Mõõk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
26. rida:
Ajalooliselt on mõõk olnud kõrge prestiižiga relv, mida paljudes ühiskondades on lubatud kanda vaid kindlal ühiskonnaklassil (Euroopas enamasti [[Aadel|aadlil]]). Seepärast on mõõgast mitmel pool kujunenud sõjapidamise või riigivõimu sümbol. Mõõkade tähtsust ja nende kandjate rikkust näitab seegi, et ajaloos, mütoloogias ja kirjanduses on paljudele mõõkadele antud nimed. Euroopa mütoloogias üks tuntumaid on [[kuningas Arthur]]i mõõk [[Excalibur]].
Mõõgad kujunesid välja [[pronksiaeg|pronksiajal]], kui [[pistoda]]d ja [[võitlusnuga|võitlusnoad]] muutusid pikemateks. Vanimad leitud mõõgad pärinevad umbkaudu 1600. aastast eKr. [[Rauaaeg|Rauaaja]] mõõgad olid suhteliselt lühikesed ja käekaitseta. Hilis-Rooma sõjaväes kasutatud ühekäemõõgast [[spatha]]st arenes keskaegne [[Euroopa mõõk]], millest [[kõrgkeskaeg|kõrgkeskajal]] sai klassikaline käekaitsega [[rüütlimõõk]]. Võitlusnugadest arenesid saablid ja šaškad (adõgee keeles tähendas sõna šaška pikka nuga ja see nimetus laenati vene kasakate poolt). Uusaja alguses võeti tarvitusele kergem vehklemismõõk rapiir, ehkki 16. sajandil kasutati Saksa ''landsknecht''<nowiki>'</nowiki>ide seas laialdaselt ka kahekäemõõku (''[[Zweihänder]]''). 19. sajandi lõpuks taandusid mõõgad sport- ja tseremoniaalrelvadeks, kuid oli ka erandeid. 20. sajandil prooviti vahelduva eduga kasutada saableid ja šaškasid hirmutusrünnakutel vaenlase demoraliseerimiseks Venemaal.
Kuriooseim, aga samas üsna verine ja teadaolevalt maailma kõige viimane massiline mõõgavõitlus oli Korea sõjas 1950-ndatel, kus liitlasvägede taganemise ajal püüdsid ÜRO Türgi brigaadi üksused minna moraali tõstmiseks Wayuani lahingus mõõkade ja tääkidega vasturünnakule, kuid kaotasid ligi 750 meest tapetute-haavatutena ja löödi lähivõitluses samu relvi ohtralt pruukinud hiinlaste poolt tagasi.<ref>Appleman, Roy (1989), ''Disaster in Korea: The Chinese Confront MacArthur'' '''11''', College Station, TX: Texas A and M University Military History Series, ISBN 978-1-60344-128-5</ref> <ref>Ajakiri Pioneer, 1950. aastate kogumik</ref>
==Tsiviilfunktsioonid==
39. rida:
[[Pilt:Navysword.jpg|thumb|left|[[USA Mereväeakadeemia]] [[mitšman]]id harjutavad paraadiks.]]
[[Tseremoniaalmõõk]]u kantakse sageli sõjaväes, eriti ohvitseride [[paraadmunder|paraadmundri]] juures, samuti [[auvahtkond]]ades. Sageli on tseremoniaalrelvad valmistatud pannivarrerauast ja tasakaalustamata ega sobi tegelikuks võitluseks. (Kaunistuseks kasutatud vääriskivid ja -metallid ei välista, et mõõk võib olla kasutatav võitlusrelvana). Tseremoniaalmõõku on tarvitatud ka õigusemõistmise sümbolina.
[[Pilt:Istanbul.Topkapi083.jpg|thumb|[[Osmanite riik|Osmani]] [[sultan]]ite mõõgad [[
[[Riigimõõk]]u kandsid traditsiooniliselt [[monarh]]id (näiteks [[Püha Rooma Keisririik|Püha Rooma Keisririigi]] ''[[Reichsschwert]]'' ja [[Poola Kuningriik|Poola Kuningriigi]] ''[[Szczerbiec]]''). Mõõk sümboliseeris monarhi õigust ja võimet kasutada riigi jõudu selle vaenlaste vastu ning kohustust hoida alal korda ja rahu. Tihti kasutati riigimõõku [[kroonimine|kroonimistseremooniatel]]. Tänapäeval esineb riigimõõku ka vabariikides, näiteks USA [[Lõuna-Carolina]] osariigi [[senat]]is.
[[Pilt:Saudi Arabia Flag Variant (1938).svg|thumb|left|Saudi Araabia lipp 1938-1973.]]
| |||