Artur Vahter: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 110 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
'''Artur Vahter''' ([[23. veebruar]]il [[1913]], [[Kalvi]] vald, [[Virumaa]] – [[12. august]] [[2004]], [[Tallinn]]) oli [[eesti]] [[muusikateadlane]], [[dirigent]] ja muusikapedagoog.
 
==Elulugu==
Artur Vahter õppis 1920. aastatel [[Koila kool]]is.<ref>[http://eestielu.delfi.ee/laanevirumaa/kodulugu/koila-iidne-sumbkula-kuhu-sajandeid-tagasi-plaaniti-linn-ehitada?id=65842908 Heili Tarjan. Koila - iidne sumbküla, kuhu sajandeid tagasi plaaniti linn ehitada. Eesti Elu, 20. märts 2013]</ref> 1932. aastal lõpetas Vahterta [[Rakvere Õpetajate Seminar]]i ja [[1941]]. aastal [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] koolimuusika erialal.
 
Aastatel 1932–1940 töötas Artur Vahter õpetajana [[Narva]]s. 1941. aastal [[mobilisatsioon|mobiliseerituna]] [[Punaarmee]]sse saadeti ta algul metsatöödele [[Venemaa]] põhjaossa [[Ivdel]]isse. Kui loodi [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|Eesti rahvuskorpus]], sai temast korpuse [[kapellmeister]] kuni demobiliseerimiseni 1946. aasta augustis.
 
Aastatel 1946–1957 oli Artur Vahter [[Riiklik Akadeemiline Meeskoor|Riikliku Akadeemilise Meeskoori]] (RAM, [[Eesti Rahvusmeeskoor]]) dirigent [[Gustav Ernesaks]]a kõrval. Aastatel 1959–1963 dirigeeris ta [[Eesti Raadio segakoor]]i (peadirigent [[Jüri Variste]]). Samal ajal oli Vahter Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikaajaloo ning dirigeerimise õppejõud ja aastatel 1949–1966 muusikateaduse kateedri juhataja. 1966–1971 töötas ta muusikapedagoogika kateedri juhatajana [[Eduard Vilde nimeline Tallinna Pedagoogiline Instituut|Eduard Vilde nimelises Tallinna Pedagoogilises InstituudiInstituudis]]s. Kui kateeder toodi üle [[Tallinna Konservatoorium]]i, jätkas ta kateedrijuhatajana kuni 1983. aastani. 1962. aastast oli ta dotsent ja 1968. aastast professor.
 
Muusikateadlasena oli Vahter [[Eesti Heliloojate Liit|Eesti Heliloojate Liidu]] liige.
1944. aastast oli Artur Vahter abielus Salme Vahteriga (neiupõlvenimega Maripuu, 1925–2010). Neil oli kaks poega: [[Tauno Vahter]] (sündinud 1946) ja [[Kuulo Vahter]] (sündinud 1954).
 
==RaamatudTeosed==
*"[[Gustav Ernesaks]]", Tallinn 1959
*"Gustav Ernesaks", Moskva 1961
*"Lauluga läbi aegade" (koos Arvo Ratassepaga), Tallinn 1965
*"Eesti heliloojad ja muusikateadlased. Bibliograafiline leksikon." Koostaja ja kaasautor, Tallinn 1966
*"Nõukogude Eesti muusikast" (koos Leo Normetiga eesti, vene ja inglise kkeeles), Tallinn 1965
*"Aleksander Läte" (vene keeles), Leningrad 1968
*"Eesti muusika I" Koostaja ja kaasautor, Tallinn 1968
*"[[Konstantin Türnpu]]. Monograafia", Tallinn 2003
*"Eestikeelse muusikaterminoloogia kujunemine ja areng", Tallinn 2003
*"Kui mina alles noor veel olin" (mälestuspilte karjapõlvest, koolitee algusest, õppimisest algkoolis, Rakvere Õpetajate Seminaris ja Tallinna Konservatooriumis, kohustuslikust kaitseväeteenistusestsõjaväeteenistusest ning kutsetööst algkooliõpetajana), Tallinn 2003
 
==Viited==
{{viited}}
 
{{Eluaastad|1913|2004|Vahter, Artur}}