Sigulda ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
3. rida:
'''Sigulda ordulinnus''' (saksa Segewold<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96058948&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=LV&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb, EKI KNAB]</ref> an der Aa) oli [[Liivimaa ordu]] liivlaste asualadel paiknenud suurlinnus, mis asub [[Läti]]s, [[Vidzeme]] kultuuriajaloolises piirkonnas, 50 km kaugusel [[Riia]]st (Riga) ja 30 km kaugusel [[Võnnu]]st (Cesis), Koiva (Gauja) jõe vasakkalda ääres asuvas [[Sigulda]] linnas.<ref>[http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=550059&centery=6333653&zoom=7&layer=map&ls=c, Läti kaart]</ref> Linnus asetseb Koiva jõe ürgoru kõrgel kaldapealsel Sigulda linna loodeosas Gaujas iela ja Pils iela tänavate vahel Krustakalnsi künkast (87 m) sadakond meetrit edelas.<ref>[http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=551409&centery=6336094&zoom=1&layer=map&ls=c, Sigulda kaart]</ref> Linnuseala asuub umbes 90 m kõrgusel üle merepinna.
 
Linnus kuulus ordu [[maamarssal]]ile, seal resideerusid ka piirkonna [[foogt]] ja [[linnusekomtuur]]. Sigulda oli odrualadeordualade nn [[Koiva koridor]]i suurlinnustest (Volmari ja Võnnu) kõige lõunapoolsem ja sellele allus omakorda lõuna pool vastu Riia Peapiiskopkonna piiri asetsev väiksematest majanduslinnustest koosnev kaitseliin – [[Ropaži ordulinnus|Ropaži]], [[Mālpilsi ordulinnus|Malpils]], [[Zaube ordulinnus|Zaube]], [[Skujene ordulinnus|Skujene]] ja [[Nītaure ordulinnus|Nītaure]]. Peale Ropaži olid ülejäänud hiljem ka maamarssali lauamõisad.
 
Muinasajal kuulus Sigulda koivaliivlaste Satezele ([[Sattesele]]), [[Turaida]] (Toreida) ja Kipsala/Krimulda ([[Kubbesele]]) linnuste piirkonda. Venemaa keisririigi lõpuni kehtinud ajaloolise haldusjaotuse järgi asus linnus [[Liivimaa kubermang]]u Riia maakonna [[Sigulda kihelkond|Sigulda kihelkonnas]] (Kirchspiel Segewold).<ref>Atlas von Liefland oder von den beiden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief - und Ehstland und der Provinz Oesel, von Ludwig August Graf Mellin, 1791, Riga und Leipzig, J. F. Hartknoch, Der Rigische Kreis, No. I</ref>