANSV) ülemnõukogu (ÜN) volitused kestsid viis aastat, kohalike rahvasaadikute nõukogude volitused kaks ja pool aastat.
Tähtsamaid küsimusi arutati ja otsuseid vastu võeti rahvasaadikute nõukogu istungite ajal. Muu töö tehti istungitel valitud alalistes komisjonides, mis kureerisid kommunaalmajandust, tervishoidu, põllumajandust, haridust, kultuuri jt valdkondi.
Igapäevaseks haldamiseks ja mitmesuguste teenistuste ja ametkondade tegevuse koordineerimiseks valiti täitevkomiteed (TK).
==Ülesanded==
26. rida ⟶ 13. rida:
*§145. Riigivõimuorganiteks kraides, oblastites, autonoomsetes oblastites, autonoomsetes ringkondades, '''rajoonides, linnades, linnarajoonides, alevites ja maa-asulates''' on vastavad rahvasaadikute nõukogud.
*§146. Kohalikud rahvasaadikute nõukogud otsustavad kõiki kohaliku tähtsusega küsimusi, lähtudes üldriiklikest ja nõukogu territooriumil elavate kodanike huvidest, ning viivad ellu kõrgemalseisvate riigiorganite otsuseid, juhivad alamalseisvate rahvasaadikute nõukogude tegevust, võtavad osa vabariikliku ja üleliidulise tähtsusega küsimuste arutamisest ning esitavad nendes küsimustes oma ettepanekuid. Kohalikud rahvasaadikute nõukogud juhivad oma territooriumil riiklikku, majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist ülesehitustööd; kinnitavad majandusliku ja sotsiaalse arengu plaanid ning kohaliku eelarve; juhivad talle alluvaid riigiorganeid, ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone; tagavad seaduste täitmise, riikliku ja avaliku korra ning kodanike õiguste kaitse; aitavad kaasa riigi kaitsevõime tugevdamisele.
*§147. Oma volituste piires kohalikud rahvasaadikute nõukogud tagavad kompleksse majandusliku ja sotsiaalse arengu oma territooriumil, kontrollivad seadusandlusest kinnipidamist sellel territooriumil asuvate kõrgemalseisva alluvusega ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide poolt, koordineerivad ja kontrollivad nende tegevust maakasutuse, looduskaitse, ehitustegevuse, tööjõuressursside kasutamise, tarbekaupade tootmise ning elanike sotsiaalse, kultuurilise, elutarbelise ja muu teenindamise alal.
33. rida ⟶ 19. rida:
*§148. Kohalikud rahvasaadikute nõukogud võtavad vastu otsuseid neile NSV Liidu, liiduvabariigi ja autonoomse vabariigi seadusandlusega antud volituste piires. Kohalike nõukogude otsused on kohustuslikud kõigile nõukogu territooriumil asuvatele ettevõtetele, asutustele ja organisatsioonidele, samuti ametiisikutele ja kodanikele.
*§149. Kohalike rahvasaadikute nõukogude täitvateks ja korraldavateks organiteks on nende poolt saadikute hulgast valitavad täitevkomiteed. Täitevkomiteed annavad vähemalt kord aastas aru neid valinud nõukogudele, samuti koosolekutel töökollektiivides ja elanike elukoha järgi.
*§150. Kohalike [[rahvasaadikute nõukogude täitevkomitee]]d on vahetult aruandekohustuslikud niihästi neid valinud nõukogu kui ka kõrgemalseisva täitva ja korraldava organi ees.
| |||