Aluslekkiv laskemoon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Raidv (arutelu | kaastöö)
P keeleline täpsustus
PResümee puudub
1. rida:
{{Koolitöö|30. mail 2016|autor=Raid Vellerind|kool=[[Tartu Ülikool]]|juhendaja=Reimo Soosaar}}
 
[[Pilt:Base_bleed_unit.png|paremal|pisi|Skeem BB süsteemist. Ülemine skeemi osa näitab laskemoona põhja ja gaasi välutusavade asukohti. Alumine skeemi pool kujutab läbilõiget gaasi generaatori mehhanismist.]]
'''Aluslekkiv laskemoon '''(inglise keeles''' ''Base bleed''''' - '''BB''') on süsteem, mida kasutatakse [[Suurtükivägi|suurtükiväe]] mürskudes, et suurendada nende laskekaugust (tavaliselt umbes 30%).
11. rida ⟶ 9. rida:
 
== Ajalugu ==
Esialgne tehnoloogia töötati välja Rootsis 1960. aastate lõpul, [[:en:Swedish_National_Defence_Research_Institute|Rootsi Riikliku kaitseuuringute Instituudi]] ja ''Kungliga Materielförvaltningen'' (hiljem Kaitseotstarbelise Varustuse Administratsioon) suurtükiväe juhatuse poolt. Nende eesmärk oli ranniku suurtükiväe laskekauguse suurendamine. 1966. aastaks jõuti järeldusele, et väike aeglaselt põlev laeng laskemoona põhjas vähendab tekkinud madalrõhkkonda mürsu taga, suurendades seeläbi laskekaugust vähendades rõhkude erinevust mürsu esi- ja tagaosa vhaelvahael. Esimesed täismõõdulised katsed toimusid 1969. aastal modifitseeritud 10,5 cm terasest mürskudega, mis andsid suurepäraseid tulemusi ning viisid Rootsi patenditaotluse esitamiseni 1971. aastal.
 
Idee realiseeriti kiiresti 7,5 cm laevavastase m/66 laskemoonale (7,5 cm sjömålsgranat m/66), mida kasutati 7,5 cm tornpjäs m/57 fikseeritud ranniku suurtükiväe relvas. Sealt levis see kiiresti kõikidesse Rootsi sõjaväe laevavastastesse süsteemidesse.
 
Kuna 12 cm laevavastase m/70 laskemoona (12 cm sjömålsgranat m/70) kasutatavat gaasi generaatorit hakkas tootma USA-s põhinev firma, tuli patendilt eemaldada salajane klassifikatsioon. Mõne aja pärast müüdi patendi rahvusvaheliisedrahvusvahelised õigused [[:en:Gerald_Bull|Gerald Bull]]'i firmale ''Space Research Corporation'' (SRC).
 
== Vaata ka ==
23. rida ⟶ 21. rida:
* Grenander, Gunnar: Vapenlära för armén, Liber, Stockholm 1987. [[:en:Special:BookSources/9138090252|ISBN 91-38-09025-2]].
* Hansson, Lars: ERSTA - Från svarvspån till byggnadsminne, LAH Bunkertours, 2008. [[:en:Special:BookSources/9789197729703|ISBN 978-91-977297-0-3]].
 
[[Kategooria:Laske- ja lahingumoon]]