Jaanipäev: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
LucSaffre (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
9. rida:
 
[[File:Pärimuslik jaanipidu Vana-Vigala ohvrihiie juures (juuni 2016).jpg|thumb|Pärimuslik jaanipidu [[Vana-Vigala ohvrihiis|Vana-Vigala ohvrihiie]] juures (juuni 2016)]]
Jaaniõhtut ja -ööd tähistatakse Eestis laialdaselt jaanituledega, millel on sümboolne seos pööripäeva[[pööripäev]]a ja päikese kõrgseisuga. Sel puhul on kombeks korraldada nii rahvapidusid kui ka tähistada püha sõprade ja tuttavate keskel väiksemate [[lõkkeõhtu]]te või [[grillimine|grillimisega]] koduaias või looduses. Tänapäevalgi on jaanipäev eestlaste jaoks üks aasta tähtsamaid pühi, mida ka välismaal viibides teistest sagedamini tähistatakse.
 
Romantilises kirjanduses kõneldakse [[sõnajalaõis|sõnajalaõie]] otsimisest jaaniööl. Seda käivad metsast otsimas armastajapaarid, kellele müütiline sõnajalaõis (tegelikkusestegelikult [[sõnajalgtaimed]] ju ei õitse) tähistab armastust. Seepärast esinevad sõnajalaõie ja jaaniöö motiivid sageli romantilises luules ja muusikas. Jaaniõhtu ja -ööga seostatakse ka Eesti looduses suviti esinevaid [[jaaniuss]]e, kes heidavad öösiti fosforestseeruvatfosforestseerivat valgust tänu [[bioluminestsents]]ile.
 
Kesksuvepüha, mille nimi Euroopas vahel ka Johannese nimega seostub, tähistatakse tänini paljude rahvaste juures, ehkki selle tähtsus kultuuriti varieerub. Nii näiteks on eesti keeleski avaldatud [[Rumeenlased|rumeenia]] kirjaniku [[Mircea Eliade]] romaan "Jaaniöö".