Vabaduse väljak: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P link par (+masintoim) using AWB |
||
5. rida:
Ajaloo jooksul on see kandnud ka nimesid '''Heinaturg''', '''Puu- ja heinaturg''', '''Peetri plats''', '''Vabaduse plats''', '''Võiduväljak''', '''Võidu väljak'''.
Vabaduse väljak piirneb idas [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kiriku]] ja [[Pärnu maantee]]ga, läänes [[Harjumägi|Harjumäega]], põhjas kunagise kindlustusseltsi [[EEKS-Maja]] hoone, [[Tallinna Kunstihoone]], [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] maja ja [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Tallinna Muusikakooli]] hoonega, lõunas hotell [[Palace|Palace'i]], [[Vene Teater|Vene Teatri]] ja [[Tallinna Linnavalitsus]]e hoonega.
Vabaduse väljakult algavad: lääne suunas [[Kaarli puiestee]], ida suunas [[Estonia puiestee]] ja lõuna suunas [[Roosikrantsi tänav]]. Vabaduse väljaku põhjaküljel lõpeb [[Tallinna vanalinn]]ast tulev [[Harju tänav]].
22. rida:
*[[AHHAA|Teaduskeskuse AHHAA]] Tallinna filiaal, Vabaduse väljak 9
*Kunagise kindlustusseltsi [[EEKS-Maja]] hoone Vabaduse väljak 10 (1936; arhitekt [[Elmar Lohk]]<ref>[[Andres Klemet]], [http://kultuur.elu.ee/ke498_kohvikud.htm Tallinna vanad kohvikud]. Kultuur ja Elu, 4/2009.</ref>). Hoones asusid kohvik Kultas ja korterid; Tallinna [[Oktoobri rajoon]]i moodustamisel tõsteti elanikud välja ja hoonesse paigutati Oktoobri Rajooni täitevkomitee.
*[[Vabaduse kell]] [[Kaarli puiestee]] alguses (2003)
== Ajalugu ==
44. rida:
[[Pilt:Vabaduse väljak, 1920.jpg|pisi|Vaade Puu- ja heinaturule. Paremal [[Kaarli kirik]]. (1920)]]
Harju värava esine ala oli tuntud '''Heinaturu''' (saksa keeles ''Heumarkt'', vene keeles ''Сенной рынокъ''), ka '''Puu- ja heinaturu''' (''Holz- und Heumarkt'') nime all.
Peale heina müüdi seal ka igasugust muud kaupa. Turul oli [[voorimees]]te seisukoht ja küna hobuste jootmiseks. Põiki üle platsi, [[Harju värav]]ast kuni hilisema [[Pärnu maantee]]ni, läks tee. Läänest platsi suunas kulgev [[Kaarli puiestee]] rajati samuti juba [[1860. aastad|1860. aastatel]].
Aastatel [[1862]]–[[1867]] ehitati Heinaturule esimene suur hoone, [[Tallinna Jaani kirik]], mille kavandas arhitekt [[Christoph August Gabler]]. Väljakul oli ka kaev ja kiriku juures plekist välikäimla, mis [[1903]]. aastal tellismajakesega asendati.
Madal hoonestus ümbritses peagi Heinaturgu lõunast ja idast, väljaku kujunemise seisukohalt oli olulisim [[Väike-Roosikrantsi tänav]]a nurgal seisnud madal kivimaja, kus aastast [[1880]] tegutses kool ja 1913. aastast Peetri hotell. Transpordiliikluse võimaldamiseks lammutati [[1875]]. aastal vanalinna lõunaküljel asunud [[Harju värava eesvärav]].
59. rida:
[[Pilt:Hotell Palace, 1937.jpg|pisi|Palace, 1937]]
[[1932]]. aastal sai valmis arhitekt [[Robert Natus]]e kavandatud punastest [[klinker]]tellistest ekspressionistlik kindlustusseltsi [[EKA maja]] (praegune [[Tallinna Linnavalitsus]]e hoone) ning [[1934]]. aastal [[Tallinna Kunstihoone|Kunstihoone]] väljaku vastasküljel, autorid [[Edgar Johan Kuusik]] ja [[Anton Soans]].
[[1937]]. aastal ehitati väljakule korraga kaks [[Elmar Lohk|Elmar Lohu]] projekteeritud hoonet: lõunaküljele - [[hotell Palace]] ja põhjaküljele - OÜ Majaomanik (mille osanikud olid [[Tallinna Majaomanike Pank]], [[kindlustusselts EEKS-Maja]], Tallinna majaomanikud<ref>[http://linnamajad.blogspot.com.ee/2013/05/1934-1936-majaomanike-panga-maja.html 1934, 1936 - Majaomanike Panga maja], linnamajad.blogspot.com.ee (vaadatud 23.10.2015</ref>) hoone (üldtuntud [[Moskva kohvik]]u, endise [[Kultase kohvik]]u, järgi). Väljaku arhitektuurilise ja ruumilise kujunduse parandamise eesmärgil korraldati 1937. aastal uus arhitektuurivõistlus. Selle võitsid [[Alar Kotli]] ja [[Ernst Kesa]], kes kavandasid Jaani kiriku asemele kuuekorruselise [[Kohtupalee]] ja selle ette [[ratsamonument|ratsamonumendi]] kõrge samba otsas.
67. rida:
[[21. juuni]]l korraldatud [[Juunipööre|riigipööre]] Tallinnas algas kell 10 hommikul rahva koondamisega Vabaduse väljakule. Rongkäigulised kandsid punalippe ja loosungeid kirjadega: "Nõuame valitsuse moodustamist, kes ausalt täidab N. Liiduga sõlmitud pakti!", "Maha praegune sõjaprovokaatorite valitsus!", "Nõuame töötavale rahvale tööd, leiba ja vabadust!". Vabaduse väljakul oli veidi üle kahe tuhande inimese. Miitingul osalejate põhimassi moodustasid eelmise päeva varahommikul erirongiga Tallinna toodud, tsiviilriietesse riietatud punaväelased. Oli ka uudishimulikke möödaminejaid. Vabaduse väljak oli Nõukogude soomusautodest ümber piiratud. Väljakule viivatel tänavatel seisid Nõukogude tankid, linna kohal tiirutasid Nõukogude sõjalennukid. Jaani kiriku juures, kino "Gloria" vastas, seisis veoauto, mille kastis olid kihutuskõnelejad. Ümber auto patrullisid [[Punaarmee]] relvastatud sõdurid. Kaarli puiestee otsas olnud haljasalal oli koha sisse võtnud umbes rood punaväelasi.
1941. aastal nimetati Vabaduse väljak '''Võiduväljakuks'''.
1941. aasta sügisel, [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivägede]] saabumise järel, taastati '''Vabaduse väljaku''' nimetus.
[[22. september|22. septembril]] 1944 sisenesid Tallinna Nõukogude väed. Algas aastakümneid kestnud [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsioon]].
77. rida:
[[1945]]. aastal toimunud [[NSV Liit|üleliidulise]] arhitektuurivõistluse järel kavandasid [[Otto Keppe]], [[Voldemar Meigas]] ja [[Harald Arman]] Tallinna uue [[Tallinna generaalplaan|generaalplaani]] kohaselt väljaku alale Keskväljaku.
[[1948]]. aastal sai Vabaduse väljakust taas '''Võiduväljak''', selle lahutamatuks osaks pidi saama Võidu monument.
[[1949]]. aastal valmis [[Alar Kotli]] projekteeritud [[Tallinna Kunstihoone|Kunstifondi hoone]] väljaku kirdenurka.
[[1951]]. aastal püstitati [[Harju mägi|Harjumäe]] nõlvale [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] monument koos suurejoonelise trepiga (skulptor [[Enn Roos]], arhitekt Alar Kotli).
[[1957]]. aastal lisandus väljaku lääneküljel paikneva madala paemüüri kohale [[Juhan Raudsepp
[[1966]]. aastal sai väljaku nimeks '''Võidu väljak''', seda nime kandis linna esindusväljak [[1989]]. aasta maini.
Vabaduse väljaku hoonestus oli ägedate vaidluste objekt 1989. aastal, seoses [[Roosikrantsi tänav]]a nurgale kavandatud [[Diagnostikakeskus]]ega. Protestijad leidsid asukoha, kunagise [[Barbara kalmistu]], olevat sobimatu. Asjasse sekkus ka [[muinsuskaitse]], kuid lõpuks ehitati asukohale [[Tallinna Pank|Tallinna panga]] hoone.
[[1997]]. aasta detsembris tegi toonane linnapea [[Ivi Eenmaa]] ettepaneku Vabaduse väljak ümber kujundada: kaotada platsilt autoparkla ning muuta väljak puhke- ja jalakäijate alaks. [[1998]]. aastal otsustati uue [[detailplaneering]]u koostamiseks kuulutada välja [[riigihange|riigihankekonkurss]]. Selle võitsid arhitektid [[Andres Alver (arhitekt)|Andres Alver]] ja [[Tiit Trummal]]. 1998. aasta suvel paigaldati parkivatest autodest ajutiselt vabastatud väljakule [[konteinerhaljastus]] ja pingid, asfaldile joonistati lilled.
;21. sajand
[[Pilt:Kohvik Wabadus Tallinnas Vabaduse platsil, 8. september 2011.jpg|pisi|left|Kohvik Wabadus (2011)]]
[[2001]]. aasta aprillis otsustas [[Tallinna Linnavolikogu]] rajada [[Vabaduse monument|Vabaduse monumendi]] ja käivitada selleks monumendi konkursi. [[2004]]. aasta sügisel esitasid arhitektid planeeringu täienduse, millega [[Vabadussõja võidusammas|monumendi]] asupaigaks saaks [[Ingeri bastion]]i müüride väljakaevamisega [[Mayeri
[[Pilt:Vabadusemyyrid.JPG|thumb|Väljakaevamised Vabaduse väljakul [[2008]]. aasta juunis]]
[[2003]]. aastal rajati Kaarli puiestee Vabaduse väljaku poolsesse otsa [[Leonhard Lapin]]i kavandatud [[Vabaduse kell]]. Mustal marmoralusel kõrguvad kaks 12-meetrist sammast – sinine metallist ja valge paekivist. Koos sümboliseerivad nad igavikulisust (must), kaasaega (sinine) ja vabadusideaale (valge). Kunstnike ja arhitektide liidud protesteerisid, kuna väljaku planeeringut polnud ikka veel kehtestatud.
Seoses Vabaduse väljaku ümberkujundamisega [[jalakäijate ala]]ks viidi seal [[2008]]. aastal läbi [[arheoloogilised väljakaevamised]]. Kaevati välja endine [[Harju värav]] ja selle [[Harju värava eesvärav|eesvärav]] ning kaitserajatised nende ees. Kõik konserveeriti ning säilitati väljaku all olevas parklas, eesvärava kaitsetorni jäänused jäeti [[Harju tänav]]a otsas läbi klaasvitriini huvilistele vaadata.
[[2009]]. aastal avati Vabaduse väljakul Harjumäe nõlval [[Vabadussõja võidusammas]]. Mälestusmärk on pühendatud kõigile Eesti vabaduse ja iseseisvuse eest võidelnud inimestele. See koosneb [[graniit|graniidist]] postamendist, millel kõrgub [[klaas
== Pilte ==
143. rida:
*[[Teet Teder]], [http://www.ohtuleht.ee/429746 Tallinna Vabaduse väljak rajati prügimäe peale], Õhtuleht, 4. juuni 2011
* [http://www.hot.ee/vabadusev/ Vabaduse väljak]
* [http://www.youtube.com/watch?v=HkAEFvdGhWk&NR=1 YouTube: Vihmasadu Vabaduse väljakul]. 15. juuli 2010
{{Coordinate|NS=59.433756|EW=24.744135|type=landmark|region=EE}}
| |||