Erinevus lehekülje "Erütrotsüüt" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 1211 baiti ,  4 aasta eest
resümee puudub
{{toimeta}}{{vikinda}}{{keeletoimeta}}{{vaidlustatud}}
[[Pilt:RBC micrograph.jpg|pisi|Punased verelibled]]
'''Erütrotsüüt''' ehk '''punalible''' ehk '''punaverelible''' ([[ladina keel|ladina]] ''erythrocytus''; lüh '''''RBC''''') on [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[südame-veresoonkond|südame-veresoonkonna]] kaudu [[hapnik]]ku ja [[süsihappegaas]]i transportiv [[vererakk]].<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 172:2004.</ref><ref>Baumann R, Dragon S., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16281952 Erythropoiesis and red cell function in vertebrate embryos. Lühikokkuvõte], Eur J Clin Invest. 2005 Dec;35 Suppl 3:2-12. veebiversioon (vaadatud 12.06.2013)<small> (''inglise keeles'')</small></ref><ref>Glomski CA, Tamburlin J, Chainani M.,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/1504472 The phylogenetic odyssey of the erythrocyte. III. Fish, the lower vertebrate experience. Lühikokkuvõte], Histol Histopathol. Juuli 1992;7(3):501-28., veebiversioon (vaadatud 12.06.2013)<small> (''inglise keeles'')</small></ref><ref>Glomski CA, Tamburlin J, Hard R, Chainani M., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9046052 The phylogenetic odyssey of the erythrocyte. IV. The amphibians. Lühikokkuvõte.], Histol Histopathol. 1997 Jaanuar;12(1):147-70., veebiversioon (vaadatud (12.06.2013)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
Erütrotsüüdid on kaetud erütrotsüüdi membraaniga.
 
Enamikel [[selgrootud|selgrootutel]], va osadel [[rõngussid]]el, [[kidavaglad|kidavakladel]], [[limused|limustel]], [[pärgussid]]el, [[kärssussid]]el, [[okasnahksed|okasnahksetel]], erütrotsüüdid puuduvad.<ref>Glomski CA, Tamburlin J., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/2134404 The phylogenetic odyssey of the erythrocyte. II. The early or invertebrate prototypes. Lühikokkuvõte.], Histol Histopathol. 1990 Oktoober;5(4):513-25., veebiversioon (vaadatud (12.06.2013)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
Punased verelibled on rakud, mille loome käigus ei sünteesita [[DNA]]-d ja [[RNA]]-d ning millel puudub [[mitokonder]], enamasti ka [[rakutuum]] ja paljunemisvõime.<ref>Ledingham ''et al'', 2000</ref><ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 627:2004.</ref> Seega on erütrotsüüdid täiesti erilised keha rakud, sarnanedes eeltuumsetele üherakulistele organismidele. Nad on [[bakter]]ite rakkudega sarnaselt väga väiksed ja neil pole mitokondrit. Punaste vereliblede raku energiavajadus on rahuldatud[[anaeroobne hingamine| anaeroobse hingamisega]].
== Ülesanne ==
 
Erütrotsüütide ülesandeks on transportida hingamiselunditest [[hapnik]]ku kõikjale [[kude]]desse ja [[elund|organitesse]] ning [[kude]]dest [[süsinikdioksiid]]i [[kopsud]]esse. Kuna punastel verelibledel puuduvad mitokondrid, siis ei tarbi nad ise seda, mida kannavad teistele keharakkudele - hapnikku [[rakuhingamine|rakuhingamise]] jaoks. Liikumiseks neil energiat ei kulu, neid liigutavad vereringes [[südamelihas|südame lihased]]. Erütrotsüüdid peavad kogu [[vereringe]]t läbides suutma läbi mahtuda väga kitsa läbimõõduga [[kapillaar (anatoomia)|kapillaarsoontest]], sellepärast on loogiline, et punased verelibled on keha rakkudest ühed kõige väiksemad.
 
Valdav osa hapnikust ja osa süsinikdioksiidist liituvad transpordi ajaks [[hemoglobiin]]iga. [[Hemoglobiin A]] (lüh HbA) on erütrotsüütide [[tsütosool]]i tähtsaim [[valgud|valk]].<ref>[[Steven R. Goodman]]. [[Anastasia Kurdia]]. [[Larry Ammann]]. [[David Kakhniashvili]]. [[Ovidiu Daescu]], [http://ebm.rsmjournals.com/content/232/11/1391.full The Human Red Blood Cell Proteome and Interactome,] Exp Biol Med, Detsember 2007, 232. köide, nr 11, lk1391-1408, doi: 10.3181/0706-MR-156, veebiversioon (vaadatud 07.05.2013)<small> (''inglise keeles'')</small></ref><ref>[[John G.G. Ledingham]], [[David A. Warrell]], "Concise Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], [[2000]], ISBN 0 19 262870 4</ref>
 
Erütrotsüütide [[ensüüm]] [[karboanhüdraas]] kiirendab süsinikdioksiidi muutumist transporditavaks [[vesinikkarbonaad|vesinikkarbonaadiks]].
Kuna vereringes olevatel punastel verelibledel puudub raku tuum, DNA, mitokondrid ja ribosoomid, siis ei saa neid rakke ohustada ka [[viirused]], sest erütrotsüütides puuduvad viiruste rünnaku jaoks vajalikud sihtmärgid.
 
==[[Roomajad|Roomajatel]]==
===Hemogramm===
 
Roomajate füsioloogiliste eripärade tõttu saab võtta väiksematel liikidel üksnes väga tillukese koguse verd. Roomajate vereproovide võtmisel ja tulemuste interpreteerimisel on oluline arvestada nende vanuse, soo, keskkonna ([[loodus]]es, [[vangistus]]es, [[loomaaed|loomaaias]], [[labor]]is, [[terraarium]]is vms) ja toitumisega ning iga üksiku indiviidi eripäraga.<ref name="merck manuals">[http://www.merckmanuals.com/vet/exotic_and_laboratory_animals/reptiles/management_of_reptiles.html#v3308414]</ref>
 
Roomajatel on väiksem arv erütrotsüüte (300 000 – 2 500 000 erütrotsüüti mikroliitris) kui lindudel ja imetajatel.
 
===Maolistel===
 
[[Madu]]de erütrotsüüdid on [[rakutuum|tuumaga]] rakud ja nende elukaar on 600 päeva ringis.<ref>Mark A. Mitchell, Thomas N. Tully, [http://books.google.ee/books?id=JMTUKwzPEvwC&pg=PA147&lpg=PA147&dq=erythrocytes+in+snakes&source=bl&ots=R0iphtBnVO&sig=pTircxTiNcxRsIvhDaT3QmTBiyI&hl=et&sa=X&ei=P8S4U6aAGsGX1AWyyoDAAg&ved=0CC8Q6AEwAg#v=onepage&q=erythrocytes%20in%20snakes&f=false Manual of Exotic Pet Practice], lk 147, 2009, Saunders Elsevier, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 06.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
[[Harilik rästik|Hariliku rästiku]] erütrotsüütide mõõtmed: kõrgus 17–18 µm ja laius 12 µm.
 
==[[Imetajad|Imetajatel]]==
===[[Inimene|Inimestel]]===
 
Inimvere küpsetest rakutüüpidest moodustavad erütrotsüüdid valdava enamiku. [[trombotsüüt|Trombotsüüdid]] moodustavad kümnendiku ja [[leukotsüüt|leukotsüüdid]] tuhandiku erütrotsüütide arvukusest.<ref>[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, [[2011]], toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], 6 peatükk, ''VERI'', lk 168-172, ISBN 9985-829-36-0</ref>
*Peamiseks energiaallikaks on [[glükoos]]<ref>Dudek 2011</ref>
*Erütrotsüüdid on väga tundlikud [[elektromagnetkiirgus]]e suhtes (nt ultraheli) ja võivad kergesti 'puhkeda' (ingl k ''rupture'').<ref>Health Protection Agency Report 2008</ref>
*Arvukus: normaalse füsioloogiaga inimvere erütrotsüütide arvukus on 4–8 x 10<sup>6</sup> erütrotsüüti 1 ml inimvere kohta. Arvukus on muutlik ning on seotud nii indiviidi geneetika, vanuse, toitumise, organismi haiguslike seisundite kui ka elu- ja asukohaga ([[kõrgmäestik]]es, [[kosmos]]es, merepõhjas jne) ja keskkonnaga.
 
Punaste vereliblede [[Rakutuum|tuum]] peab rakust kaduma enne, kui [[rakk]] [[vereringe]]sse pääseb. Erütrotsüütidega ringlevad veel ka [[erütroblast]]id, [[erütrofaag]]id.
Erütrotsüütide pinnal on [[süsivesikud|süsivesikuid]] sisaldavaid valguosisega aineid – [[glükoproteiin|glükoproteiine]], mida loetakse [[veregrupitegur|veregrupiteguriteks]].<ref>Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6. trükk, [[2011]], toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, 6 peatükk, ''VERI'', lk 168-172, ISBN 9985-829-36-0</ref> Inimese veregrupi saab kindlaks teha laborianalüüsidega, erütrotsüütidel tuvastatud [[antigeen]]ide põhjal. Selleks kasutavad laborid erinevaid vererühmade süsteeme, näiteks:<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]", 2004</ref>
*[[ABO - vererühmade süsteem| ABO-süsteem]] – inimesed kuulvad erütrotsüütide pinnaantigeenide põhjal kas A-, B-, AB- või O-vererühma;
*[[Kelli vererühmade süsteem]] – inimesed kuuluvad vererühma K,Kk või k;
*[[Kiddi vererühmade süsteem]] – inimesed kuulvad erütrotsüütide pinnaantigeeni põhjal kas Jk<sup>a</sup>, Jk<sup>b</sup> või Jk<sup>a</sup>Jk<sup>b</sup>;
*[[Duffy vererühmade süsteem]] – inimesed kuuluvad erütrotsüütide pinnaantigeenide põhjal kas Fya- või Fyb- vererühma;
==Keemiline koostis==
 
Erütrotsüüdi koostis: peamiselt [[vesi]] (ligi 70%), [[hemoglobiin]], [[lipiid]]id, [[glükoos]] ja [[ensüüm]]id, [[vitamiinid]]<ref>John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Concise Oxford Textbook of Medicine", Oxford University Press, lk 176, [[2000]], ISBN 0 19 262870 4</ref><ref>Weatherall ''et al'', 19.1.:1983</ref>. Normaalse füsioloogiaga inimese üks erütrotsüüt võib sisaldada ~270 miljonit [[hemoglobiin]]i [[molekul]]i<ref>[http://www.sigmaaldrich.com/life-science/metabolomics/enzyme-explorer/learning-center/plasma-blood-protein/hemoglobin-heme-products.html Hemoglobin, Heme Products & Erythrocytes], veebiversioon (vaadatud 06.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
Normaalse füsioloogiaga inimeste erütrotsüütides on sündides palju ensüüme: glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaas (RBC-G6PD), glutatiooni reduktaas (GR), püruvaatkinaas (PK), difosfoglütseraat (2,3-DPG) jm.
{{Vaata|Malaaria}}
 
[[Malaaria]] vormi (RHK-10, jaotis: B50) mida põhjustavad erütrotsüütides elavad ''[[Plasmodium falciparum]]''i [[algloomad]].<ref>[http://www.sciencedaily.com/releases/2008/07/080708155615.htm How The Malaria Parasite Hijacks Human Red Blood Cells], 10. Juuli, 2008, veebiversioon (vaadatud 12.06.2013)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
<ref>Svetlana Glushakova, Dan Yin, Nicole Gartner, Joshua Zimmerberg,[http://www.malariajournal.com/content/6/1/61 Quantification of malaria parasite release from infected erythrocytes: inhibition by protein-free media.], Malaria Journal 2007, 6:61 doi61doi:10.1186/1475-2875-6-61, veebiversioon (vaadatud 12.06.2013)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
====Hormoon: erütropoetiin====
====Ensüümipuudulikkus====
 
Ensüümipuudulikkusega seotud haiguslikke seisundeid diagnoositakse vastavaid laboratoorseid analüüse tellides.
 
Hemolüütiline aneemia ehk punaliblede lagunemine, mida seostatakse kliinilises meditsiinis glükolüütilise [[Embdeni-Meyerhofi tsükkel|Embdeni-Meyerhofi tsükli]] ensüümipuudulikkusega, paljud neist on pärilikud [[Adenosiintrifosfaat|ATP]] energiatootmise vähemefektiivsed protsessid keha sees, kui erütrotsüütidel pole võimalik energiat Embdeni-Meyerhofi tsükli käigus omandada, siis võtavad nad eluks vajaliku energia muid metaboolseid radu kasutades.<ref>John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Concise Oxford Textbook of Medicine", Oxford University Press, lk 215-219, 2000, ISBN 0 19 262870 4</ref>
|}
 
Erütrotsüütide mahu määramine vereproovis ei anna inimorganismis toimuvast mitte alati tulemuslikku pilti. Näiteks on erütrotsüütide maht normaalne [[rasedus]]e, [[tsirroos]]i, [[neerupõletik|nefriidi]] korral ning [[HIV|HI-viirusesse]] nakatunuil üksnes kergelt alla normi.<ref>[http://cig.salk.edu/extra_html/etc_hiv_diagonstics.htm#cbc HIV Diagnostic Tests], Aprill 1997, veebiversioon (vaadatud 06.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
Erinevad laborid võivad kasutada mitmesuguseid mõõtühikuid. Näiteks saab punaliblede arvu väljendada kas 3,0–6,2 miljon/μL ja/või SI-ühikutes (norm täiskasvanul on 3,0-6,2 x 10<sup>12</sup>/L). Lisaks kasutatakse veel mitmeid laboriuuringuid: erütrotsütaarsete antikehade sõeltest (B-aRBC-g), erütrotsüüdid liikvoris (CSF-RBC), erütrotsüütide settekiirus (B-ESRw) jpt.
 
==Ürgsed punalibled==
Jäämehe [[Ötzi]], kes suri 5300 aastat tagasi, muumiat analüüsiti [[röntgenikiired|röntgenikiirte]] ja [[kompuutertomograafia]] kaudu ning avastati tema kehal verejäänukeid. Seda kinnitasid jäämehe arvatavatelt haavakohtadelt leitud verejäänukite hiljutised [[immunotsütokeemia]]analüüsid (kasutades [[aatomjõumikroskoopia]]t ja [[Ramani spektroskoopia]]t). Jäämehe kudede erütrotsüüdid on üsna sarnased tänapäeva inimeste vere punalibledega.<ref name="Preservation of 5300 year old red blood cells in the Iceman">[[Marek Janko]], [[Robert W. Stark]], [[Albert Zink]], doi: 10.1098/rsif.2012.0174, J. R. Soc. Interface, oktoober 2012, 9. köide, nr 75, lk 2581-2590. [http://rsif.royalsocietypublishing.org/content/9/75/2581.full veebiversioon (vaadatud 04.05.2013) <small> (''inglise keeles'')</small>]</ref>
 
==Termin==
==Vaata ka==
*[[verepank]]
*[[veri]]
*[[vereülekanne]]
*[[täisvere uuring]]
==Kirjanduslikud allikad==
*[[D.J. Weatherall]] [[David A. Warrell]], [[John G.G. Ledingham]], "Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], [[1983]], ISBN 0 19 261159-3
* Lang F, Lang KS, Lang PA, Huber SM, Wieder T., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16910766 Mechanisms and significance of eryptosis.Lühikokkuvõte.], Antioxid Redox Signal. 2006 Juuli-August;8(7-8):1183-92., veebiversioon (vaadatud 06.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* [http://www.genomesize.com/cellsize/reptiles.htm Reptile erythrocyte sizes], veebiversioon (vaadatud 06.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
*[[Laine Trapido]], "[[Meditsiini terminite lühendeid]]", keeletoimetaja [[Katrin Hallas]]. AS [[Medicina]], [[2007]], ISBN 978-9985-829-79-0
* [[Chernecky, C.C.]]. [[Casella, L.A.]]. [[Berger, B.J.]]. [[Jarvis,E.]]. [[Lee,D.]].[[Wren.K.]].[[Wren,T.L.]]. ''Laboratory Tests and Diagnostic Procedures.'', 2. osa : ''Laboratory Tests and Diagnostic Procedures.'', ''[[Sanders Elsevier]] '', 5. trükk, [[2008]], ISBN 978-1-4160-3704-0
* [[Health Protection Agency]]. Documents of the Health Protection Agency. Radiation, Chemical and Environmental Hazards, 2010,[http://www.hpa.org.uk/webc/HPAwebFile/HPAweb_C/1265028759369 Report: Health effects of exposure to ultrasound and infrasound], veebiversioon (vaadatud 19.05.2013)<small> (''inglise keeles'')</small> (pdf)
* Vladimir R. Muzykantov, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2844929/ Drug delivery by red blood cells: vascular carriers designed by Mother Nature], Expert Opin Drug Deliv. Aprill 2010; 7(4): 403–427., doi: 10.1517/17425241003610633, veebiversioon (vaadatud 19.05.2013)<small> (''inglise keeles'')</small>
 
* Florian Lang, Elisabeth Lang ja Michael Föller, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3678267/ Physiology and Pathophysiology of Eryptosis], Transfus Med Hemother. Oct 2012; 39(5): 308–314., 6. September, 2012. doi: 10.1159/000342534, veebiversioon (vaadatud 06.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* [[SA TÜ Kliinikum Ühendlabor]].[http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/analueueside-aineregister/hematoloogilised-uuringud Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogilised uuringud], veebiversioon (vaadatud 03.05.2013)
* [http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/images/stories/kasiraamat/HIJ/hemogramm.pdf Hemogramm], veebiversioon (vaadatud 03.05.2013) (pdf)
 
== Välislingid ==
{{commons|Category:Red blood cells}}
* [http://www.novaator.ee/ET/meditsiin/punased_verelibled_muutuvad_voimekamaks/ "Punased verelibled muutuvad võimekamaks"] Novaator, 3. juuli 2014
* [http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/ViewTH/THh200.html Sissekanne] ''[[Terminologia Histologica]]''-s] H2.00.04.1.01001: Erytrocytus. Erütrotsüüt
 
; Lindudel
* David Rubinstein ja Orville F. Denstedt, [http://www.jbc.org/content/204/2/623.full.pdf THE METABOLISM OF THE ERYTHROCYTE: III. THE TRICARBOXYLIC ACID CYCLE IN THE AVIAN ERYTHROCYTE], J. Biol. Chem. 1953, 204:623-637., veebiversioon (vaadatud 26.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
[[Kategooria:Hematoloogia]]