Erakorralise meditsiini arstiks kui eriarstiks saamine kestab Eesti Vabariigis 1011 aastat. Esmalt tuleb läbida arstiteaduse kuueaastane põhiõpe. Seejärel tuleb sooritada sisseastumiseksam erakorralise meditsiini erialal õppima asumiseks. NeljaViie aasta pikkune eriarsti kutse omandamine lõpeb lõpueksamiga. Erakorralise meditsiini õpe on jaotatud praktiliseks ja teoreetiliseks õppeks. Neli viiendikku õppeajast kulub erinevates õppetsüklites praktiseerimisele, üks viiendik jäetakse teoreetilisele klassiõppele<ref>http://www.med.ut.ee/sites/default/files/med/erakorralisemeditsiiniresidentuuriprogramm2011.pdf</ref>. Erakorralise meditsiini eriarsti õppetööd nagu ka kõikide teiste eriarsti alade õppetööd nimetatakse [[residentuur (õppevorm)|residentuuriks]]. SamamoodiKuni on2015 aastani kestis erakorralise meditsiini eriala omandamine korraldatud enamikus arenenud riikides. Residentuuri pikkus riigiti siiski erineb, kestes näiteks [[Saksamaa]]lresidentuur 54 aastat<ref>https://www.riigiteataja.ee/akt/13212181?leiaKehtiv</ref>
== Erakorralise meditsiini arstliku eriala subspetsiaalsused ==
