Nähtus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
 
== Keemiline nähtus ==
KeemiliseKeemiliste nähtusenähtuste puhul muutub üks aine teiseks aineksvõi teisteks uue koostisega aineteks.<ref>Keemia koduõpetaja, autor Hergi Karik, kirjastus Ilo 2003" lk 20</ref>(muundumine, [[keemiline reaktsioon]]).
 
Näiteks: pulbrilise raua ja alumiiniumi põlemine, kütuste põlemine, metallilise tsingi reageerimine soolhappega (tekib vesinik, mis põleb), sinisesilmakivi (CuSO) lahus reageerib seebikivi (NaOH) lahusega (tekib sinine sültjas sade).
 
12. rida ⟶ 11. rida:
 
Näiteks: klaasi purunemine, väävli purustamine jt või vee aurustumine või jäätumine.
Peamine onerinevus agakeemilise protsessiga võrreldes on see, et aine ise ei muutu teiseks aineks.
 
== Füüsikaliste ja keemiliste nähtuste üheaegsus ==
Enamasti kulgevad keemilised ja füüsikalised nähtused koos. Näiteks raua sulatamine on füüsikaline protsess, kuid kuumutamisel kuni sularaua tekkeni reageerib raud pinnalt õhuhapnikuga ja raua pinnale moodustub raudoksiidi kiht. Oksiidi tekkimine on keemiline nähtus.<ref>Keemia koduõpetaja, autor Hergi Karik, kirjastus Ilo 2003" lk 20</ref>
 
== Viited ==
{{viited}}
==Vaata ka==
*[[Fenomen]]