Erinevus lehekülje "Kinobuss" redaktsioonide vahel

Lisatud 1323 baiti ,  4 aasta eest
→‎Ajalugu: Veidi konteksti: Taustalugu ja saamislugu
P (→‎Ajalugu: Kaks lõiku üheks)
(→‎Ajalugu: Veidi konteksti: Taustalugu ja saamislugu)
 
==Ajalugu==
===Taustalugu===
[[Taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] järel kuivas seni tegutsenud <!--riiklik -->kinokett kokku — suleti 90% väikestest maakinodest, mida tõestab ka tolleaegne statistika: kui 1990. aastal tegutses Eesti alal kokku 611 kino, siis 1992. aastal oli neid Eestis 452.
 
Taasiseseisvumine, tsensuuri lõpp ja turumajandus tagasid 1990ndate Eestis filmide kättesaadavuse teistest allikatest, mis asendasid kinoskäimist, ning millest väärivad äramärkimist järgmised faktorid &mdash;
1997. aastal oli järel vaid 53 tegutsevat kino; neist ainult kaksteist tegutses pidevalt.
* Eesti oma erakanalite tulek (Kanal2 ja TV3);
* Soome tv kättesaadavuse suurenemine tänu PAL-toetusega televiisorite ja sobivate antennide vabale müügile (NSV ajal keelatud), mis tagas selle, et Põhja-Eestis olid lõpuks nähtavad neli peamist Soome telekanalit &mdash; avalik-õiguslikud YLE1 ja YLE2, ning erakanalid MTV3 ja 1997. aastast alates Nelonen. Mõned aastad hiljem Soome erakanaleid eri põhjustel enam näha polnud.
* Koduturul toimis keskustes videolaenutus;
* Toimis ametlik filmikandjate müük, mis oli tolle aja kohta suhteliselt kallis. Seetõttu vohas [[Laki I kvartal#Kadaka_turg|videopiraatlus]], mis 1990ndate aastate päris lõpust alates hakkas toimuma üle Interneti.
* Kiiresti arenev kaabellevi, millega oli võimalik näha vabalt vastuvõetavaid ja laia filmivalikuga satelliitkanaleid. Nii kaabellevi laia leviku ja kaabelprogrammmide mitmekesisuse tõttu kui ka seoses elatustaseme tõusuga langes filmipiraatluse tase 2000ndatel aastatel järk-järgult.
 
1997. aastal oli järel vaid 53 tegutsevat kino; neist ainult kaksteist tegutses pidevalt. Samal aastal sai alguse [[Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival]] ehk PÖFF.
 
===Saamislugu===
Vajadus kinoskäimise ja kinokultuuri taastamise ning ühtlasi Eesti oma filmide propageerimise järele oli arvestatav. Kinobuss kutsuti ellu väikese Eesti filmitegijate rühma poolt nende ühese eesmärgiga taaselustada kinokultuur üle Eesti.