Redaktsioon: 25. veebruar 2015, kell 02:35 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 802 muudatust P konseptsioon > kontseptsioon Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. juuli 2016, kell 16:10 redigeeri eemalda Mardus (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 5153 muudatust Lühendatud teksti neutraalsemaks, seadsin lõigud ümber, sõnastasin teksti ümber Uuem muudatus →
2. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=veebruar\|aasta=2011}} [[Pilt:Kinobuss.DSCF0235.JPG\|pisi\|Kinobuss parkimas Telliskivi loomelinnakus 13. oktoobril 2012]] Aastast 2001 liigub mööda Eestit (ja ka muud maailma) ringi veidi kentsakas buss – '''Kinobuss.''' Enamasti teatakse seda nosuninaga sõidukit suviste filmituuritamiste järgi ja paljudele tuleb ikka veel üllatuseks, et tegelikult peitub Kinobussi kui maskoti taga terve organisatsioon. See organisatsioon tegutseb aastaringselt korraldades üle Eesti regulaarset kinoseansse (nii vabas õhus kui siseruumides) ning lisaks koolitab nii noori kui vanu filmi- ja meediahariduse vallas, samuti on seotud mitmete kohalike ja rahvusvaheliste projektidega. '''Kinobuss''' on alates 2001. aastast mööda Eestit ja ka muud maailma ringi liikuv nosuninaga KAVZ-buss, mida teatakse suviste filmituuritamiste järgi. Kinobussi kui maskoti taga seisab aastaringselt tegutsev filmiorganisatsioon, mis regulaarselt korraldab üle Eesti toimuvaid kinoseansse ja koolitusi. Kinoseansid toimuvad nii vabas õhus kui ka siseruumides, ning filmi- ja meediahariduse koolituseid korraldatakse igas eas inimestele. Kinobussi organisatsioon on seotud mitmete kohalike ja rahvusvaheliste projektidega. ==Ajalugu==▼ [[Taasiseseisvumine\|Eesti taasiseseisvumise]] järel kuivas seni tegutsenud <!--riiklik -->kinokett kokku — suleti 90% väikestest maakinodest, mida tõestab ka tolleaegne statistika: kui 1990. aastal tegutses Eesti alal kokku 611 kino, siis 1992. aastal oli neid Eestis 452. 1997. aastal oli järel vaid 53 tegutsevat kino; neist ainult kaksteist tegutses pidevalt. Vajadus kinoskäimise ja kinokultuuri taastamise ning ühtlasi Eesti oma filmide propageerimise järele oli arvestatav. Kinobuss kutsuti ellu väikese Eesti filmitegijate rühma poolt nende ühese eesmärgiga taaselustada kinokultuur üle Eesti. Kinobussi sünniaasta on 2001. Esimene projekt oli suvine rändfilmifestival „Kinobuss tuleb!”, millest aasta hiljem kasvas välja mittetulundusühing nimega Kinobuss. Turbarabast leiti vanakooli KAVZ buss, mida hinnati suurepäraseks ja kontseptsioon saigi kokku. Buss ehitati ja kujundati ümber pisut kinosõbralikumaks. Kinobussi tegevus kujunes ~~väga~~ kiiresti regulaarseks ja aastaringseks. ~~Selge~~Kinobussi rajajatele oli ~~see~~selge, et inimesed soovisid kinos käia tihemini kui ainult kord suvel ürituste raames.▼ ===Rändkino===▼ Tavalisest kinoseansist eristab Kinobussi kinoseanssi vaid see, et publik ei tule bussi filme vaatama, –vaid filmid viiakse publikule ~~otse~~nö "koju kätte!". Koostöös koolide, kultuurimajade ja seltsidega pakutakse väärtfilmielamust kõigile huvitatuile ning filmitegemise oskusteavet koolieelikutest õpetajateni.▼ ==Organisatsioon ja eesmärk== Kinobuss on sõltumatu filmiorganisatsioon, mille peamisteks tegevuseks ja missiooniks on: * rändkino ja filmilevi; 13. rida ⟶ 38. rida: Üks peamisi eesmärke on ühendada film, meedia ja haridus, pöörates neile kui meid igapäevaselt mõjutavatele meediumidele rohkem tähelepanu; õpetada noori filme analüüsima ja meediat kriitilise pilguga lugema; ühendada filmiharidus erinevate õppeainetega rikastades seeläbi õppeprotsessi ehk „õpetada filmi kaudu”. ===Filmi- ja meediaharidus===▼ ▲==Ajalugu== 2001 – Kinobussi sünniaasta. Esimene projekt oli suvine rändfilmifestival „Kinobuss tuleb!”, millest aasta hiljem arenes ning kasvas välja organisatsioon ja mittetulundusühing nimega Kinobuss. Kinobuss kutsuti ellu väikese Eesti filmitegijate rühma poolt ühese eesmärgiga taaselustada kinokultuur üle Eesti. Leidnud turbarabast suurepärase vanakooli KAVZ bussi – oligi kontseptsioon koos! Buss ehitati ja kujundati ümber pisut kinosõbralikumaks. ~~==Loomine==~~ Pärast Nõukogude Liidu langemist kukkus kokku ka Eesti kinokett – suleti 90% väikestest maakinodest, mida tõestab ka tolleaegne statistika: kui 1990. aastal tegutses Eestis kokku 611 kino, siis 1992. aastal oli neid juba ainult 452. Ainult 53 tegutsevat kino oli järel aastal 1997 ning ainult 12 neist tegutses regulaarselt. Seega vajadus kino ja kinoskäimise elustamise ning ühtlasi Eesti oma filmide propageerimise järele oli äärmiselt suur. ▲Kinobussi tegevus kujunes väga kiiresti regulaarseks ja aastaringseks. Selge oli see, et inimesed soovisid kinos käia tihemini kui ainult kord suvel ürituste raames. ▲==Rändkino== ▲Tavalisest kinoseansist eristab Kinobussi kinoseanssi vaid see, et publik ei tule bussi filme vaatama – filmid viiakse publikule otse koju kätte! Koostöös koolide, kultuurimajade ja seltsidega pakutakse väärtfilmielamust kõigile huvitatuile ning filmitegemise oskusteavet koolieelikutest õpetajateni. ▲==Filmi- ja meediaharidus== Kui 2000. aastate alguses pakkus Kinobuss eelkõige töötubasid, kus lastel-noortel avanes esmakordne võimalus kaamerat näha ja ise oma lihtne multikas või film teha, siis tänaseks on Kinobuss keskendunud süvendatud kursuste ja koolituste korraldamisele. Lisaks koolitab Kinobuss ka õpetajaid. ===Projektid ja rahvusvaheline koostöö=== ===="Kinobuss tuleb!"=== = "Kinobuss tuleb!" on kõige laialdasemalt tuntud Kinobussi projekt – suvine rändfilmifestival. Festivali ~~kontseptsioon~~kontseptsiooniks –on üks peatus/üritus igas maakonnas, igal aastal erinevad asulad, kokku 15 päeva üritusi. Programm keskendub Eesti uute filmide ja muu maailma filmide tutvustamisele, lisaks filmiloengud tuntud tegijatelt, filmitöötoad. 2007. toimus formaadi muutus, Kinobussi asemel viidi festival läbi hoopis "Kinolodi" nime all, kus sõiduvahendiks Emajõe Lodjaseltsi Lldi. Peatuspaigad ja üritused toimusid Suure ja Väikese Emajõe, Peipsi ja Võrtsjärve ääres. Esmakordselt Eestis toimus purjekino, filmiprogramm projitseeriti Lodja suurele 10x10 m purjele. 2008 toimus "KiBuRoLo", kus sõiduvahenditeks Kinobuss, KinoRong ja KinoLodi. Toimus nii rongivaguni kui ka purje- ja trümmikino. Kehva majandusliku olukorra tõttu jäid suved 2009 ja 2010 puhkamiseks ning ideede arendamiseks. Mitmed haridusprojektid on seotud motoga "õppimine filmi kaudu". Koostöös Eesti koolidega on toimunud projektid "Kinobuss narkootikumide vastu" (2004), "Keskkond filmi kaudu – Looduslodi" (2006, 2009), kus film toetab aine omandamist ja analüüsi.

Kinobuss: erinevus redaktsioonide vahel