Lamp: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
'''Lamp''' (kreeka k ''lampás'', ’tõrvik’) on [[valgus]]e tekitamiseks valmistatud kiirgusallikas.<ref> Eesti standard EVS-EN 12665:202. Valgus ja valgustus: Põhioskussõnad ja valgustusnõuete valiku alused </ref> Peamiselt liitsõnades kasutatakse seda terminit ka mõnede [[valgusti]]te nimetustes (nt petrooleumilamp, laualamp, taskulamp).
== Lampide põhiliigid ==
Keemilisel energial põhinevad [[õlilamp|õlilambid]], [[petrooleumilamp|petrooleumilambid]], [[karbiidlamp|karbiidlambid]] ja [[gaasilamp|gaasilambid]]. Elektrienergiat ehk [[elekter|elektrit]] kasutavad elektrilambid.▼
Lamp muundab valguskiirguseks kas [[keemiline energia | keemilist energiat]], mis vaneb põlemisel, või [[elektrienergia]]t.
▲Keemilisel energial põhinevad [[õlilamp|õlilambid]], [[petrooleumilamp|petrooleumilambid]], [[karbiidlamp|karbiidlambid]] ja [[gaasilamp|gaasilambid]]
* [[Hõõglamp]], sh [[halogeenlamp]]▼
Põlemisel vabanevat energiat kasutavad ka niisugused valgusallikad, nagu [[küünal]], [[peerg]] ja [[tõrvik]], kuid et neis on energiakandja ühtlasi valgusallika koostisosa. siis ei loeta neid lampide hulka.
Elektrienergiat kasutavad peamiselt kolme liiki lambid:
* [[Gaaslahenduslamp | gaaslahenduslambid]] ehk lahenduslambid, peamiselt [[luminofoorlamp | luminofoorlampidena]];
* [[Valgusdiood | valgusdioodlambid]] ehk [[leedlamp | leedlambid]].
== Lampide valgusparameetrid ==
Lampide peamised tunnussuurused on valgusvoog, valgusviljakus, värvitemperatuur ja värviesitusindeks.
'''Valgusvoog''' väljendab lambi valgusvõimsust ([[luumen]]ites). Lambi valgusvoo hooldetegur ehk lambi valgusvoo vähenemise tegur on antud hetke valgusvoo ja algvalgusvoo jagatis.
'''[[Valgusviljakus]]''' iseloomustab valgusallika tõhusust elektrienergia valguseks muundamisel: valgusviljakust väljendab tekitatava [[valgusvoog |valgusvoo]] ja tarbitava [[võimsus]]e jagatis; mõõtühik luumenit vati kohta (lm/W). Valgusviljakuse teoreetiline piir on valge valguse korral umbes 250 lm/W. Valgusviljakus aja jooksul väheneb.
'''[[Värvitemperatuur]]''' väljendab värvinägemisega kaasnevat soojuslikku muljet ja seda väljendatakse [[Kelvin]]i kraadides (K). Kuni temperatuurini 3300 K tundub valgus soojana, vahemikus 3300‒5300 K neutraalsena ning üle 5300 K korral külmana. Keskpäevase päikesevalguse värvitemperatuur jääb vahemikku 5000‒5500 K. Kodus kasutatakse kohtvalgustuseks soevalguslampe, üldvalgustuseks ka külmema tooniga lampe.
'''[[Värviesitus | Värviesitusindeks]]''' (täpsemalt: värviesituse üldindeks, tähis CRI või ''R''<sub>a</sub>) näitab, kuivõrd loomulikes värvides paistavad esemed mingi tehisvalgusallika valguses võrreldes sellega, kuidas me näeme värve päikesevalguses. Ideaalse päevavalguse korral CRI = 100 %; värviesitust loetakse heaks, kui CRI on vähemalt 80 %.
== Ajaloost ==
Aastatuhandeid oli tehisvalgusallikaks lahtises või poolkinnises anumas loomarasvas või taimeõlis ujuva tahiga [[õlilamp]]. [[Petrooleumilamp]] (sisevalgustuseks) ja [[gaasilamp]] (tänavavalgustuseks) võeti Eestis laiemalt kasutusel 1860. aastail. Elektrilampidest hakati kõigepealt kasutama hõõglampe (volframhõõgniidiga lampe aastast 1906). Halogeenlamp patenteeriti 1959. a, lahenduslambid hakkasid laiemalt levima 1970. aastail, esialgu peamiselt torukujulistena, sajandivahetuse järel ka [[kompaktluminofoorlamp | kompaktlampidena]] (tavalise hõõglambisokliga).
Suure valgusviljakusega sinise [[valgusdiood]]i loomine võimaldas 1990. aastail välja töötada valget valgust kiirgava valgusdioodi. Alates sajandivahetusest algas nendel dioodidel põhinevate leedlampide väljatöötamine ja tootmine. Kiire üleminek leedlampidele algas alates 2010. aastast, kui nende hind langes sedavõrd, et nad muutusid energiasäästu ja pikka eluiga arvestades hõõglampidega konkurentsivõimeliseks. Samal ajal hakkas Euroopa Liidus kehtima hõõglampide tootmise järkjärguline keeld alates võimsamatest.
== Viited ==▼
{{Viited}}
== Vaata ka ==
*[[
*[[Valgusti]]
▲==Viited==
{{commonskat|Lamps}}
| |||