Valdemar IV: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
6. rida:
Pärast kuningas [[Christoffer II]] surma [[1332]]. aastal oli [[Taani]] mõnda aega ilma valitsejata. Valdemar Atterdag valiti kuningaks 1340. aastal [[Viborg (Taani)|Viborgis]]. Valdemar suutis vahepeal killustunud Taani riigi taas ühendada, allutada otsesele kuningavõimule ka [[Sjælland]]i ning võita Taanile tagasi [[1332]] [[Norra]] kätte läinud [[Skåne maakond|Skåne]].
 
Valdemar IV andis Tallinna linnale loa ammutada vett kuningale kuulunud [[Ülemiste järv]]est. Samuti sai linn loa rajada kanal, mis tõi linna vett, ja ehitada kanalile neli [[vesiveski]]t. Töid alustati aastal [[1345]], kuigi need lõpetati juba ajal, mil Tallinn enam Taani valduses ei olnud.
 
Valdemar ei suutnud enda käes hoida [[Taani valdused Eestis|Taani valdusi Eestis]] ([[Harjumaa|Harju-]] ja [[Virumaa]]d koos [[Tallinna linnus|Tallinna]], [[Rakvere linnus|Rakvere]] ja [[Narva linnus]]tega). [[Jüriöö ülestõus]]u järel [[1346]]. aastal müüs ta need [[Saksa ordu]] [[ordumeister]] [[Goswin von Herike]]le umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest. Saksa ordu pantis need alad [[1347]]. aastal omakorda [[Liivi ordu]]le. Müügitehingu ametlikuks põhjuseks oli Valdemari Eestimaa hertsogist vanema venna [[Otto Taanist|Otto]] astumine Saksa ordusse, samaaegselt loobus vend ka pärilusõigusest Taani troonile. Otto vahendas müügitehingut ja hiljem sai temast [[Karksi foogt]]. Valdemar IV sai aga Maarjamaa (jumalaema maa) ehk [[Taani valdused Eestis|Taani Eesti valduste]] müügi pärast paavsti käest karistada. Paavst kohustas Taani kuningat tehtud patu lunastamiseks tegema palverännaku pühasse paika.