Looming (ajakiri): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
20. rida:
Sõjaeelne Looming oli ideoloogilistel ja poliitilistel kaalutlustel suletud [[erifond]]i. Poliitilise surve suurust näitab see, et nimetatud põhjusel, aga ka sellepärast, et ajakirjas ilmus parteilisi seisukohti ignoreerivaid ja kohalikke võime ärritavaid materjale, ei peetud aastaid võimalikuks isegi Loomingu juubeli tähistamist. Kui 1983. aastal seda siiski sõjajärgsel ajal esimest korda tähistati, pidi peatoimetaja Kalle Kurg selle saavutamiseks kasutama poliitilist manöövrit, kaasates Loomingu juubeli tähistamisele soome kultuuritegelased, mistõttu juubeli keelamine osutus võimatuks.<ref> [[Eva Lille]]. "Löytöretkiä Viroon."[http://www.tuglas.fi/lehti/3-07/3-07.pdf] – Tuglas-seuran jäsenlehti 2007, nr. 3, lk. 18. [[Heikki Rausmaa]], "Looming-aikakauslehden 60-vuotisjuhla". Raamatus: Heikki Rausmaa. "Tuglaksen tuli palaa. Tuglas-seuran ja suomalais-virolaisten suhteiden historiaa". Helsinki, Suomalaisen Kirjallisuuden Seura [[2007]], lk. 72–74. ISBN 978-951-746-926-5</ref> Seoses juubeliga sai võimalikuks esimest korda ka Loomingu bibliograafia avaldamine, mis läks trükki juulis 1987. <ref>''"Looming". Bibliograafia 1940–1984''. I–II, koostanud Vaime Kabur, Perioodika, Tallinn (1988), lk. 432.</ref>
[[Perestroika]] ajal parteiline järelevalve ajakirja üle ja tsensuur ei lõdvenenud. Juba 1985–1986 nimetati nii mõnelgi parteinõupidamisel Loomingut "
1988. aasta algusest kiiresti ja järsult nõrgenenud tsensuurlik järelevalve lakkas täielikult 15. juunil 1989.<ref>Kaljo-Olev Veskimägi. "Nõukogude unelaadne elu. Tsensuur Eesti NSV-s ja tema peremehed." Tallinn 1996. lk. 297.</ref>Loomingu see osa, mis oli ilmunud kuni aastani 1940, vabastati erifondist 14. aprillil 1988.<ref>Kaljo-Olev Veskimägi. "Nõukogude unelaadne elu. Tsensuur Eesti NSV-s ja tema peremehed." Tallinn 1996. lk. 301.</ref>Järelevalve nõrgenedes ja lõpuks lakates ajakiri politiseerus kiiresti, esindades sedapuhku iseseseisvuse taastamise aja vaimu. [[Andres Langemets]]a sõnul "põhiraskus oligi ajakirja tagaotsal – harivatel artiklitel ja ühiskondlikul diskussioonil. See asjaolu ei meeldinud aga nn. päriskirjanikele, kelle tähtsus neil aastail oli tekstiliselt marginaalne. – – Pärastpoole jäeti Loomingust ühiskondlikud teemad ära ja vahepeal kasvanud uuemad sugupõlved said rohkem avaldamisruumi."<ref>[http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=180&lang=est Andres Langemets: Kultuurivihkamise Eesti] – [[Terve Mõistuse Sündikaat]] 13. jaanuar (aastaarv puudub)</ref> 1990. aastate keskelt alanud muutumine on viinud ajakirja selle profiili poole, mida sooviti 1920. aastate algul ajakirja asutamise aegu ja 2000. aastatel on Looming olnud kirjandusajakiri selle sõna täies tähenduses.
|