Aluslekkiv laskemoon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P keeleline täpsustus |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Base_bleed_unit.png|paremal|pisi|Skeem BB süsteemist. Ülemine skeemi osa näitab laskemoona põhja ja gaasi välutusavade asukohti. Alumine skeemi pool kujutab läbilõiget gaasi generaatori mehhanismist.]]
'''Aluslekkiv laskemoon '''(inglise keeles''' ''Base bleed''''' - '''BB''') on süsteem, mida kasutatakse [[Suurtükivägi|suurtükiväe]] mürskudes, et suurendada nende laskekaugust (tavaliselt umbes 30%).
11. rida ⟶ 9. rida:
== Ajalugu ==
Esialgne tehnoloogia töötati välja Rootsis 1960. aastate lõpul, [[:en:Swedish_National_Defence_Research_Institute|Rootsi Riikliku kaitseuuringute Instituudi]] ja ''Kungliga Materielförvaltningen'' (hiljem Kaitseotstarbelise Varustuse Administratsioon) suurtükiväe juhatuse poolt. Nende eesmärk oli ranniku suurtükiväe laskekauguse suurendamine. 1966. aastaks jõuti järeldusele, et väike aeglaselt põlev laeng laskemoona põhjas vähendab tekkinud madalrõhkkonda mürsu taga, suurendades seeläbi laskekaugust vähendades rõhkude erinevust mürsu esi- ja tagaosa
Idee realiseeriti kiiresti 7,5 cm laevavastase m/66 laskemoonale (7,5 cm sjömålsgranat m/66), mida kasutati 7,5 cm tornpjäs m/57 fikseeritud ranniku suurtükiväe relvas. Sealt levis see kiiresti kõikidesse Rootsi sõjaväe laevavastastesse süsteemidesse.
Kuna 12 cm laevavastase m/70 laskemoona (12 cm sjömålsgranat m/70) kasutatavat gaasi generaatorit hakkas tootma USA-s põhinev firma, tuli patendilt eemaldada salajane klassifikatsioon. Mõne aja pärast müüdi patendi
== Vaata ka ==
23. rida ⟶ 21. rida:
* Grenander, Gunnar: Vapenlära för armén, Liber, Stockholm 1987. [[:en:Special:BookSources/9138090252|ISBN 91-38-09025-2]].
* Hansson, Lars: ERSTA - Från svarvspån till byggnadsminne, LAH Bunkertours, 2008. [[:en:Special:BookSources/9789197729703|ISBN 978-91-977297-0-3]].
[[Kategooria:Laske- ja lahingumoon]]
|