Meriküla: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
→‎Ajalugu: 1 täisnimi, teist kunstnikku ei leia
30. rida:
19. sajandi lõpuks oli Meriküla juba tuntud suvituskoht. Valminud olid [[kuurhoone]], [[pansionaat]], avatud oli [[telegraaf]], [[postkontor]], suviti töötasid [[apteek]] ja [[vesiravila]]. Kuurordis oli üle 90 suvila. Vesiravila arstina sai tuntuks [[kindral]] [[doktor]] [[Anton Riilman]], kes ka ise suviti seal elas ja praktiseeris.
 
Merikülas on puhanud ja loometööd teinud paljud vene aristokraadid ja loomeinimesed: [[Anna Pavlova]], [[Ivan Šiškin]], kes tõi siia puhkama ja maalima ka oma õpilased ja tulevased kunstnikud [[A.Aleksandr Borissov]]i, [[Nikolai Himona]] ja [[P. Wagner]]i. Sellest ajajärgust pärinevad näiteks Šiškini maalid "Merekallas", "Männisalu", "Päikeseline päev" jt. Suviti maalimas käinud [[Peterburi Kunstide Akadeemia]] [[professor]]<nowiki/>il [[Arseni Meštšerski]]<nowiki/>l valmisid seal tuntumatest töödest "Narva lahe rannik" (1886), "Narva lahes" (1888), "Narva reid" (1890). Siin puhkasid ka [[Kliment Timirjazev]], [[Nikolai Leskov]], [[Lidia Vesselitskaja]], [[Konstantin Blamont]] jt.
 
Meriküla on olnud puhkepaigaks ka eesti inimesele. Seal on puhanud ja tööd teinud [[Miina Härma]], [[Raimond Kull]], [[Artur Kapp]], [[Eugen Kapp]] ja paljud teised.