Petrooleumilamp

Petrooleumilamp on valgusti, mis kasutab valgustamiseks petrooleumi põlemisel vabanevat keemilist energiat. Need lambid võeti kasutusele pärast seda, kui 19. sajandi keskel hakati naftast petrooleumi tootma.

Petrooleumilambi põleti; näha on puuvillane taht, tahi kõrguse seadmise nupp, õhuavadega korpus ja tõmbeklaasi tugiääris

Petrooleumilambis põleb leek petrooleumisse ulatuva tahi (puuvillase paela) otsas, niisiis samal põhimõttel nagu ammusest ajast kasutatud õlilambis. Petrooleumi oluliseks eeliseks õliga võrreldes on madal viskoossus, mistõttu ta imbub tahti mööda hästi üles. Lambi põletis olevate õhuavade kaudu saab leek põlemiseks altpoolt õhku. Leegi heledaks põlemiseks vajaliku tõmbe tekitab põletile asetatud silindriline lambiklaas. Sedamööda kuidas tahi põletist väljaulatuv ots lühemaks põleb (ja leek nõrgeneb), saab tahti nupust ülespoole keerata.

19. sajandi lõpupoole võeti kasutusele ka petrooleumihõõglambid. Neis põleb gaasistatud petrooleum gaasisukas – toorium- ja tseeriumoksiidist luminestsentshõõguris. Niisugused gaasilambid andsid palju heledamat valgust ja ka valgusviljakus oli vedeliklampidega võrredes mitu korda suurem.

• 
  Laualamp
• 
  Seinalamp
• 
  Tormilatern (petrooleumilamp väljas kasutamiseks)
• 
  Petrooleumihõõglamp