Redaktsioon: 3. juuli 2016, kell 17:05 redigeeri 88.196.29.59 (arutelu) Eemaldatud muudatus 4447668, mille tegi Estopedist1 (arutelu): ei ole seal mingit typot! ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. juuli 2016, kell 18:29 redigeeri eemalda 88.196.29.59 (arutelu) Igaks juhuks viide ka Uuem muudatus →
70. rida: Samal ajal hakkas Rotalia kosuma ka kodumaal. 10. novembril 1923 peeti ka Tallinnas 10. aastapäevale pühendatud kommerss restoranis "Kuld Lõvi", mis oli tõukeks konvendi tegevuse alustamiseks Tartus. Kuna sellel ajal õppis Tartus vaid kaks Rotalia tegevliiget ([[Arved Rikman]] – jur. ja [[Fred Tomingas]] – med.), siis ei saanud mõte teoks enne kui 23. mail 1924, mil [[Tartu Ülikool]]i Valitsus registreeris korporatsioon Rotalia põhikirja Tartu Ülikooli juures. Mitteametlikult oli selleks ajaks Rotalia konvent tegutsenud Tartus alates jaanuarist 1924, kus siis jaanuaris toimusid nõupidamised professor [[Peeter Kõpp\|Peeter Kõpu]] juures [[Maarjamõis]]as, mille käigus kavandati hoolikalt Rotalia Tartu konvendi taasasutamisega seonduvaid küsimusi. Kuna Tartu Ülikoolis [[immatrikuleerimine\|immatrikuleeritud]] liikmetest elas Tartus vaid kaks tegevliiget, siis oli võimatu ellu kutsuda konventi kõikide tarvilike ametitega. Veebruaris kutsus Berliini konvent ellu vaid ~~oldermani~~[[olderman]]i<ref>[http://www.rotalia.ee/et/tegevus/ametnikud.html Ametnikud]</ref> ameti. Esimeseks oldermaniks valiti arstiteadust õppiv Fred Tomingas, kes oli oma rebase ja noore tegevliikme aja kaasa elanud Peterburi konvendis ning seega osutus kõige sobivamaks Rotalia mentaliteedi edasiandjaks kujuneva konvendi liikmeskonnale. Veebruaris üüriti ajutine korter Narva tänav 137 asuvasse hoonesse ning Berliinis otsustatud sooviavalduste põhjal võeti vastu uued lihtliikmed: Voldemar Bachmann (hiljem Ojamaa), K. Einer, August Eslas, Gleb Jakobson, Abel Käbin, Peeter Kind, [[Tõnis Kint\|Tõnis Kind]], A. Oja, [[Aleksander Onno]], Jüri Rebane, Elmar Roger, Nikolai Roosa (hiljem [[Enn Terasmäe]]), Robert Ruus, Jakob Velitar ja J. Viilup. 29. aprillil 1924 otsustas Berliini konvent vastavalt ~~[[olderman]]i~~oldermani esildisele kõik lihtliikmed vastu võtta tegevliikmeteks, mis tegelikkuses sai teoks Tartu tegevliikmete ja vilistlaste osavõtul 24. mail – seega vahetult pärast Tartu Ülikooli poolset põhikirja kinnitamist. 31. mail ja 1. juunil 1924 peeti Tartu hotellis Livonia esimene kommerss, millele eelnenud erakorralisel koosolekul otsustati korporatsioon Rotalia Tartu konvendi loomine ning valiti ka esimesed ametnikud. Esmakordselt lehvis sinine-must-roheline lipp Eesti ülikoolilinnas – ajaloolises Tartus. Kõige aktiivsemaks muutuski Rotalia tegevus Tartus, kus liikmeskond asus kohe jõudsalt kasvama. 1. oktoobril 1924 koliti uude konvendikorterisse Lille 3, mis oli Rotalia koduks kaheksaks edukaks aastaks. Eelnevalt asus seal baltisaksa korporatsioon Fraternitas Rigensis, kes liikmete vähesuse tõttu Tartus, lahkus Riia Polütehnikumile lähemale.<ref>Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis. Tartu, 2012. ISBN 9789985994139</ref> 127. rida: Korp! Rotalia rebaseks või lihtliikmeks saamiseks tuleb esitada avaldus konvendi presiidiumile. Avalduses tuleb märkida kandidaadi isikuandmed, lõpetatud gümnaasium või keskkool, ülikool ja eriala, kus kandidaat õpib ning varasem kuuluvus akadeemilistesse organisatsioonidesse. Nõutav on vähemalt kahe värvikandja soovitus. Korp! Rotaliaga võib tutvuda semestri alguses korraldatavatel külalisõhtutel. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus==

Korporatsioon Rotalia: erinevus redaktsioonide vahel