Erinevus lehekülje "Paldiski raudteejaam" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (Tühistati kasutaja 194.150.65.205 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Melilac.)
P
[[Pilt:Paldiski jaamahoone2 (2011).jpg|pisi|300px|Paldiski jaamahoone (2011).]]
 
'''Paldiski raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Paldiski]]s. Jaam asub [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise]] [[Keila–Paldiski raudtee]] ääres 48 km kaugusel [[Balti jaam]]ast. Paldiskis on [[Elektriraudtee AS|Elektriraudtee]] rongiliikluse lõpp-punkt. Elektrirongide sõit marsruudil [[Tallinna–Paldiski raudteeliin|Tallinna–Paldiski]] algab ja lõpeb Paldiski raudteejaamas. <ref>[http://www.hot.ee/transportation/est/elektrirong/paldiski.html Tallinna ja Harjumaa elektriraudtee: Paldiski.]</ref> Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine.
 
[[2010]]. aasta juunis avati Paldiskis uus täispikk 550 mm kõrgune [[ooteplatvorm]].
 
[[2009]]. aastal avati raudteejaama lähedal küüditatute mälestusmärk ligi kolmele tuhandele saarlasele ja hiidlasele, kes [[Juuniküüditamine|1941.]] ja [[Märtsiküüditamine|1949.]] aastal Nõukogude võimu poolt Siberisse küüditati. <ref>[http://www.epl.ee/artikkel/463710 Paldiskis küüditatute mälestusmärk avatud.] Eesti Päevaleht, 30. märts 2009</ref>
 
==Ajalugu==
Tänu jäävabale sadamale sai Paldiskist Peterburi raudtee lõppjaam, mis mängis olulist rolli linna majanduslikus arengus.
 
[[4. november|4. novembril]] [[1961]] avati pidulikult elektrifitseeritud Klooga–Paldiski liinil (11,8 km) [[elektrirong]]ide liiklus ([[Tallinna–Paldiski raudteeliin]]). Elektrifitseeritud Keila–Klooga liin oli eelnevalt avatud juba [[1958]]. aasta detsembris. <ref>Tõnu Tammearu. Elektriraudtee Eestimaal alates 1924. Tänapäev, 2009.</ref>
 
==Jaamahoone==
[[Kroonuhistoritsism|Kroonuhistoritsistlikus]] stiilis kahekorruseline puidust [[jaamahoone]] valmis koos raudteega 1870. aastal. <ref>[[Mehis Helme]] "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)</ref>
Hoone ehitati Balti raudtee III klassi jaama tüüpprojekti järgi sarnaselt [[Keila raudteejaam|Keila]], [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]], [[Vaivara raudteejaam|Vaivara]] jmt. jaamahoonetega ning on suhteliselt autentsena säilinud tänaseni. Jaamahooneid iseloomustab madal viilkatus ning asümmeetriline pikifassaad, mille kõrgem viiluga keskosa jagab maja ühe- ja kahekorruseliseks tiivaks.<ref>[ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring.]</ref> Alates 1999. aastast on hoone arvel [[kultuurimälestis]]ena. Tänaseks on Paldiski jaamahoone renoveeritud ning heas seisukorras. <ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=21522 21522 Paldiski raudteejaama peahoone • Mälestised • Kultuurimälestiste riiklik register]</ref>
 
==Pildid==
827

muudatust