Redaktsioon: 23. veebruar 2016, kell 07:37 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust P HC: eemaldatud Kategooria:Eesti sõjavägi ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. juuni 2016, kell 12:45 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 052 muudatust P link par (+masintoim) using AWB Uuem muudatus →
41. rida: ==Ratsapolgu moodustamine== [[Eesti Rahvavägi\|Eesti Rahvaväe]] esimene ratsaväeosa moodustati 20. novembril 1918. aastal, kui algas 11. novembril 1918, moodustatud Kaitseliidu ratsaosakond reorganiseeriti ratsapolguks, mille ülemaks sai [[rittmeister]] Gustav Jonson. Polguks ümbernimetamise ajal oli polgus 149 ratsaväelast ja kaheksa hobust. Novembrikuu viimase nädala jooksul formeeriti 1. eskadron (keskmine eskadroni suurus 120–170 meest). ==Ratsapolk Vabadussõjas== [[Pilt:Vabadussõja Munamäe lahingu mälestussammas.JPG\|pisi\|left\|Vabadussõja [[Munamäe lahingu mälestussammas]], millel on välja toodud, et "Siin võitles Vabadussõjas 1. ratsa polk 20.03.1919".]] 9. detsembril andis [[Eesti Ajutine Valitsus\|Eesti Ajutise Valitsuse]] sõjaminister [[Konstantin Päts]]i käsu saata [[~~eskardon~~eskadron]] rindele ja 10. detsembril sõitiski 1. eskadron Tallinnast välja, koosseisus 6 ohvitseri, 105 ratsaväelast ja kuulipildujate rühm kahe kuulipildujaga "Maksim". Juba mõne päevaga kandis eskadron lahingus suuri kaotusi, [[Viru rinne\|Viru rindel]]. 15. detsembril 1918 oli polgus 448 ratsaväelast ja 110 hobust, kellest formeeriti ka polgu 2. ja 3. eskadron. [[Narva lahing (1919)\|Narva vabastamise]] järel sai 1. ratsapolk lühemat aega [[Narva]] ümbruses oma ridu kohendada, kuid 1919. aasta märtsi algul paigutati ta ümber [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)\|Lõunarindele]] [[Võru]] alla. 1919. aasta maikuus asusid 1. ratsapolgu osad Võru ja [[Vastseliina]] vahelisel maa-alal, kust ka algas [[Krustpils\|Kreutzburg]]i-[[Jakobstadt]]i retk.

Ratsarügement: erinevus redaktsioonide vahel