Redaktsioon: 30. juuni 2016, kell 23:34 redigeeri 2001:7d0:87e2:7780:6dd6:f3d1:bc99:eac (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. juuli 2016, kell 00:04 redigeeri eemalda 2001:7d0:87e2:7780:6dd6:f3d1:bc99:eac (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Artur Vahter''' ([[23. veebruar]]il [[1913]], [[Kalvi]] vald, [[Virumaa]] – [[12. august]] [[2004]], [[Tallinn]]) oli [[eesti]] [[muusikateadlane]], [[dirigent]] ja muusikapedagoog. ==Elulugu== Artur Vahter õppis 1920. aastatel [[Koila kool]]is.<ref>[http://eestielu.delfi.ee/laanevirumaa/kodulugu/koila-iidne-sumbkula-kuhu-sajandeid-tagasi-plaaniti-linn-ehitada?id=65842908 Heili Tarjan. Koila - iidne sumbküla, kuhu sajandeid tagasi plaaniti linn ehitada. Eesti Elu, 20. märts 2013]</ref> 1932. aastal lõpetas ~~Vahter~~ta [[Rakvere Õpetajate Seminar]]i ja [[1941]]. aastal [[Tallinna Riiklik Konservatoorium\|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] koolimuusika erialal. Aastatel 1932–1940 töötas Artur Vahter õpetajana [[Narva]]s. 1941. aastal [[mobilisatsioon\|mobiliseerituna]] [[Punaarmee]]sse saadeti ta algul metsatöödele [[Venemaa]] põhjaossa [[Ivdel]]isse. Kui loodi [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus\|Eesti rahvuskorpus]], sai temast korpuse [[kapellmeister]] kuni demobiliseerimiseni 1946. aasta augustis. Aastatel 1946–1957 oli Artur Vahter [[Riiklik Akadeemiline Meeskoor\|Riikliku Akadeemilise Meeskoori]] (RAM~~, [[Eesti Rahvusmeeskoor]]~~) dirigent [[Gustav Ernesaks]]a kõrval. Aastatel 1959–1963 dirigeeris ta [[Eesti Raadio segakoor]]i (peadirigent [[Jüri Variste]]). Samal ajal oli Vahter Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikaajaloo ning dirigeerimise õppejõud ja aastatel 1949–1966 muusikateaduse kateedri juhataja. 1966–1971 töötas ta muusikapedagoogika kateedri juhatajana [[Eduard Vilde nimeline Tallinna Pedagoogiline Instituut\|Eduard Vilde nimelises Tallinna Pedagoogilises ~~Instituudi~~Instituudis]]s. Kui kateeder toodi üle [[Tallinna Konservatoorium]]i, jätkas ta kateedrijuhatajana kuni 1983. aastani. 1962. aastast oli ta dotsent ja 1968. aastast professor. Muusikateadlasena oli Vahter [[Eesti Heliloojate Liit\|Eesti Heliloojate Liidu]] liige. 12. rida ⟶ 13. rida: 1944. aastast oli Artur Vahter abielus Salme Vahteriga (neiupõlvenimega Maripuu, 1925–2010). Neil oli kaks poega: [[Tauno Vahter]] (sündinud 1946) ja [[Kuulo Vahter]] (sündinud 1954). ==~~Raamatud~~Teosed== "[[Gustav Ernesaks]]", Tallinn 1959 "Gustav Ernesaks", Moskva 1961 18. rida ⟶ 19. rida: "Lauluga läbi aegade" (koos Arvo Ratassepaga), Tallinn 1965 "Eesti heliloojad ja muusikateadlased. Bibliograafiline leksikon." Koostaja ja kaasautor, Tallinn 1966 "Nõukogude Eesti muusikast" (koos Leo Normetiga eesti, vene ja inglise kkeeles), Tallinn 1965 "Aleksander Läte" (vene keeles), Leningrad 1968 "Eesti muusika I" Koostaja ja kaasautor, Tallinn 1968 28. rida ⟶ 29. rida: "[[Konstantin Türnpu]]. Monograafia", Tallinn 2003 "Eestikeelse muusikaterminoloogia kujunemine ja areng", Tallinn 2003 "Kui mina alles noor veel olin" (mälestuspilte karjapõlvest, koolitee algusest, õppimisest algkoolis, Rakvere Õpetajate Seminaris ja Tallinna Konservatooriumis, kohustuslikust ~~kaitseväeteenistusest~~sõjaväeteenistusest ning kutsetööst algkooliõpetajana), Tallinn 2003 ==Viited== {{viited}} {{Eluaastad\|1913\|2004\|Vahter, Artur}}

Artur Vahter: erinevus redaktsioonide vahel