C-vitamiin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{ajakohasta}}
{{toimeta}}
{{keeletoimeta}}
106. rida ⟶ 105. rida:
==Termini kujunemine==
 
Tänapäeval on termin C-vitamiin geneeriline kirjeldus kõigi L-[[askorbiinhape|askorbiinhappe]] biotoimet (inglise ''biopotency'') omavate ühendite ja [[vitameer]]ide kohta. Terminid L-[[askorbiinhape]] ja [[askorbiinhape]] on mõlemad aine (varasema nimetusega heksuroonhape) 2,3- didehüdro-<small>L</small>- threo-heksano-1,4-laktooni tavaterminid.<ref>Gerald F. Combs, Jr., [http://books.google.ee/books?id=1CMHiWum0Y4C&pg=PA28&dq=LLD+factor&hl=et&sa=X&ei=PFHMUc3kNMnotQaF4oCABg&ved=0CDUQ6AEwAQ#v=onepage&q=LLD%20factor&f=false The Vitamins, Fundamental Aspects in Nutrition and Health], 3. trükk, Elsevier Academic Press, lk 51-52, 2008, ISBN 978-0-12-183493-7, Google'i raamatu osaline veebiversioon, vaadatud 27. juuni 2013 <small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
==Nomenklatuur==
113. rida ⟶ 112. rida:
*[[IUPACi nomenklatuur|IUPACi]] [[süstemaatiline nimetus]] (1965) – L-askorbiinhappe kohta on:
*''<small>L</small>- threo- hex- 2 -enomic acid γ -lactone''
*''<small>L</small>- threo- hex- 2 -enomo 1,4 -lactone'';<ref>Erick J. Vandamme, [http://books.google.ee/books?id=LXZpQgjDO08C&pg=PA301&dq=cevitamic+acid&hl=et&sa=X&ei=PGIUUvLeF5GKhQf2toGwDA&redir_esc=y#v=onepage&q=cevitamic%20acid&f=false "Biotechnology of Vitamins, Pigments, and Growth Factors"], Springer, esmatrükk, lk 301, 1989, ISBN 978-1851663255, Google'i raamatu veebiversioon, vaadatud 21.08.2013 <small>(''inglise keeles'')</small></ref>
*[[Chemical Abstracts Service'i number|CAS-number]] on 50-81-7.
--<!--
===Vananenud terminid===
*''cevitamic acid'',<ref>R A Peters ja H W Davenport, [http://www.annualreviews.org/doi/abs/10.1146/annurev.bi.07.070138.001545 "Vitamin C (Ascorbic Acid, Cevitamic Acid)"], Annual Review of Biochemistry, 7. väljaanne, lk 325-334, juuli 1938, DOI: 10.1146/annurev.bi.07.070138.001545, vaadatud 21.08.2013 <small>(''inglise keeles'')</small></ref> [[heksuroonhape]], ''redoxon'', ''scorbutamin'', ''L-xylo-ascorbic acid'', ''antiscorbutin'', [[antiskorbuutne vitamiin]], ''scorbutamin'' jpt.<ref>Erick J. Vandamme, [http://books.google.ee/books?id=LXZpQgjDO08C&pg=PA301&dq=cevitamic+acid&hl=et&sa=X&ei=PGIUUvLeF5GKhQf2toGwDA&redir_esc=y#v=onepage&q=cevitamic%20acid&f=false "Biotechnology of Vitamins, Pigments, and Growth Factors"], Springer, esmatrükk, lk 301, 1989, ISBN 978-1851663255, Google'i raamatu veebiversioon, vaadatud 21.08.2013 <small>(''inglise keeles'')</smallref></ref-->
 
== Farmakoterapeutiline rühm ==
146. rida ⟶ 145. rida:
=== Immuunsüsteemis ===
 
1979. aastal läbiviidud uuringutes näiva ravimi ja 4000 mg askorbiinhappega ei tuvastanud, katsealustel tõusis küll vereseerumi C-vitamiini sisaldus, toimet veres ringlevatele leukotsüütidele ei tekkinud.<ref>Ludvigsson J, Hansson LO, Stendahl O., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/381229 The effect of large doses of vitamin C on leukocyte function and some laboratory parameters. Lühikokkuvõte.], Int J Vitam Nutr Res. 1979;49(2):160-5., vaadatud 27.09.2014 <small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
Vere askorbiinhappesisaldus on [[fagotsüüt]]ide ja [[lümfotsüüt]]ide omaga võrreldes väike, selle põhjal omistatakse C-vitamiinile mõningane roll lümfoid(-immuun)süsteemi [[leukotsüüdid|rakkude]] töös ja [[immuunvastus]]es.<ref>Harri Hemilä, [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/immunity/ Effects of vitamin C on the immune system], 2006, vaadatud 23.06.2013 <small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
''In vitro'' katsetes on C-vitamiin käitunud ka [[prooksüdant|proksüdandina]] – võib esile kutsuda inimese müeloidrakkude ja [[T-rakk]]ude surma.<ref>Ferenc Puskas jt, [http://www.fasebj.org/content/14/10/1352.abstract Stimulation of the pentose phosphate pathway and glutathione levels by dehydroascorbate, the oxidized form of vitamin C], The FASEB Journal, 14.väljaanne, nr 10, lk 1352-1361, juuli 2000, veebiversioon (tarve 10.08.2015) <small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
==Bioallikad==
157. rida ⟶ 156. rida:
C-vitamiini leidub paljudes toiduks tarbitavates köögiviljades ja marjades jpt looduslikes toitainetes, nagu [[must sõstar|mustad sõstrad]], [[kibuvits]], punane pipar ehk [[paprika]], [[lehtkapsas]], [[mädarõigas]], [[kiivi]]des jne. Rikkalikud allikad on mustsõstar, jõhvikas, vaarikas, mustikas, karusmari, virsik, [[harilik sibul|sibul]], porrulauk, tomat, väga head allikad on pohl, paprika.<ref name="Inimkeha 2015"/>
 
C-vitamiini sisaldus köögiviljades ja marjades sõltub nii taimede kasvukoha [[mullastik]]ust, [[sort|sordist]], [[Ilmastikutingimused|ilmastikutingimustest]], [[agrotehnika]]st, [[säilitamine|säilitamisest]] jpt muudest teguritest.<ref>M.Boland, P.J.Moughan, ''Nutritional Benefits of Kiwifruit'', advances in Food and Nutrition Research, vol 68, Academic Press, 1 ed 2013, ISBN 978-0-12-394294-4, [http://books.google.ee/books?id=FtkmUL1yCjsC&pg=PA46&dq=vitamin+C+content+of+fruits+after+ripening&hl=et&sa=X&ei=Xa_GUbaEAtDzsga0qoGQDA&ved=0CEsQ6AEwBA#v=onepage&q=vitamin%20C%20content%20of%20fruits%20after%20ripening&f=false Google`i raamatu veebiversioon, vaadatud 23.06.2013]</ref>
 
==Füsioloogilised protsessid ja biofunktsioonid==
173. rida ⟶ 172. rida:
* Osaleb ka ravimite biotransformatsioonis, mõjutades [[tsütokroom P450]] mõnede isovormide sünteesi ER-is ([[endoplasmaatiline retiikulum]]);
* Stimuleerib Fe<sup>2+</sup> imendumist ja raua vabanemist [[transferriin]]ist (seega ka raua kasutamist);
--<!--
===Vesilahustuv antioksüdant===
C-vitamiin ja selle ühendid toimivad (''[[in vitro]]'' katsetes) [[vesilahustuvad antioksüdandid|vesilahustuvate antioksüdantidena]] inhibeerides bioloogiliste makromolekulide (nt [[DNA]], [[rasvad]] ja [[valgud]] jt) rakuvälist [[rakuväline oksüdatiivne stress|rakuvälist oksüdatiivset stressi]] ja elusorganism vajab neid ka [[ensüümid|ensüümi]] ''[[procollagen-proline dioxygenase]]'' (tavatermin) ''[[EC 1.14.11.2]]'' (süstemaatiline klassifikatsioon) koostises. Antioksüdandina osaleb [[E-vitamiin]]i algvormi taastamises, kaitseb [[A-vitamiin]]i, [[riboflaviin]]i, [[foolhape]]t (soodustades foolhappe koensüümse vormi (THF) teket), [[tiamiin]]i, [[pantoteenhape]]t ja [[hemoglobiin]]i oksüdatsiooni eest ning pärsib nitroosamiinide teket [[seedekulgla]]s;-->
 
C-vitamiin ja selle ühendid toimivad (''[[in vitro]]'' katsetes) [[vesilahustuvad antioksüdandid|vesilahustuvate antioksüdantidena]] inhibeerides bioloogiliste makromolekulide (nt [[DNA]], [[rasvad]] ja [[valgud]] jt) rakuvälist [[rakuväline oksüdatiivne stress|rakuvälist oksüdatiivset stressi]] ja elusorganism vajab neid ka [[ensüümid|ensüümi]] ''[[procollagen-proline dioxygenase]]'' (tavatermin) ''[[EC 1.14.11.2]]'' (süstemaatiline klassifikatsioon) koostises. Antioksüdandina osaleb [[E-vitamiin]]i algvormi taastamises, kaitseb [[A-vitamiin]]i, [[riboflaviin]]i, [[foolhape]]t (soodustades foolhappe koensüümse vormi (THF) teket), [[tiamiin]]i, [[pantoteenhape]]t ja [[hemoglobiin]]i oksüdatsiooni eest ning pärsib nitroosamiinide teket [[seedekulgla]]s;
 
== Defitsiit ==
194. rida ⟶ 192. rida:
* [[osteoporoos]];
* tugev aneemia.<ref name="Inimkeha biomolekulid 2015"/>
 
----
Funktsionaalset taset inimorganismis hinnatakse vereplasma ja [[leukotsüüt]]ide askorbiinhappe taseme määramise kaudu.
 
202. rida ⟶ 200. rida:
* '''naistel''' 45–75 mg;
* '''kroonilised suitsetajad''' peaksid tarbima 1,5–2 korda rohkem.
 
----
Kirjeldatud on kolmetasemelist lähenemist:
* absoluutne vajalik miinimum on 50–100 mg;
222. rida ⟶ 220. rida:
C-vitamiini teraapiat kasutatakse nii [[tõenduspõhine meditsiin|tõenduspõhises meditsiinis]] kui [[alternatiivmeditsiin]]is.
 
[[Rasedus]]e ajal megaannustes C-vitamiini tarbimine võib oluliselt suurendada järglaste C-vitamiini vajadust.<ref>"Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused", [[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]], [[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], peatükk 11, lk 168, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1</ref>
 
==== Ebola viirushaigus ====
258. rida ⟶ 256. rida:
Sünteetiliselt toodetava toidulisaaine, [[C-vitamiin]]i eelainet ''2-keto-L-gulonic acid (2-KLG)'' toodetakse [[mikrobioloogiline|mikrobioloogiliselt]] (kasutades fermentatsiooni protsessides perekondade ''[[Gluconobacter]]'', ''[[Acetobacter]]'', ''[[Ketogulonicigenium]]'', ''[[Pseudomonas]]'', ''[[Erwinia]]'', ''[[Corynebacterium]]'' jpt ohutuks tunnistatud liikmeid).<ref>Christoph Bremus, Ute Herrmann, Stephanie Bringer-Meyer, Hermann Sahm, [http://awe.mol.uj.edu.pl/~allel/s6/pliki/mbPrz_seminaria/the%20use.pdf The use of microorganisms in l-ascorbic acid production], Journal of Biotechnology, 124 (2006) 196–205 <small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
Hiinas toodeti 2010. aastal 100 000 tonni C-vitamiini.<ref>Z. F. Cui, H. S. Muralidhara, [http://books.google.ee/books?id=-HWBPB12bKoC&pg=PA125&dq=vitamins+are+biopolymers&hl=et&sa=X&ei=G37GUfH_MomztAaW0oGACQ&ved=0CDkQ6AEwAjgU#v=onepage&q=vitamins%20are%20biopolymers&f=false Membrane Technology: A Practical Guide to Membrane Technology and Applications in Food and Bioprocessing], esmatrükk, lk 140,2010, Elsevier, ISBN 978-1-85617-632-3, Google'i raamatu veebiversioon, vaadatud 23.06.2013 <small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
==Avastuslugu==
<!--
C-vitamiini avastajaks peetakse [[Albert Imre Szent-Györgyi]]t (1928)<ref>Mark J. Ranek, BS, Steven W. Cotten, Monte S. Willis, ''Albert Szent-Györgyi, MD, PhD, [http://labmed.ascpjournals.org/content/42/11/694.full Discoverer of Vitamin C and a Pioneer of Cellular Respiration, Muscle Physiology, and Cancer Development], doi:10.1309/LMM23KS8NKQMHEHE(2011) LabMedicine, 42, 694-698. <small>''inglise keeles'')</small></ref>, kes algselt nimetas laboratooriumides [[apelsin]]imahlast, [[kapsas|kapsa]]mahlast ja [[lehm]]ade [[neerupealis]]te koorest (inglise ''adrenal gland cortex'') eraldatud nn redutseerivat faktorit (inglise ''reducing factor'') ainet kord ''ignose'',''Godnose'', koos [[Sir Walter Norman Haworth]]iga arvasid nad, et on avastanud uue hormooni ja seejärel, osalt publikatsiooni tarvis ja toimetaja sunnil, nimetas ta 1928. aastal aine [[heksuroonhape|heksuroonhappeks]] (inglise ''hexuronic acid''). Hiljem pidevalt uusi allikaid otsides avastas ta punase pipra e [[paprika]] (''[[Capsicum annuum]]'') (arvatavasti osalt ka pr [[Nellie Szent-Györgyi]] "täidetud paprikatele" mõeldes), neis avastas ta suurtes kogustes mainitud ainet ning nimetas aine koos [[Sir Walter Norman Haworth]]iga (kes aine struktuuri koostas ja mille [[Gordon Cox]] (inglise ''X-ray diffraction''iga kinnitas)<ref>http://www.rsc.org/chemistryworld/podcast/CIIEcompounds/transcripts/VitaminC.asp Sissekanne veebilehel www.rsc.org (vaadatud 25.06.2013)]</ref>) ümber [[askorbiinhape|askorbiinhappeks]].<ref>Arthur Kornberg, [http://books.google.ee/books?id=gKyiLGWBUAUC&pg=PA18&dq=Vitamin+requirements+of+bacteria+and+yeasts&hl=et&sa=X&ei=uuHBUaWnEMvntQbDhYGIBA&ved=0CCwQ6AEwADgK#v=onepage&q=Vitamin%20requirements%20of%20bacteria%20and%20yeasts&f=false "For the Love of Enzymes: The Odyssey of a Biochemist"], lk 12, 1989, Harvard University, ISBN 0-674-30776-3, Google'i raamatu veebiversioon, vaadatud 20.06.2013 <small>(''inglise keeles'')</smallref></ref-->
 
===Suhteline biovõimekus<ref>Gerald F. Combs, Jr., [http://books.google.ee/books?id=1CMHiWum0Y4C&pg=PA28&dq=LLD+factor&hl=et&sa=X&ei=PFHMUc3kNMnotQaF4oCABg&ved=0CDUQ6AEwAQ#v=onepage&q=LLD%20factor&f=false "The Vitamins, Fundamental Aspects in Nutrition and Health2], 3. trükk, Elsevier Academic Press, 52, 2008, ISBN 978-0-12-183493-7, Google'i raamatu veebiversioon, vaadatud 27. juuni 201)</ref>===
C-vitamiini avastajaks peetakse [[Albert Imre Szent-Györgyi]]t (1928)<ref>Mark J. Ranek, BS, Steven W. Cotten, Monte S. Willis, ''Albert Szent-Györgyi, MD, PhD, [http://labmed.ascpjournals.org/content/42/11/694.full Discoverer of Vitamin C and a Pioneer of Cellular Respiration, Muscle Physiology, and Cancer Development], doi:10.1309/LMM23KS8NKQMHEHE(2011) LabMedicine, 42, 694-698. <small>''inglise keeles'')</small></ref>, kes algselt nimetas laboratooriumides [[apelsin]]imahlast, [[kapsas|kapsa]]mahlast ja [[lehm]]ade [[neerupealis]]te koorest (inglise ''adrenal gland cortex'') eraldatud nn redutseerivat faktorit (inglise ''reducing factor'') ainet kord ''ignose'',''Godnose'', koos [[Sir Walter Norman Haworth]]iga arvasid nad, et on avastanud uue hormooni ja seejärel, osalt publikatsiooni tarvis ja toimetaja sunnil, nimetas ta 1928. aastal aine [[heksuroonhape|heksuroonhappeks]] (inglise ''hexuronic acid''). Hiljem pidevalt uusi allikaid otsides avastas ta punase pipra e [[paprika]] (''[[Capsicum annuum]]'') (arvatavasti osalt ka pr [[Nellie Szent-Györgyi]] "täidetud paprikatele" mõeldes), neis avastas ta suurtes kogustes mainitud ainet ning nimetas aine koos [[Sir Walter Norman Haworth]]iga (kes aine struktuuri koostas ja mille [[Gordon Cox]] (inglise ''X-ray diffraction''iga kinnitas)<ref>http://www.rsc.org/chemistryworld/podcast/CIIEcompounds/transcripts/VitaminC.asp Sissekanne veebilehel www.rsc.org (vaadatud 25.06.2013)]</ref>) ümber [[askorbiinhape|askorbiinhappeks]].<ref>Arthur Kornberg, [http://books.google.ee/books?id=gKyiLGWBUAUC&pg=PA18&dq=Vitamin+requirements+of+bacteria+and+yeasts&hl=et&sa=X&ei=uuHBUaWnEMvntQbDhYGIBA&ved=0CCwQ6AEwADgK#v=onepage&q=Vitamin%20requirements%20of%20bacteria%20and%20yeasts&f=false "For the Love of Enzymes: The Odyssey of a Biochemist"], lk 12, 1989, Harvard University, ISBN 0-674-30776-3, Google'i raamatu veebiversioon, vaadatud 20.06.2013 <small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
===Suhteline biovõimekus<ref>Gerald F. Combs, Jr., [http://books.google.ee/books?id=1CMHiWum0Y4C&pg=PA28&dq=LLD+factor&hl=et&sa=X&ei=PFHMUc3kNMnotQaF4oCABg&ved=0CDUQ6AEwAQ#v=onepage&q=LLD%20factor&f=false "The Vitamins, Fundamental Aspects in Nutrition and Health2], 3. trükk, Elsevier Academic Press, 52, 2008, ISBN 978-0-12-183493-7, Google'i raamatu veebiversioon, vaadatud 27. juuni 201)</ref>===
'''Vitameeride suhteline biovõimekus'''
{| class="wikitable sortable"
313. rida ⟶ 311. rida:
===''GLO''-geenimutatsioonid===
 
[[Haploriinsed primaadid]] (''Haplorrhini)'', sealhulgas ka inimene (61 miljonit aastat tagasi), ka kalad (valdavalt ''[[Teleostei]]'' aga ka [[lõhe]]), osad [[linnud]] (peamiselt ''[[Passeriformes]]''), osad [[nahkhiir]]ed ja [[merisiga|merisead]] (14 miljonit aastat tagasi) on evolutsiooni käigus, hinnanguliselt vahemikus 14–61 miljonit aastat tagasi, kaotanud ''GLO''-[[geenimutatsioon]]i tõttu (inglise ''L-gulono-γ-lactone oxidase gene'' – GLO, ''EC'' number 1.1.3.8) võime sünteesida C-vitamiini organismisiseselt ([[endogeenne|endogeenselt]]) ja peavad selle saama toiduga ([[eksogeenne|eksogeenselt]]).<ref>[http://www.chemgapedia.de/vsengine/tra/vsc/de/ch/3/anc/anwendungen1.tra/Vlu/vsc/de/ch/3/anc/vitamin_c/allgemeines_und_chemie.vlu/Page/vsc/de/ch/3/anc/vitamin_c/1_vitamincharakter/vertiefung/biosyn_m87ht0102.vscml.html]</ref><ref>[[De Tullio, M. C]]. ''The Mystery of Vitamin C''. Nature Education 3(9):48, 2010. [http://www.nature.com/scitable/topicpage/the-mystery-of-vitamin-c-14167861 (vaadatud 5.06.2013)]</ref><ref>Michael B. Davies, John A. Austin, David A. Partridge, ''Vitamin C: Its Chemistry and Biochemistry'', 1991, The Royal Society of Chemistry, ISBN 0-85186-333-7,[http://books.google.ee/books?id=gMe5LCZLm2kC&pg=PA80&dq=Ascorbic+acid+++Biosynthesis+in+insects&hl=et&sa=X&ei=MkLJUaT9A6i90QWnsoCICQ&ved=0CCwQ6AEwADgK#v=onepage&q=Ascorbic%20acid%20%20%20Biosynthesis%20in%20insects&f=false Google`i raamatu veebiversioon, vaadatud 26.06.2013]</ref><ref>M.J.Ranek S.W.Catten. M.S.Willis,''Albert Szent-Györgyi Discoverer of VitaminC and a Pioneer of Cellular Respiration, Muscle Physiology and Cancer Development'', doi:10.1309/LMM23KS8NKQMHEHE(2011) LabMedicine, 42, 694-698., [http://labmed.ascpjournals.org/content/42/11/694.full.pdf+html vaadatud 23.06.2013]</ref><ref>Takayoshi Kanō,''The Last Ape: Pygmy Chimpanzee Behavior and Ecology'', Stanford University Press, lk 108, 1992,
[http://books.google.ee/books?id=0zisAAAAIAAJ&pg=PA108&dq=artificial+enzymes+and+vitamins&hl=en&sa=X&ei=FOO5UbmwNMfOsgbgj4GYAQ&ved=0CCoQ6AEwADg8#v=onepage&q=artificial%20enzymes%20and%20vitamins&f=false Google`i raamatu veebiversioon, vaadatud 14.06.2013]</ref>Nii näiteks tarbivad C-vitamiini
*[[gorilla]]d (''[[Gorilla gorilla]]'') 20–30 mg/kg/päevas
*ahvid (''[[Alouatta palliata]]'') 88 mg/kg/päevas
327. rida ⟶ 325. rida:
 
;Nahkhiired:
''[[Myotis ricketti]]'', ''[[Rhinolophus ferrumequinum]]'', ''[[Cynopterus sphinx]]'',''[[Scotophilus kuhlii]]'', ''[[Noctilio leporinus]]'', ''[[Pteronotus davyi]]'', ''[[Pteronotus parnelli]]'', ''[[Pteronotus suapurensis]]'', ''[[Mormoopidae]]'',''[[Mormoops megalophylla]]'', ''[[Micronycteris megalotis]]'', ''[[Mimon cozumelae]]'', ''[[Glossophaga soricina]]'', ''[[Carollia brevicauda]]'', ''[[Sturnira lilium]]'', ''[[Sturnira ludovici]]'', ''[[Uroderma bilobatum]]'',''[[Chiroderma villosum]]'', ''[[Artibeus jamaicensis]]'', ''[[Artibeus lituratus]]'', ''[[Artibeus phaeotis]]'', ''[[Artibeus toltecus]]'', ''[[Phyllostomatinae]]'', ''[[Desmodus rotundus]]'', ''[[Diphylla ecaudata]]'', ''[[Natalus stramineus]]'', ''[[Myotis keaysi]]'', ''[[Myotis leibii]]'', ''[[Myotis lucifugus]]'', ''[[Myotis velifer]]'', ''[[Myotis riparius]]'', ''[[Eptesicus furinalis]]'', ''[[Eptesicus fuscus]]'', ''[[Lasiurus ega]]'', ''[[Lasiurus intermedius]]'',''[[Plecotus townsendii]]'', ''[[Molossus ater]]'', ''[[Molossus sinaloae]]'', ''[[Promops centralis]]'', ''[[Eumops glaucinus]]'', ''[[Pteropus medius]]'', ''[[Vesperugo abramus]]''.<ref>Guy Drouin, Jean-Rémi Godin, and Benoît Pagé, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3145266/ "The Genetics of Vitamin C Loss in Vertebrates"], Current Genomics, 2011, 12. väljaanne, nr 5 I, vaadatud 25.06.2013 <small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
;[[Linnud]]:
''[[Aegithina tiphia]]'', ''[[Lanius Schach tricolor]]'',''[[Lanius vittatus]]'', ''[[Lanius excubitor]]'', ''[[Laniidae]]'', ''[[Oriolus xanthornus]]'', ''[[Pericrocotus flammeus]]'', ''[[Terpsiphone paradisi]]'', ''[[Hirundo rustica]]'', ''[[Pycnonotus luteolus]]'', ''[[Pycnonotus jocosus]]'', ''[[Pycnonotus leucogenys]]'', ''[[Pycnonotus cafer]]'', ''[[Acrocephalus slentoreus]]'', ''[[Aethopyga siparaja]]'', ''[[Dicaeum erythrorhynchoas]]'',''[[Rhipidura albogularis]]'' <ref>Guy Drouin, Jean-Rémi Godin, and Benoît Pagé, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3145266/ "The Genetics of Vitamin C Loss in Vertebrates"], Current Genomics, 2011, 12. väljaanne, nr 5 I <small>(''inglise keeles'')</small></ref>.
 
== Vaata ka ==
337. rida ⟶ 335. rida:
== Viited ==
{{viited}}
<!--
 
== Välislingid ==
* CLAUS W, JUNGEBLUT, M.D., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2133810/pdf/315.pdf A FURTHER CONTRIBUTION TO VITAMIN C THERAPY IN EXPERIMENTAL [[lastehalvatus|POLIOMYELITIS]]], 5.juuni 1939) <small>(inglise keeles)</small>
* Steve Hickey PhD, Andrew W. Saul PhD, [http://books.google.ee/books?id=1ufV239YnocC&pg=PA106&dq=C-vitamin+and+Ebola&hl=et&sa=X&ei=zOQaVMKLOMHiywO_hIKICg&ved=0CBwQ6AEwAA#v=onepage&q=C-vitamin%20and%20Ebola&f=false Vitamin C: The Real Story : the Remarkable and Controversial Healing Factor], lk 106, 2008, Basic Health Publications, Google'i raamatu veebiversioon <small>(''inglise keeles'')</small>
* Dr. Hilary Roberts, [http://www.medicalnewstoday.com/releases/12154.php Vitamin C, Linus Pauling was right all along. A doctor's opinion], 17. august 2004 <small>(inglise keeles)</small>
* CLAUS W, JUNGEBLUT, M.D., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2133810/pdf/315.pdf A FURTHER CONTRIBUTION TO VITAMIN C THERAPY IN EXPERIMENTAL [[lastehalvatus|POLIOMYELITIS]]], 5.juuni 1939) <small>(inglise keeles)</small>
*Sarit Assouline, Wilson H. Miller, [http://www.cmaj.ca/content/174/7/956.full High-dose vitamin C therapy: Renewed hope or false promise?], CMAJ, 28. märts 2006, 174. väljaanne, nr 7, lk 956–957, doi: 10.1503/cmaj.060228 <small>(inglise keeles)</small>
* Dr. Hilary Roberts, [http://www.medicalnewstoday.com/releases/12154.php Vitamin C, Linus Pauling was right all along. A doctor's opinion], 17. august 2004 <small>(inglise keeles)</small>
* Sophie Belin, Ferdinand Kaya, Ghislaine Duisit, Sarah Giacometti, Joseph Ciccolini, Michel Fontés, [http://www.plosone.org/article/info%3Adoi%2F10.1371%2Fjournal.pone.0004409 Antiproliferative Effect of Ascorbic Acid Is Associated with the Inhibition of Genes Necessary to Cell Cycle Progression], 6. veebruar 2009, DOI: 10.1371/journal.pone.0004409 <small>(inglise keeles)</small>
*Sarit Assouline, Wilson H. Miller, [http://www.cmaj.ca/content/174/7/956.full High-dose vitamin C therapy: Renewed hope or false promise?], CMAJ, 28. märts 2006, 174. väljaanne, nr 7, lk 956–957, doi: 10.1503/cmaj.060228 <small>(inglise keeles)</small>
* Sophie Belin, Ferdinand Kaya, Ghislaine Duisit, Sarah Giacometti, Joseph Ciccolini, Michel Fontés, [http://www.plosone.org/article/info%3Adoi%2F10.1371%2Fjournal.pone.0004409 Antiproliferative Effect of Ascorbic Acid Is Associated with the Inhibition of Genes Necessary to Cell Cycle Progression], 6. veebruar 2009, DOI: 10.1371/journal.pone.0004409 <small>(inglise keeles)</small>
* Sebastian J. Padayatty, Andrew Y. Sun, Qi Chen, Michael Graham Espey, Jeanne Drisko, Mark Levine, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2898816/ Vitamin C: Intravenous Use by Complementary and Alternative Medicine Practitioners and Adverse Effects], PLoS One. 2010; 5(7): e11414., 7 juuli 2010. doi: 10.1371/journal.pone.0011414, PMCID: PMC2898816,<small> (inglise keeles)</small>
* Vollbracht C, Schneider B, Leendert V, Weiss G, Auerbach L, Beuth J., [ Intravenous vitamin C administration improves quality of life in breast cancer patients during chemo-/radiotherapy and aftercare: results of a retrospective, multicentre, epidemiological cohort study in Germany. Lühikokkuvõte], In Vivo. novemeber-detsember 2011;25(6):983–90. <small>(inglise keeles)</small>
* Michael J. Gonzalez, DSc, PhD, Jorge R. Miranda Massari, Jorge Duconge, PhD, Neil H. Riordan, PhD, ja Thomas Ichim, PhD, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4031610/ Schedule Dependence in Cancer Therapy: Intravenous Vitamin C and the Systemic Saturation Hypothesis], J Orthomol Med., 1. jaanuar 2012; 27(1): 9–12., PMCID: PMC4031610, NIHMSID: NIHMS476007 <small>(''inglise keeles'')</small>
 
; C-vitamiini megavitamiiniteraapia ja pahaloomulised [[kasvajad]]
* Nina Mikirova, Joseph Casciari, Andrea Rogers, ja Paul Taylor, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3480897/ Effect of high-dose intravenous vitamin C on inflammation in cancer patients], J Transl Med. 2012; 10: 189., 11. september 2012., doi: 10.1186/1479-5876-10-189, PMCID: PMC3480897 <small>(''inglise keeles'')</small>
* [[Riiklik Vähiinstituut]], [http://www.cancer.gov/cancertopics/pdq/cam/highdosevitaminc/patient/page2 Questions and Answers About High-Dose Vitamin C] <small>(''inglise keeles'')</small>
* [[Dave Mihalovic]], [http://www.naturalblaze.com/2014/02/intravenous-vitamin-c-cancer-killer-fda.html Intravenous Vitamin C - A Cancer Killer The FDA Wants Banned], 23. veebruar 2014, veebiversioon (vaadatud 16.10.2014) <small>(''inglise keeles'')</small>
-->
 
[[Kategooria:Antioksüdandid]]
[[Kategooria:Vitamiinid]]