Pikajärve mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
7. rida:
Mõisa omanikud on olnud [[Schreiterfeld]]id, [[Budberg]]id, [[Glasenapp]]id, [[Roth]]id, [[Berg]]id ja [[Oettingen]]id<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. [[1873]]–[[1919]] omasid mõisat [[Mueller]]id<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. Pärast seda jäi Muelleritele kuni [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõjani]] veel väike jäänukmõis koos [[mõisasüda]]mega<ref name="mõisaportaal, 2015"/>.
 
Mõisa praegune hoonestus pärineb von Muellerite ajast, põhiliselt [[20. sajand]]i algusest. Mõisa peahoone on [[juugend]]stiilis ja valmis [[1908]]. Säilinud on hulk kõrvalhooneid, mis kõik on valminud [[maakivi]]st: tallisaal, väike [[tall]], [[ait]]-[[kuivati]], [[jääkelder]] ja [[viinaköök]].<ref name="Cantervilla"/>
 
Mõisakompleks on tänapäeval restaureeritud ja eraomanduses<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. Peahoonet nimetatakse Cantervilla lossiks ning see on ühtlasi ürituste korraldamise paik ja majutusasutus<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. Mõisahoonet ümbritseb [[mõisapark]]<ref name="Cantervilla"/>.
 
Mõisa [[sinine|sinises]] saalis asub [[kunstigalerii]], mis asutamise ajal oli lähikonnas ja kogu Põlvamaal ainus. Osa galerii teoseid on müügis. 2016. aasta juuli seisuga on võimalik osta 28 autori teoseid, mis kuuluvad peamiselt [[eesti kunst|eesti]] ja [[vene kunst]]i hulka. Galerii vähemväärtuslik osa paikneb tallis.<ref name="Cantervilla"/>
 
Mõisapargis on [[Valdo Pant|Valdo Pandi]] mälestussammas. Valdo Pant sündis ja elas mõisast mõne kilomeetri kaugusel.<ref name="Cantervilla"/>