Erinevus lehekülje "Litograafia" redaktsioonide vahel

Lisatud 1518 baiti ,  4 aasta eest
resümee puudub
{{See artikkel|räägib graafikatehnikast. Mikrokiipide lülitusskeemide koostamise kohta vaata [[Litograafia (tehnoloogia)]].}}
[[Pilt:Gubernie zachodnie krolestwo polskie 1902.jpg|thumb|240px|Näide litograafiast, 1902;<br>originaalsuurus 33×24 cm]]
'''Litograafia''' ehk '''kivitrükk''' ([[kreeka keel]]es ''lithos'' 'kivi' + ''graphō'' 'kirjutan') on [[lametrükk|lametrükitehnika]], mis põhineb [[rasv]]a ja [[vesi|vee]] vastastikuse tõukumise [[printsiip|printsiibil]] ja mille puhul kasutatakse trükkimiseks [[litokivi|kiviplaati]].
 
Trükkimiseks on vaja [[litokivi]]. Selleks võetakse 8–12 cm paksune lihvitud [[lubjakivi]]plaat ehk [[litokivi]] ja sellele joonistatakse kujutis rasvase [[kriit|kriidi]] ja/või [[tušš|tušiga]]. Seejärel söövitatakse kiviplaadi pinda nõrga [[lämmastikhape|lämmastikhappe]] [[lahus]]ega, mille toimel värvis sisalduv rasv ühineb keemiliselt kiviga. (joonisevabadelJoonisevabadel pindadel laiendab [[hape]] kivi [[poor]]e ja muudab pinna aga vastuvõtlikuks vee toimele). Plaat kaetakse joonisele kaitsekihi saamiseks [[kummiaraabik]]uga. [[Tõmmis (graafika)|Tõmmis]]t tehes kantakse [[trükivärv]] niisutatud kivile – värv jääb püsima [[joonistus]]ele, kuna joonistuseta pinnad ei võta vee tõttu värvi vastu. Trükitakse spetsiaalse [[litopress]]iga.
== Tehnika ==
[[Pilt:Litography press with map of Moosburg 02.jpg|thumb|left|[[Litopress]]]]
Trükkimiseks on vaja [[litokivi]]. Selleks võetakse 8–12 cm paksune lihvitud [[lubjakivi]]plaat ja sellele joonistatakse kujutis rasvase [[kriit|kriidi]] ja/või [[tušš|tušiga]]. Seejärel söövitatakse kiviplaadi pinda nõrga [[lämmastikhape|lämmastikhappe]] [[lahus]]ega, mille toimel värvis sisalduv rasv ühineb keemiliselt kiviga (joonisevabadel pindadel laiendab [[hape]] kivi [[poor]]e ja muudab pinna vastuvõtlikuks vee toimele). Plaat kaetakse joonisele kaitsekihi saamiseks [[kummiaraabik]]uga.
 
Varasemate [[graafika]]tehnikatega võrreldes oli litograafia eeliseks lihtsam ja kiirem tulemuse saavutamine, lisaks piiramatu tõmmiste arv.
[[Tõmmis (graafika)|Tõmmis]]t tehes kantakse [[trükivärv]] niisutatud kivile – värv jääb püsima [[joonistus]]ele, kuna joonistuseta pinnad ei võta vee tõttu värvi vastu. Trükitakse spetsiaalse [[litopress]]iga ning tõmmiste arv on piiramatu.
 
Litograafiale kaudselt sarnanevaid meetodeid on kasutusele võetud ka [[mikrokiip]]ide tootmiseks. Näiteks [[nanoelektroonika]] valdkonnas rakendatakse [[nanolitograafia]]t.
== Eelised ==
 
Varasemate [[graafika]]tehnikatega võrreldes oli litograafia eeliseks lihtsam ja kiirem tulemuse saavutamine, lisaks piiramatu tõmmiste arv.
 
== Ajalugu ==
[[Pilt:Litography press with map of Moosburg 02.jpg|thumb|left|[[Litopress]]]]
 
[[18. sajand]]i lõpus leiutas [[Alois Senefelder]] ([[1771]]–[[1834]]) kiviplaadilt tõmmiste [[trükkimine|trükkimise]] [[menetlus]]e - kivitrüki ehk litograafia. Litograafia sünniaastateks olid arvatavasti [[1796]]. Alois Senefelder ei olnud tegelikult [[graafik (kunstnik)|graafik]], vaid [[näitleja]], [[muusik]] ja [[luuletaja]] aga ta otsis lihtsamat vahendit reprodutseerimiseks (valdavalt [[noodikiri|noodikirjade]] paljundamiseks), kui olid olnud senised. [[1796]]. aastal trükiti Senefelderi poolt esimesed [[noodivihik]]ud, neile järgnesid [[1798laulik|98koolilaulikud]].
Alois Senefelder ei olnud tegelikult [[graafik (kunstnik)|graafik]], vaid [[näitleja]], [[muusik]] ja [[luuletaja]] aga ta otsis lihtsamat vahendit reprodutseerimiseks (valdavalt [[noodikiri|noodikirjade]] paljundamiseks), kui olid olnud senised.
 
[[1796]]. aastal trükiti Senefelderi poolt esimesed [[noodivihik]]ud, neile järgnesid [[laulik|koolilaulikud]].
 
[[1799]]. aastal avas Senefelder [[München]]is oma [[trükikoda|trükikoja]].
 
[[Baier]]i [[Raamatukogu|õueraamatukogu]] [[direktor]] C. v. Aretin ([[1773]]–[[1824]]) otsustas [[1807]]. aastal toetada litograafiatöökoja rajamist. Ta palkas mitmed [[joonistaja]]id (näiteks [[Johann Nepomuk Strixner]]i ja [[Ferdinand Piloty]]) ja peatselt ühines ka A. Senefelder. Müncheni [[kunstikogu]]d sisaldasid rohkesti kuulsate [[meister|meistrite]] [[teos]]eid, mida laiemale [[publik]]ule võimaldas nüüd tutvustada uudne litograafiatehnika. Litograafia, kui graafikaliigi ja litograafiatöökoja kuulsus kasvas kiiresti.
[[Pilt:Sofia Giordano Clerc Elefante Indiano.jpg|thumb|220pxpisi|Litograafia [[1827]]. aastast<br>Autor [[Felice Festa]]<br>Suurus: 37,5 x 20 cm.]]
[[1810]]. aastal alustati Baieri kuninglikes kunstikogudes leiduvate [[15. sajand|15.]]–[[18. sajand]]i meistrite joonistuste populariseerimist ulatusliku sarja
"Litograafiad" kaudu, mis ilmus kuueleheliste vihikutena kuni [[1816]]. aastani, kokku 72 vihikut. [[1817]]. aastal hakkas ilmuma teine kunstiteoseid reprodutseeriv sari "Baieri maalisaal" (''Bayrischer Gemäldesaal''), millest [[1821]]. aastani oli välja tulnud 108 lehte.
 
[[1817]]. aastal hakkas ilmuma teine kunstiteoseid reprodutseeriv sari "Baieri maalisaal" (''Bayrischer Gemäldesaal''), millest [[1821]]. aastani oli välja tulnud 108 lehte.
 
Kunstiteoste reprodutseerimise kõrval hakati kiviplaati kasutama ka [[maastik]]u- ja [[arhitektuur]]ivaadete vahetuks edasiandmiseks.
 
Tänapäeval kasutatakse litograafiat põhiliselt [[kunst]]is, [[trükitööstus|trükitööstuslikku]] litograafiat asendab [[ofsettrükk]].
 
=== Litograafia ajalugu Eesis ===
[[Eesti]] esimese litotöökoja pani püsti kunstnik [[Carl Sigismund Walther]] [[1818]]. aastal Tallinnas. [[1832]] rajas [[Georg Friedrich Schlater]] Tartusse litograafiameetodil töötava trükikoja. Sama sajandi teisel poolel võeti litograafia kasutuse ka mitmete varemloodud tükikodade juures ning sajandi lõpus loodi suurel arvul uusi trükikodasid.<ref>[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=691&lid=933 9.4.1. Kirjastused. Trükikojad. Raamatukauplused]</ref>
 
Litograafia püsis trükikodades kuni 1970. aastateni, mil selle asendas välja ofsettrükk.<ref>[[Leonhard Lapin]]: [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/litograafia-pilamine/ "Litograafia pilamine"] Sirp, 27.03.2015</ref>
 
== Litograafia liike ==
[[Pilt:Ed Andrews 2097fu.jpg|thumb|140px|Pesapallikaart<br>Kromolitograafia]]
* '''[[Autolitograafia]]''' puhul kantakse kujutis litokivile vahetult ja seda tehakse kas rasva sisaldava [[tušš|tušiga]] (tušimaneer) või karestatud litokivile pliiatsi või kriidiga (kriidimaneer).
* '''[[Fotolitograafia]]''' puhul kantakse kujutis litokivile [[fotograafia|fotograafiliselt]].
* [[Jaak Visnap]]
 
== Teoste näiteid ==
<gallery>
Fromental Halévy, L'Éclair score cover - Restoration.jpg|Käsitsi värvitud litograafia 1836. aastast
Njommelsaska i Lappland by Carl Svantje Hallbeck.jpg|"Harsprångeti kosk". [[Carl Svantje Hallbeck]] kromolitograafia (1856)
Âne d'Ethiopie.jpg|''[[Equus asinus somaliensis]]'', kromolitograafia 1869. aastast
Ed Andrews 2097fu.jpg|[[Pesapallikaart]], kromolitograafia 1888. aastast
Thaddeus M. Fowler - New Kensington, Westmoreland County, Pennsylvania 1896.jpg|[[New Kensington]]i linn, litograafia 1896. aastast
S.M. Linienschiff Kaiser Wilhelm II - restoration, borderless.jpg|[[Hugo Graf]]i litograafia 1900. aastast
Unclesamwantyou.jpg|USA armee värbamisplakat esimese maailmasõja ajast
</gallery>
== Vaata ka ==
 
* [[Monotüüpia]]
* [[Diatüüpia]]
 
== TehnikaViited ==
{{Viited}}
 
== Välislingid ==