Redaktsioon: 16. juuli 2015, kell 10:44 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust P HC: eemaldatud Kategooria:Graafika; lisatud Kategooria:Litograafia ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. juuni 2016, kell 15:29 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 951 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\|räägib graafikatehnikast. Mikrokiipide lülitusskeemide koostamise kohta vaata [[Litograafia (tehnoloogia)]].}} [[Pilt:Gubernie zachodnie krolestwo polskie 1902.jpg\|thumb\|240px\|Näide litograafiast, 1902;<br>originaalsuurus 33×24 cm]] '''Litograafia''' ehk '''kivitrükk''' ([[kreeka keel]]es ''lithos'' 'kivi' + ''graphō'' 'kirjutan') on [[lametrükk\|lametrükitehnika]], mis põhineb [[rasv]]a ja [[vesi\|vee]] vastastikuse tõukumise [[printsiip\|printsiibil]] ja mille puhul kasutatakse trükkimiseks [[litokivi\|kiviplaati]]. Trükkimiseks ~~on vaja [[litokivi]]. Selleks~~ võetakse 8–12 cm paksune lihvitud [[lubjakivi]]plaat ehk [[litokivi]] ja sellele joonistatakse kujutis rasvase [[kriit\|kriidi]] ja/või [[tušš\|tušiga]]. Seejärel söövitatakse kiviplaadi pinda nõrga [[lämmastikhape\|lämmastikhappe]] [[lahus]]ega, mille toimel värvis sisalduv rasv ühineb keemiliselt kiviga. ~~(joonisevabadel~~Joonisevabadel pindadel laiendab [[hape]] kivi [[poor]]e ja muudab pinna aga vastuvõtlikuks vee toimele). Plaat kaetakse joonisele kaitsekihi saamiseks [[kummiaraabik]]uga. [[Tõmmis (graafika)\|Tõmmis]]t tehes kantakse [[trükivärv]] niisutatud kivile – värv jääb püsima [[joonistus]]ele, kuna joonistuseta pinnad ei võta vee tõttu värvi vastu. Trükitakse spetsiaalse [[litopress]]iga.▼ == Tehnika ==▼ [[Pilt:Litography press with map of Moosburg 02.jpg\|thumb\|left\|[[Litopress]]]]▼ ▲Trükkimiseks on vaja [[litokivi]]. Selleks võetakse 8–12 cm paksune lihvitud [[lubjakivi]]plaat ja sellele joonistatakse kujutis rasvase [[kriit\|kriidi]] ja/või [[tušš\|tušiga]]. Seejärel söövitatakse kiviplaadi pinda nõrga [[lämmastikhape\|lämmastikhappe]] [[lahus]]ega, mille toimel värvis sisalduv rasv ühineb keemiliselt kiviga (joonisevabadel pindadel laiendab [[hape]] kivi [[poor]]e ja muudab pinna vastuvõtlikuks vee toimele). Plaat kaetakse joonisele kaitsekihi saamiseks [[kummiaraabik]]uga. Varasemate [[graafika]]tehnikatega võrreldes oli litograafia eeliseks lihtsam ja kiirem tulemuse saavutamine, lisaks piiramatu tõmmiste arv. ▼ [[Tõmmis (graafika)\|Tõmmis]]t tehes kantakse [[trükivärv]] niisutatud kivile – värv jääb püsima [[joonistus]]ele, kuna joonistuseta pinnad ei võta vee tõttu värvi vastu. Trükitakse spetsiaalse [[litopress]]iga ning tõmmiste arv on piiramatu. Litograafiale kaudselt sarnanevaid meetodeid on kasutusele võetud ka [[mikrokiip]]ide tootmiseks. Näiteks [[nanoelektroonika]] valdkonnas rakendatakse [[nanolitograafia]]t. ~~== Eelised ==~~ ▲Varasemate [[graafika]]tehnikatega võrreldes oli litograafia eeliseks lihtsam ja kiirem tulemuse saavutamine, lisaks piiramatu tõmmiste arv. == Ajalugu == ▲[[Pilt:Litography press with map of Moosburg 02.jpg\|thumb\|left\|[[Litopress]]]] [[18. sajand]]i lõpus leiutas [[Alois Senefelder]] ([[1771]]–[[1834]]) kiviplaadilt tõmmiste [[trükkimine\|trükkimise]] [[menetlus]]e -– kivitrüki ehk litograafia. Litograafia sünniaastateks olid arvatavasti [[1796]]–. Alois Senefelder ei olnud tegelikult [[graafik (kunstnik)\|graafik]], vaid [[näitleja]], [[muusik]] ja [[luuletaja]] aga ta otsis lihtsamat vahendit reprodutseerimiseks (valdavalt [[noodikiri\|noodikirjade]] paljundamiseks), kui olid olnud senised. [[1796]]. aastal trükiti Senefelderi poolt esimesed [[noodivihik]]ud, neile järgnesid [[~~1798~~laulik\|98koolilaulikud]]. Alois Senefelder ei olnud tegelikult [[graafik (kunstnik)\|graafik]], vaid [[näitleja]], [[muusik]] ja [[luuletaja]] aga ta otsis lihtsamat vahendit reprodutseerimiseks (valdavalt [[noodikiri\|noodikirjade]] paljundamiseks), kui olid olnud senised. ~~[[1796]]. aastal trükiti Senefelderi poolt esimesed [[noodivihik]]ud, neile järgnesid [[laulik\|koolilaulikud]].~~ [[1799]]. aastal avas Senefelder [[München]]is oma [[trükikoda\|trükikoja]]. [[Baier]]i [[Raamatukogu\|õueraamatukogu]] [[direktor]] C. v. Aretin ([[1773]]–[[1824]]) otsustas [[1807]]. aastal toetada litograafiatöökoja rajamist. Ta palkas mitmed [[joonistaja]]id (näiteks [[Johann Nepomuk Strixner]]i ja [[Ferdinand Piloty]]) ja peatselt ühines ka A. Senefelder. Müncheni [[kunstikogu]]d sisaldasid rohkesti kuulsate [[meister\|meistrite]] [[teos]]eid, mida laiemale [[publik]]ule võimaldas nüüd tutvustada uudne litograafiatehnika. Litograafia, kui graafikaliigi ja litograafiatöökoja kuulsus kasvas kiiresti. [[Pilt:Sofia Giordano Clerc Elefante Indiano.jpg\|~~thumb\|220px~~pisi\|Litograafia [[1827]]. aastast<br>Autor [[Felice Festa]]<br>Suurus: 37,5 x 20 cm.]] [[1810]]. aastal alustati Baieri kuninglikes kunstikogudes leiduvate [[15. sajand\|15.]]–[[18. sajand]]i meistrite joonistuste populariseerimist ulatusliku sarja "Litograafiad" kaudu, mis ilmus kuueleheliste vihikutena kuni [[1816]]. aastani, kokku 72 vihikut. [[1817]]. aastal hakkas ilmuma teine kunstiteoseid reprodutseeriv sari "Baieri maalisaal" (''Bayrischer Gemäldesaal''), millest [[1821]]. aastani oli välja tulnud 108 lehte. ~~[[1817]]. aastal hakkas ilmuma teine kunstiteoseid reprodutseeriv sari "Baieri maalisaal" (''Bayrischer Gemäldesaal''), millest [[1821]]. aastani oli välja tulnud 108 lehte.~~ Kunstiteoste reprodutseerimise kõrval hakati kiviplaati kasutama ka [[maastik]]u- ja [[arhitektuur]]ivaadete vahetuks edasiandmiseks. 38. rida ⟶ 29. rida: Tänapäeval kasutatakse litograafiat põhiliselt [[kunst]]is, [[trükitööstus\|trükitööstuslikku]] litograafiat asendab [[ofsettrükk]]. === Litograafia ajalugu Eesis === [[Eesti]] esimese litotöökoja pani püsti kunstnik [[Carl Sigismund Walther]] [[1818]]. aastal Tallinnas. [[1832]] rajas [[Georg Friedrich Schlater]] Tartusse litograafiameetodil töötava trükikoja. Sama sajandi teisel poolel võeti litograafia kasutuse ka mitmete varemloodud tükikodade juures ning sajandi lõpus loodi suurel arvul uusi trükikodasid.<ref>[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=691&lid=933 9.4.1. Kirjastused. Trükikojad. Raamatukauplused]</ref> Litograafia püsis trükikodades kuni 1970. aastateni, mil selle asendas välja ofsettrükk.<ref>[[Leonhard Lapin]]: [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/litograafia-pilamine/ "Litograafia pilamine"] Sirp, 27.03.2015</ref> == Litograafia liike == ~~[[Pilt:Ed Andrews 2097fu.jpg\|thumb\|140px\|Pesapallikaart<br>Kromolitograafia]]~~ * '''[[Autolitograafia]]''' puhul kantakse kujutis litokivile vahetult ja seda tehakse kas rasva sisaldava [[tušš\|tušiga]] (tušimaneer) või karestatud litokivile pliiatsi või kriidiga (kriidimaneer). * '''[[Fotolitograafia]]''' puhul kantakse kujutis litokivile [[fotograafia\|fotograafiliselt]]. 72. rida ⟶ 67. rida: * [[Jaak Visnap]] == Teoste näiteid == <gallery> Fromental Halévy, L'Éclair score cover - Restoration.jpg\|Käsitsi värvitud litograafia 1836. aastast Njommelsaska i Lappland by Carl Svantje Hallbeck.jpg\|"Harsprångeti kosk". [[Carl Svantje Hallbeck]] kromolitograafia (1856) Âne d'Ethiopie.jpg\|''[[Equus asinus somaliensis]]'', kromolitograafia 1869. aastast Ed Andrews 2097fu.jpg\|[[Pesapallikaart]], kromolitograafia 1888. aastast Thaddeus M. Fowler - New Kensington, Westmoreland County, Pennsylvania 1896.jpg\|[[New Kensington]]i linn, litograafia 1896. aastast S.M. Linienschiff Kaiser Wilhelm II - restoration, borderless.jpg\|[[Hugo Graf]]i litograafia 1900. aastast Unclesamwantyou.jpg\|USA armee värbamisplakat esimese maailmasõja ajast </gallery> == Vaata ka == 80. rida ⟶ 85. rida: * [[Monotüüpia]] * [[Diatüüpia]] ▲== ~~Tehnika~~Viited == {{Viited}} == Välislingid ==

Litograafia: erinevus redaktsioonide vahel