Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 7333 baiti ,  3 aasta eest
resümee puudub
{{keeletoimeta}}
{{toimeta}}
{{vaidlustatud}}
'''Vitamiinid''' on väga erineva struktuuriga [[orgaaniline ühend|orgaaniliste]] [[bioaktiivne ühend|bioaktiivsete]] [[biomolekul]]ide rühmad ja asendamatud [[mikrotoitaine]]d, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud enamiku [[organism]]ide pea kõikide [[füsioloogilised protsessid|füsioloogiliste protsesside]] toimimiseks.
 
Vitamiinid avastas [[Tartu Ülikool]]is töötav [[arst]] [[Nikolai Lunin]] [[1880]]. aastal.<ref>[[H. Jänes]], H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kirjastus [[Valgus]], [[Tallinn]], lk 599, [[1970]].</ref>
 
Termini 'vitamine' võttis [[1912]]. aastal kasutusele poola päritolu [[Ameerika Ühendriigid|USA]] [[biokeemik]] [[Kazimierz Funk]]. Termin on aja jooksul arenenud ning tänapäeval on vitamiine raske üheselt ja ammendavalt defineerida.
Vitamiinide rühma kuuluvate ainete hulgas ei ole [[valgud]], [[rasvad]], [[süsivesikud]], [[vesi]], [[mineraalid]], [[elektrolüüt|elektrolüüdid]] ja [[sool]]ad.
 
Vitamiinid ei asenda muid looduslikke asendamatuid toitaineid. Vitamiinide täielik puudumine (ka [[bioaktiivsus]]e minetanuna) [[toit|toidus]] või organismi kestev vitamiinivaegus võib põhjustada näiteks [[hüpovitaminoos]]i ja [[avitaminoos]]i ning vitamiiniliigsus [[hüpervitaminoos]]i.<ref>Lee Russell McDowell 2000</ref><ref>[[Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik]]. Veb F.A. Brockhaus Verlag, [[Leipzig]], [[1957]], lk 784, nr 455 (150/33/57)</ref><ref>A. McGill 1911</ref><ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused">''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused''. [[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]], [[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], peatükk 10, lk 138-171 (118), Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1</ref><ref>[[Jan Koolman]], [[KlausHeinrich Röhm]], ''Taschenatlas der Biochemie'', 3. Auflage, [[Georg Thieme Verlag]], [[2003]], ISBN 3-13-759403-0. [[http://books.google.ee/books?id=ngPVoG3KI8gC&pg=PA366&dq=wasserl%C3%B6sliche+vitamine&hl=et&sa=X&ei=c92YUfKYA8W10QWKnIGYBw&ved=0CC0Q6AEwAA#v=onepage&q=wasserl%C3%B6sliche%20vitamine&f=false Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 19.05.2013)]
</ref><ref>[http://www.merckmanuals.com/vet/poultry/nutrition_and_management_poultry/vitamin_deficiencies_in_poultry.html ''The Merck Veterinary Manual'', ''Vitamin Deficiencies in Poultry''], Veebiversioon (vaadatud 26.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
 
[[Farmakoterapeutiline rühm|Farmakoterapeutilised rühmad]]: '''[[ATC kood A11]]''' ''Vitamiinid'' ja '''[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood veterinaarravimitele|ATCvet kood QA11]]''' ''Vitamiinid''.
==Termini kujunemine==
 
Termini kujunemine ajaloo kaudu võttis kauem aega kui tänapäeval arvatakse, nii on kirjeldatud haiguslikku seisundit [[skorbuut]]i ja selle ravi juba üle 1500 a eKr – [[Ebersi papüürus]]es.<ref>Jason Allen Mayberry, ''Scurvy and Vitamin C'', Food and Drug Law, Class and 3L Paper, 2004, [http://leda.law.harvard.edu/leda/data/658/Mayberry.html (vaadatud 11.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>Lynne Goebel, George T.Griffing, Scurvy, eMedicine, [http://emedicine.medscape.com/article/125350-overview, Sissekanne veebisaidil emedicine.medscape.com (vaadatud 11.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
===Kazimierz Funki definitsioon ([[1912]])===
 
'''Vitamiinid''' on inimese ja paljude selgroogsete normaalseks toitumiseks<ref>[[Casimir Funk]]."Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie: mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis), Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem",[[1914]],Wiesbaden:J.F.Bergmann, [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/2/mode/2up] Veebiversioon, (vaadatud 7.05.2013)<small> (saksa keeles)</small>]</ref>, kasvuks<ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/4/mode/2up]</ref>, arenguks, paljunemiseks, metabolismiks<ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/4/mode/2up]</ref>, tervise säilitamiseks ja haiguslike seisundite ennetamiseks ja raviks hädavajalike<ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/2/mode/2up]</ref> [[mikrotoitaine]]te rühm <ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/2/mode/2up]</ref>, mida elusorganismid, enamikus, eksogeensete allikateta ei sünteesi, või sünteesivad ebapiisavas koguses.<ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/2/mode/2up]</ref><ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/4/mode/2up]</ref>
 
Vitamiinide täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus või kestev [[vitamiinivaegus]] võib olla organismile kahjulik ning koguni ohtlik, põhjustades mitmeid haiguslikke seisundeid nagu [[rahhiit]], [[skorbuut]], [[beriberi]], [[pellagra]] jpt.<ref>Kazimierz Funk. ''THE ETIOLOGY OF THE DEFICIENCY DISEASES.BERI-BERI, POLYNEURITIS IN BIRDS, EPIDEMIC, DROPSY, SCURVY, EXPERIMENTAL SCURVY IN ANIMALS, INFANTILE SCURVY, SHIP BERI-BERI, PELLAGRA'', 1912, [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/Funk_1912.pdf Veebiversioon vaadatudpdfvaadatud (03.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>] (pdf)</ref>
<ref>[[Kazimierz Funk|Casimir Funk]], ''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem''. Wiesbaden: J.F. Bergmann, lk 4-5, [[1914]]. [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/4/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013)]</ref> või koguni surma.<ref>[[Kazimierz Funk|Casimir Funk]], "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, lk 4, [[1914]].[http://archive.org/details/dievitamineihreb00funk Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)]</ref>
Vitamiinide rühma kuuluvad looduslikes toitainetes esinevad eriliste omadustega, temperatuuritundlikud, väga erineva struktuuriga [[orgaaniline ühend|orgaanilised]] ained,<ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/2/mode/2up]</ref>[[bioaktiivne ühend|bioaktiivsed ühendid]], mis on aktiivsed üksnes väga väikestes kogustes.<ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/6/mode/2up]</ref>
 
===Eddy ja Hawley definitsioon ([[1941]])===
*[[1941]]. aastal avaldatud publikatsioonis ''We need vitamins'', püüavad autorid [[Walter H. Eddy]] ja [[Gessner G. Hawley]] anda vitamiinide definitsiooni: vitamiinid on orgaanilised või [[süsinik]]ku sisaldavad [[keemiline aine|keemilised ühendid]], toidus sisalduvad [[hormoonid]], mida vajatakse väikestes kogustes ja mis moodustavad aktiivseid [[ensüümid|ensüüme]] ja [[koensüümid|koensüüme]] kontrollimaks organismis (keha sees) teiste toitainete, nagu [[valgud]], [[rasvad]], [[süsivesikud]], [[mineraalid]], kasutamist ja kaitsevad meid ka teatud kindlate haiguste eest.<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 7-18, [[1941]],
[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>
[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>
 
===[[David A. Bender(õppejõud)|D. A. Benderi]] definitsioon ([[2003]]) ===
 
Vitamiinid on erineva keemilise koostisega ühendite rühm, kuhu kuuluvad ained on [[keha]]le asendamatud [[toitaine]]d ning vajalikud metaboolsetes funktsioonides väga väikestes kogustes. Metaboolsete protsesside kulgemises on neil mitmeid funktsioone: [[koensüümid]]ena, [[hormoonid]]ena, [[antioksüdandid|antioksüdantidena]], rakkude [[signaalaine]]tena ja [[rakk]]ude ning [[koed|kudede]] [[kasv]]u ja [[diferentseerumine|diferentseerumist]] reguleerivate ainetena.<ref>David A. Bender, http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf ''Nutritional Biochemistry of the Vitamins'', 2nd ed, 2003, ISBN 978-0-511-06365-7 eBook (NetLibrary) Veebiversioon (vaadatud 29.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
 
===[[Mihkel Zilmer|M. Zilmeri]] jt definitsioon ([[2010]])===
 
{{cquote|Vitamiinid on [[heterogeenne|heterogeensed]] [[bioaktiivne ühend|bioaktiivsed]] [[madalmolekulaarne|madalmolekulaarsed]] [[orgaanilised ühendid|orgaanilised]] asendamatud [[mikrotoitaine]]d (inimkeha vajab neid väikestes kogustes). Nad on [[liitensüümid]]e [[koensüümid]]ena (ehitusfunktsionaalsete [[koostisosa]]dena) [[hädavajal]]ikud ensüüm[[katalüüs]]is. Koensüümse jt [[biofunktsioonid]]e läbi ongi nad hädavajalikud [[inimkeha]] [[elutegevus]]es.}}<ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused">''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused''. [[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]], [[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], peatükk 10, lk 138-171 (138), Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1</ref>
== Vitamiini vajadus organismide füsioloogias ==
 
Vitamiinide vajalikkus looduslikust keskkonnast (vabast loodusest) eraldatud [[elusorganism]]idele <ref>Subcommittee on Vitamin Tolerance. ''Vitamin Tolerance of Animals''. Subcommitte on Vitamin Tolerance Committee on animal Nutrition Board on Agriculture National Research Council. [[National Academy Press]], [[Waschington D.C.]], [[1987]], ISBN 0-309-03728-X. [http://www.nap.edu/openbook.php?isbn=030903728X veebiversioon (vaadatud 21.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref> võib tuleneda [[ensüümid]]e, mis [[koensüüm]]ide [[biosüntees]]il osalevad, [[mutatsioon]]idest.<ref>Jan Koolman, Klaus Heinrich Röhm, ''Taschenatlas der Biochemie'', 3. Auflage, Georg Thieme Verlag, [[2003]], ISBN 3-13-759403-0. [[http://books.google.ee/books?id=ngPVoG3KI8gC&pg=PA366&dq=wasserl%C3%B6sliche+vitamine&hl=et&sa=X&ei=c92YUfKYA8W10QWKnIGYBw&ved=0CC0Q6AEwAA#v=onepage&q=wasserl%C3%B6sliche%20vitamine&f=false Google'i raamat (vaadatud 19.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>Gerald F. Combs, Jr.,2012.</ref>
Erinevatel organismidel võivad vitamiinidega lähedasi funktsioone täita pisut erinevad biomolekulid, samuti on eri organismidel erinev võime neid aineid sünteesida ja metaboliseerida.
 
Vitamiinid on vajalikud enamikule:
 
*[[taimed]]ele – looduses kasvavad [[taimed]] on [[kemoautotroof]]id ja vajavad enamiku [[bioloogiline protsess|bioloogiliste protsesside]] normaalseks kulgemiseks ka mitmeid orgaanilisi aineid (sh vitamiinid) osaliselt ka [[edafon]]i kaudu (veetaimed veekeskkonnast).<ref>S.S. Bhojwani, M.K. Razdan, ''Plant Tissue Culture: Theory and Practice'', Revised Edition, lk 45-46, 1996, ISBN 0-444-81623-2.[http://books.google.ee/books?id=VwSR-77kh94C&pg=PA45&dq=plant+vitamins&hl=et&sa=X&ei=qHSMUe6rEuSZ0QW7loDQCw&ved=0CD8Q6AEwBDgK#v=onepage&q=plant%20vitamins&f=false Google'i raamat (vaadatud 10.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[viirused|viirustele]]
*[[vetikad|vetikatele]] – pikka aega peeti neid [[autotroofid]]eks, kuid uuemad uurimused väidavad, et paljud vetikad on [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]i, [[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]]i ja [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]]ide jt korral [[auksotroofid]], kuna neil puuduvad sünteesiks vajalikud [[ensüümid]], [[geen]]id ja ka bioloogilised sünteesi rajad.<ref>Guy Drouin, Jean-Rémi Godin, and Benoît Pagé, ''The Genetics of Vitamin C Loss in Vertebrates'', Current Genomics, 2011, Vol. 12, No. 5 I, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3145266/ Veebiversioon (vaadatud 25.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>Ying Zhong Tang, Florian Koch,Christopher J. Gobler, ''Most harmful algal bloom species are vitamin B1 and B12 auxotrophs'',Published online November 10, 2010, doi: 10.1073/pnas.1009566107 , PNAS November 30, 2010 vol. 107 no. 48 20756-20761, [http://www.pnas.org/content/107/48/20756.full Veebiversioon (vaadatud 25.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>Martin T. Croft, Martin J. Warren, and Alison G. Smith, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1539151/#!po=20.4545
''Algae Need Their Vitamins''], Eukaryot Cell. 2006 August; 5(8): 1175–1183., doi: 10.1128/EC.00097-06, PMCID: PMC1539151 Veebiversioon (vaadatud 5.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
*[[bakterid|bakteritele]] – [[grampositiivsed bakterid]] suudavad paljusid vitamiine sünteesida, kuid [[gramnegatiivsed bakterid]] ise paljusid vitamiine ei sünteesi (va ''[[E.coli]]''<ref>Kenneth Todar, ''Nutrition and Growth of Bacteria.'',''Todar's Online Textbook of Bacteriology'',[http://textbookofbacteriology.net/nutgro_2.html Sissekanne veebisaidil www.textbookofbacteriology.net <small> (inglise keeles)</small>]</ref>);<ref>Da-Wen Sun, ''Handbook of Food Safety Engineering'', Wiley-Blackwell; 1 ed, 2011, ISBN 978-1444333343.[http://books.google.ee/books?id=XjTWjykzLUYC&pg=RA1-PT45&dq=Vitamin+requirements+of+bacteria+and+yeasts&hl=et&sa=X&ei=2DO7Uag7woC0Bq_-gHA&ved=0CGkQ6AEwCQ Google'i raamat (vaadatud 14.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>E.E.Snell, W.H.Peterson, ''Growth Factors for Bacteria, X. Additional Factors Required by Certain Lactic Acid Bacteria'', J Bacteriol, [[1940]], March; 39(3): 273–285.PMCID: PMC374571, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC374571/pdf/jbacter00739-0043.pdf <small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>C. RUSSELL,R. R. BHANDARI, T. K. WALKER, ''Vitamin requirements of thirty -four Lactic Acid Bacteria associated with Brewery Products'', [[1953]], College of Technology, University of Munchester, [http://mic.sgmjournals.org/content/10/3/371.full.pdf Veebiversioon (vaadatud 14.06.2013)<small> (inglise keeles)</small> (pdf)]</ref>meditsiiniliselt olulised bakterid on enamikus [[heterotroof]]id<ref>[http://generalbacteriology.weebly.com/bacterial-growth.html General Bacteriology veebiversioon (vaadatud 7.09.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[seened|seentele]] – enamik neist on looduses [[kemoheterotroof]]id ja suudavad paljusid bioloogisteks protsessideks vajalikke vitamiine kas täielikult ja/või osaliselt (enamikku klassifitseeritud B-kompleksi vitamiine, D-vitamiini jms) ka mullakeskkonna kaudu, sünteesida aga näit [[pagaripärm]]i ''Saccharomyces cerevisiae'' rakud ei suuda looduslikult [[C-vitamiin|L-askorbaat]]i sünteesida.<ref>Paola Branduardi, Tiziana Fossati, Michael Sauer, Roberto Pagani, Diethard Mattanovich, Danilo Porro, ''Biosynthesis of Vitamin C by Yeast Leads to Increased Stress Resistance'', 2007,[http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0001092 Veebiversioon (vaadatud 14.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[selgrootud|selgrootutele]] :
*osadele [[Lestalised(ämblikulaadsed)|lestalistele]] (klassifitseeritud üle 4000 liigi) ''Dermatophagoides pteronyssinus'', ''Acarus siro'' jpt)<ref>Matthew J. Colloff,''Dust Mites'', CSIRO, lk 5,69, 2009, ISBN 978-90-481-2223-3.[http://books.google.ee/books?id=7mmrC3IaNSQC&pg=PA69&dq=artificial+enzymes+and+vitamins&hl=en&sa=X&ei=mOK5UarvLMnSsgaDl4C4DQ&ved=0CCoQ6AEwADgy#v=onepage&q=artificial%20enzymes%20and%20vitamins&f=false Google'i raamat (vaadatud 14.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[putukad|putukatele]] – enamik taimetoidulisi (ingl ''phytophagous'') putukaid vajavad toiduga [[C-vitamiin]]i,[[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]i, [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]i,[[B4-vitamiin|B<sub>4</sub>-vitamiin]]i,[[B5-vitamiin|B<sub>5</sub>-vitamiin]]i,[[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]]i, [[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]]i. Paljud putukad vajavad kasvuks, paljunemiseks ja arenguks ning haiguslike seisundite vältimiseks samuti [[rasvlahustuvad vitamiinid|rasvlahustuvaid vitamiine]] (ka sipelgad).;<ref>Yoshinori Tanada, Harry K. Kaya, ''Insect Pathology'', lk 64,1993, Academic Press, ISBN 0-12-68355-2,[http://books.google.ee/books?id=99YwOQnsgGUC&pg=PA64&dq=vitamin+requirements+of+insects&hl=en&sa=X&ei=FnfEUdygHoSLtAbjkYGoDQ&ved=0CD0Q6AEwAw#v=onepage&q=vitamin%20requirements%20of%20insects&f=false Google'i raamat (vaadatud 21.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>Reginald Frederick Chapman, ''The Insects: Structure and Function'', 4th ed, lk 78, 1998, Cambridge University Press, ISBN 0 521 578906,[http://books.google.ee/books?id=jHUCdbgW4MAC&pg=PA78&lpg=PA78&dq=most+plant+feeding+insects+require+vitamin+C&source=bl&ots=LMD9UWh-hi&sig=Rsbja9VMK3tPOsh8pHCTz8fWbAs&hl=et&sa=X&ei=0njEUZu_IMXXtAbu1YCABA&ved=0CE4Q6AEwBg#v=onepage&q=most%20plant%20feeding%20insects%20require%20vitamin%20C&f=false Google'i raamat (vaadatud 21.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>M. Prakash, ''Insect Ecology, Encyclopedia of entomology- 5'', lk 133, 2008, Discovery Publishing House, [http://books.google.ee/books?id=Lzgsg_p2dVEC&pg=PA133&dq=vitamin+requirements+of+insects&hl=en&sa=X&ei=nn3EUcuGNMzwtQbR2IGwAg&ved=0CCoQ6AEwADgK#v=onepage&q=vitamin%20requirements%20of%20insects&f=false Google'i raamat (vaadatud 21.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>Vincent H. Resh, Ring T. Cardé, ''Encyclopedia of Insects'', lk 716, 2009, Elsevier, ISBN 978-0-12-374144-8,
[http://books.google.ee/books?id=Jk0Hym1yF0cC&pg=PA716&lpg=PA716&dq=most+plant+feeding+insects+require+vitamin+C&source=bl&ots=Tw3LmZx8sL&sig=iqO1_2PFOGtMSskfGRxtGYdv4-Y&hl=et&sa=X&ei=jHrEUdKIM4bbswaFhoGIDA&ved=0CD8Q6AEwAzgK#v=onepage&q=most%20plant%20feeding%20insects%20require%20vitamin%20C&f=false Google'i raamat (vaadatud 21.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[selgroogsed|selgroogsete]] normaalsel elutegevusel.<ref>Gerald F. Combs, Jr.,2012.</ref> Enamik [[Imetajad|imetajaid]] vajab erinevaid vitamiinirühmadesse klassifitseeritud ained, kuid erinevalt nii liigiti kui ka indiviiditi, samuti on erinevusi nii kogustes, vitamiinides jms.<ref>F. Gowland Hopkins, 1912</ref><ref>Institute of Medicine, DRI, 2000</ref><ref>Subcommittee on Vitamin Tolerance. ''Vitamin Tolerance of Animals''. Subcommitte on Vitamin Tolerance Committee on animal Nutrition Board on Agriculture National Research Council. [[National Academy Press]], [[Waschington D.C.]], [[1987]], ISBN 0-309-03728-X. [http://www.nap.edu/openbook.php?isbn=030903728X Veebiversioon (vaadatud 21.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
:*inimestele<ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused"/> – tänapäeval loetakse, et enamasti inimese organism ei sünteesi või ei sünteesi piisavas koguses: [[A-vitamiin]]i, [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]i, [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]i, [[B5-vitamiin|B<sub>5</sub>-vitamiin]]i, [[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]]i, [[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]]i, [[B9-vitamiin|B<sub>9</sub>-vitamiin]]i, [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]]i, [[C-vitamiin]]i, [[E-vitamiin]]i ja [[K-vitamiin]]i, kuid sünteesivad osaliselt [[B3-vitamiin|B<sub>3</sub>-vitamiin]]i ja [[Kaltsiferoolid|D-vitamiin]]i.
 
 
==Kasvufaktorite ja vitamiinide avastuslugu==
*[[1881]] professor [[Gustav von Bunge]] õpilane [[Nikolai Lunin]] avastas, et looduslikud toitained sisaldavad, tuntud põhitoitainetele lisaks, tundmatuid ained, mis on eluks hädavajalikud. Ta lisas [[laborihiir]]te sünteetilisele toiduratsioonile kontsentreeritud [[piim]]a. 2 hiirt kasvasid jõudsalt ja said 2,5 kuud hiljem vabadusse lastud.<ref>[[Nikolai Lunin]], ''Ueber die Bedeutung der anorganischen Salze für die Ernährung des Thieres''. Zeitschrift für Physiologische Chemie 5: 31-39,lk 37, [[1881]], [http://vlp.mpiwg-berlin.mpg.de/library/data/lit16398/index_html?pn=1&ws=1.5 Veebiversioon (vaadatud 31.07.2013)<small> (saksa keeles)</small>]</ref>
*Aastail [[1895]]–[[1896]] õnnestus [[Adolphe Guillaume Vorderman]]il tõestada, et haigus [[beriberi]] on seotud pikemaajalise nn masintöödeldud (poleeritud)[[valge]] [[riis]]i söömisega, seda kinnitas [[William Leonard Braddon]].<ref>Kazimierz Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[1914]]). [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/8/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013)<small> (saksa keeles)</small>]</ref>
*[[1896]] [[Gerrit Grijns]]i katsed kodulindudega. [[Kodulinnud]] haigestusid [[polüneuriit]]i e [[mitmenärvipõletik]]ku (eksperimentaalne beriberi). Grijns arvas, et lisades kodulindude toidule [[riisiklii]]sid ja/või [[uba|ube]] (''katjang-idjoe'' ''Phaseolus radiatus''), saab nende haigestumist ära hoida. Ta leidis, et paljud looduslikud toitained sisaldavad teatavaid kompleksseid aineid, mis kaotavad oma jõu, kui neid kuumutada temperatuuril üle 120 °C ning milleta häirub katseloomade [[perifeerne närvisüsteem|perifeerse närvisüsteemi]] [[metabolism]] (ainevahetus) ja lind haigestub.<ref>[[Kazimierz Funk]], ''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem''. Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[1914]]). [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/28/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) <small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[1897]] [[Christiaan Eijkman]] avaldas kodulindudega läbiviidud katsetuste, mille käigus ta söötis [[kana]]dele, [[part]]idele, [[hani|hanedele]] ja [[tuvi]]dele järjekindlalt valget riisi, tulemused.<ref>[[Kazimierz Funk]], "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem", lk 19, 1914</ref> Kodulinnud haigestusid polüneuriiti. Eijkman arvas, et riisikliide vesi-ekstrakt, sisaldab mingisugust ''neutraliseerivat faktorit'', mis aitab ära hoida haigestumist beriberisse, kuna lisades riisikliisid kodulindude toidule nad tervenesid, selle kinnitas Grijns.<ref>Funk, ''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem'', lk 10,27-28, 1914</ref><ref>
[[Elmer Verner McCOLLUM]], ''THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS'', The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)]</ref><ref>[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 8, [[1921]], Chap 1. ''How Vitamines Were Discovered'',[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 7.05.2013)]</ref>
*Aastail [[1906]]–[[1912]] uuris ''Sir'' [[Frederick Gowland Hopkins]] toitainetega seonduvat ja leidis laboriloomade sünteetilisele toidule lisatavates looduslikes toitainetes (nt [[piim]]as) lisatoidufaktorid (''accessory factors'' ka ''accessory food substances''), mille puudumine võib põhjustada organismidel (katsete läbiviimise ajal albiinorotid, kanad, sead ning vabatahtlikud ja määratud inimkatsealused) haiguslikke seisundeid.<ref>[[Elmer Verner McCollum]], ''THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS'', The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)] (pdf)</ref>
*[[1907]] [[Henry Eraser]] ja [[Ambroise Thomas Stanton]] ekstraheerisid ja töötlesid riisitera koori kange [[alkohol]]iga. Elimineerides seejärel alkoholis lahustuvad [[valgud]] leidsid nad, et lisades saadud ainet [[toit|toidule]], on ainel raviv toime beriberile.<ref>Funk, lk 11,19,28 , 1914</ref><ref>[[Elmer Verner McCollum]], ''THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS'', The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)] (pdf)</ref><ref>[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 8, [[1921]], Chap 1. "How Vitamines Were Discovered",[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 7.05.2013)]</ref>
*[[1908]] [[Elmer Verner McCollum]] kaasati [[Wisconsini ülikool]]is [[Edwin Bret Hart]]i juhitavasse eksperimenti ''single-grain experiment'', mille käigus eksperimenteeriti [[süsivesikud|süsivesikute]], [[rasvad]]e ja [[valgud|valkude]] keemiliselt tasakaalustatud dieeti [[produktiivloom]]ade ([[lehm]]ad, [[vasikas|vasikad]]) [[reproduktsioon]]i ning [[postnataalne areng|postnataalset arenguga]] seonduvalt.<ref>[http://www.nasonline.org/publications/biographical-memoirs/memoir-pdfs/mccollum-elmer.pdf ''Elmer Verner McCollum A Biographical Memoir'', Harry G.Day, National Academy of Sciences, Veebiversioon (vaadatud 18.08.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>Edaspidi otsustas McCollum katseid läbi viia [[rott]]idega.<ref>[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 16, [[1921]], Chap 1. ''How Vitamines Were Discovered'',[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 7.05.2013)]</ref> Katseid analüüsides leidis ta, et [[kasvufaktorid|kasvufaktoriteks]] olid [[toiduaine]]tes [[või]]s ja [[munakollane|munakollases]] sisalduvad [[rasvaine]]d, kuid mitte [[loomarasv]]as ega [[Oliiviõli|oliiviõlis]] sisalduvad rasvained. McCollum nimetas tol ajal ''tundmatud toitumisfaktorid'' [[rasvlahustuv A|rasvlahustuvaks A]]-ks (''fat-soluble A'').<ref>[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 18, [[1921]], Chap 1. ''How Vitamines Were Discovered'',[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 7.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[1909]]–[[1910]] [[Thomas Burr Osborne]] ja [[Lafayette Benedict Mendel]] katsetasid [[laborirott]]idel erinevaid toiduaineid ja avastasid kahte tüüpi lisafaktorid, milleta laborirotid ei kasva. Hiljem ([[1913]]) nimetati need faktorid McCollumi klassifikatsiooni järgides rasvlahustuvaks faktoriks ''A'' ja vesilahustuvaks faktoriks ''B''.<ref>Walter Hollis Eddy.''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, [[Williams & Wilkins Company]], [[1921]], Chap 1., lk 13, "How Vitamines Were Discovered", [http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 7.05.2013)]</ref>
*[[1909]] [[Wilhelm Stepp]] viis samuti läbi loomkatseid, selgitamaks välja [[lipoid]]idega seotud [[faktor]]eid, mis on tähtsad toitumisel.
*[[1910]] [[Umetarō Suzuki]] eraldas koos kaastöötajate [[Odake]] ja [[Shimura]]ga, riisiterade koorest (''rice bran'') kontsentreeritud aktiivse [[ekstrakt]]i mille ta nimetas algselt ''aberi(c) acid''iks.<ref>Ragnar Berg, tõlkijad [[Cedar Paul|Cedar]] ja [[Eden Paul]], New York: A.A. Knopf, lk 21, 1923,[http://mdesc.co/wp-content/uploads/2012/11/vitamins.pdf ''Vitamins; a critical survey of the theory of accessory food factors'']</ref>Aru saades, et aine pole [[hape]], nimetas ta aine ''[[Oryza sativa]] L.'' kaudu ''[[oryzanin]]''iks ja ühtlasi ka uueks [[mikrotoitaine]]ks.<ref>[[Walter Hollis Eddy]].''[[The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors]]'', Baltimore, [[Williams & Wilkins Company]], [[1921]], Chap 1., lk 9-10, ''How Vitamines Were Discovered'', [http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up veebiversioon (vaadatud 7.05.2013)]</ref><ref>Th. Dietrich, ''Jahresbericht über die Fortschritte auf dem Gesamtgebiete des Agrikultur-Chemie'', Dritte Folge, XVI, [[1913]], Verlagsbuchhnadlung Paul Parey, [[1914]], [http://archive.org/stream/jahresberichtb56berl#page/312/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 26.04.2013)] </ref>Ta kasutas nimetatud ekstrakti ([[polüneuriit|polüneuriidi]] ja [[beriberi]] raviks. Tema avastus jäi aga tähelepanuta, kuna valitses arusaam, et beriberi on bakteriaalse päritoluga haiguslik seisund.
*Aastail [[1910]]–[[1912]] uuris [[Kazimierz Funk]] [[Listeri Ennetava Meditsiini Instituut|Listeri Instituudis]] mitmeid [[toiduaine]]tes sisalduvaid faktoreid, mille puudumine toidus võib põhjustada haiguslikke seisundeid. Toetudes [[Christiaan Eijkman]]i, [[Frederick Gowland Hopkins]]i, [[Umetarō Suzuki]] ja teiste teadlaste uurimistulemustele ning laboratoorsete katsetele, ekstraheeris ja töötles Kazimierz Funk esmalt riisiterade koortest (riisikliist) (katseid alustas ta 380 kg riisikliidega<ref>Funk, lk 34, 1914</ref>) väikese koguse kepikujulistest osadest koosnevat kristalset ainet. Riisikliist ja hiljem ka [[pagaripärm]]ist (75 kilost kuivpärmist sai ta 0,6 g kristalset ainet) eraldatud ainel oli väikestes kogustes (4-5 mg intramuskulaarselt süstituna [[tuvi]]dele, nende seisund muutus paremaks juba 2-3 tunni pärast<ref>Funk, lk 34,38, 1914</ref>) ravitoime mitmetele haigustele.<ref>Walter Hollis Eddy, lk 9, 1921</ref>Ta avaldas nn [[vitamiiniteooria]] ([[1912]]). Funk uuris ja katsetas ka teiste teadlaste pakutud hüpoteese [[sidrun]]imahlas leiduvate [[antiskorbuutne|antiskorbuutsete]] ainete kohta. Tal õnnestus 400 l [[sidrun]]imahlast eraldada üksnes ainete jäljed, millised ta arvas [[puriinid]]e (ingl k ''purinen'') hulka kuuluvateks:<ref>Funk, lk 80, 1914</ref>
*[[1912]] [[Umetarō Suzuki]], [[Shimamura]] ja [[Odake]] eraldasid Funki kirjeldatud metoodika alusel 300 g riisikliidest valmistatud vedelast ainest 1,2 g aktiivset ainet, mille nad nimetasid ''rohoryzanin I''-ks.<ref>Casimir Funk, ''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem''. Wiesbaden: J.F. Bergmann,lk 35-36, [[1914]],[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/36/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) <small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[1913]] [[Elmer Verner McCollum]] ekstraheeris [[või]]st ja munakollasest rasvlahustuva aine, mis sarnaselt [[Funk]]i eraldatud kristalse ainega on vajalik [[kasv]]uks, lisaks ka haigusliku seisundi [[Kuiv keratokonjunktiviit|kuiva silma]] ennetamiseks ja raviks. Mcollum, keeldudes ainet Funki pakutud vitamiiniks nimetamast, nimetas aine ''tundmatuks rasvlahustuvaks toidufaktoriks A'' (''unidentified dietary factor fat-soluble A'').<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 9-10, 1941,[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>
 
Kuna erinevate teadlaste (Schaumann (''Ergänzungstoffe''), [[Umetaro Suzuki]] (''oryzanin''), [[W.B.Bottomley]] (''auximones''), [[Abderhalden]] (''nutramines''), [[Frederick Gowland Hopkins]] (''accessory food substances''), [[Ragnar Berg]] (''complettines''),
[[Eijkman]], [[Elmer Verner McCollum]] (rasvlahustuv ''A'' ja vesilahustuv ''B'', jpt) uuritud fraktsioonid ei sisaldanud [[Kazimierz Funk]]i nimetatud klassi kuuluvaid aineid (''vita-amine'') mitte alati, siis asendasid briti teadlaskonna liikmed [[Jack Cecil Drummond]]i ettepanekul sõna lõpu ”-e” lõpuga ”-ine”. Sealt edasi hakati eeltoodud ainete klasse tähistama terminiga ''vitamiin'' ehk A-, B-, C-vitamiin, tähistamaks sellega kuni ainete tegeliku olemuse selgitamiseni keemilist päritolu, kuid neutraalseid ja teadmata päritolu ühendite koostisosi.<ref>Jack Cecil Drummond, ''The Nomenclature of the so-called Accessory Food Factors (Vitamins)'', Biochem J. 1920 October; 14(5): 660., PMCID: PMC1258930, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1258930/pdf/biochemj01182-0127.pdf Veebiversioon (vaadatud 4.08.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
 
'''Mõne tuntuma vitamiini ja kasvufaktori ning keemiliste vitamiinide avastamine'''
|-
| [[1882]] || [[Beriberi]] ravi ([[Jaapan]]is) || parun [[Takaki Kanehiro]] || Vaheldusrikas toidusedel beriberi ennetamiseks (biotest: [[koer]]ad, [[mereväelane|mereväelased]])<ref>Kazimierz Funk, [http://archive.org/details/dievitamineihreb00funk
''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem'', Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[1914]]). Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013)<small> (saksa keeles)</small>]</ref>
|-
| [[1901]] || ''[[bios I]]'' ja ''[[bios II B]]'' ehk ''[[bios]]'' (hilisem biotiin) avastamine|| [[Eugene Wildiers]] || [[Pärm]]i [[kasvufaktor]]id (biotest: [[pärm]]ikultuur)<ref>Jess G. Thoene, [http://books.google.ee/books?id=RWIFNJjBJOIC&pg=PA64&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=GWogUr_1EoGs7QaR8oG4AQ&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false Small Molecule Therapy for Genetic Disease], Cambridge University Press, lk 64, 2010, Google'i raamat (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
|-
| [[1902]] || [[antineuriitne|antineuriitse]] [[hape|happe]] ehk [[X hape|X happe]] avastamine || [[Hulshoff-Pol]] || [[uba]]dest (''katjang-idjoe'' (''Phaseolus radiatus'') eraldas ta antineuriitse aine<ref>[[Ragnar Berg]], tõlkijad [[Cedar Paul|Cedar]] ja [[Eden Paul]], [http://mdesc.co/wp-content/uploads/2012/11/vitamins.pdf ''Vitamins; a critical survey of the theory of accessory food factors''], New York: A.A. Knopf, lk 21, [[1923]] Veebiversioon vaadatud (26.08.2013)<small> (inglise keeles)</small> (pdf) </ref>
|-
| [[1906]] || Termin ''accessory growth factors'' || Sir [[Frederick Gowland Hopkins]] || Lisa kasvufaktorid (biotest: rotid, [[kana]]d)
| [[1919]]–[[1920]] || faktorite „A“,“B“,“C“ jne ühtlustamine || Sir [[Jack Cecil Drummond]] || A-, B-, C-, D-vitamiin – vitamiinide nomenklatuur
|-
| [[1922]] || [[Antisteriilne toitumisfaktor X]] ka [[X-vitamiin]] || [[Herbert McLean Evans]] ja [[Katharine Scott Bishop]] || Antisteriilne faktor, hilisem [[E-vitamiin]] (biotest: [[rott|rotid]])<ref>Gerald Litwack, Vitamin A, ''Vitamines and Hormones'', lk 290, Vol 75, Elsevier, ISBN 978-0-12-709875-3, [http://books.google.ee/books?id=Nl2kn9D0b9sC&pg=PA290&lpg=PA290&dq=Food+Factor+named+Vitamin+E+by+B.+Sure.&source=bl&ots=D0p1WlG5XI&sig=svYGk6w_6nEc5VxvtbW2WSvcD7Y&hl=et&sa=X&ei=2ELiUdPnJ8fEsgbyxIGwDg&ved=0CDoQ6AEwAQ#v=onepage&q=Food%20Factor%20named%20Vitamin%20E%20by%20B.%20Sure.&f=false Google'i raamat(vaadatud 14.07.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
|-
| [[1928]] || [[D-vitamiin]] ([[ergosterool]]) || [[Adolf Otto Reinhold Windaus]] || [[Nobeli keemiaauhind]] ''tehtud töö eest [[steroid]]ide struktuuri (sh [[ergosterool]]) ja vitamiinidega seonduvalt''
|-
| [[1928]] || [[heksuroonhape]] (hilisem [[askorbiinhape]])<ref>Mark J. Ranek, BS, Steven W. Cotten, Monte S. Willis, ''Albert Szent-Györgyi, MD, PhD, Discoverer of Vitamin C and a Pioneer of Cellular Respiration, Muscle Physiology, and Cancer Development'', doi:10.1309/LMM23KS8NKQMHEHE(2011) LabMedicine, 42, 694-698.[http://labmed.ascpjournals.org/content/42/11/694.full Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013)]</ref><ref>Arthur Kornberg, ''For the Love of Enzymes: The Odyssey of a Biochemist'', lk 12, 1989, Harvard University, ISBN 0-674-30776-3 [http://books.google.ee/books?id=gKyiLGWBUAUC&pg=PA18&dq=Vitamin+requirements+of+bacteria+and+yeasts&hl=et&sa=X&ei=uuHBUaWnEMvntQbDhYGIBA&ved=0CCwQ6AEwADgK#v=onepage&q=Vitamin%20requirements%20of%20bacteria%20and%20yeasts&f=false Google'i raamat (vaadatud 20.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref> || [[Albert Imre Szent-Györgyi]] || Publikatsioon ajakirjas ''Biochemical Journal'' 1928 (nimepanek koostöös toimetajaga)
|-
| [[1928]] || [[antianeemiline faktor]] (hilisem ''[[Willsi faktor]]'' ja [[foolhape]]) || [[Lucy Wills]] || suurpunaliblese aneemia ravi
| [[1936]] || ''[[Grass Juice factor]]'' || [[G.O. Kohler]], [[Conrad Arnold Elvehjem]], [[Edwin Bret Hart]] || Värskelt niidetud rohu (muru) lisamine katseloomade toidule ja või sellest valmistatud mahl, sisaldab tundmatut faktorit, mis on vajalik normaalseks kasvuks ja paljunemiseks<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 59, 1941,
[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>
<ref>G. O. KOHLER, C. A. ELVEHJEM AND E. B. HART, ''THE RELATION OF THE 'GRASS JUICE FACTOR' TO GUINEA PIG NUTRITION'', Department of Agricultural Chemistry, University of Wisconsin, Madison,1937,[http://jn.nutrition.org/content/15/5/445.full.pdf]</ref><ref>http://www.cancernaturaltherapyfoundation.org/health-articles-view.php?id=29]</ref><ref>Steve Meyerowitz, ''Wheatgrass Nature's Finest Medicine: The Complete Guide to Using Grass Foods &Juices to help your health''. Sproutman Publications, 7th ed, lk 62, 2006, ISBN 978-1-878736-98-7, [http://books.google.ee/books?id=7VzMLrvG0TEC&pg=PA62&lpg=PA62&dq=grass+juice+factor&source=bl&ots=JoN5Vn9l79&sig=mikYlDyCrs2Lny53_aPeBhT6_Pw&hl=et&sa=X&ei=aXa8UaL6CMKUtQak3IA4&ved=0CCcQ6AEwADgU#v=onepage&q=grass%20juice%20factor&f=false Google'i raamat (vaadatud 15.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref> (biotest: rotid)
|-
| [[1937]] || [[C-vitamiin]] || [[Albert Imre Szent-Györgyi]] || [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] "avastuste ja töö eest vitamiinidega" (C-vitamiini eraldamine ja kristalliseerimine)
| [[1943]] || [[K-vitamiin]] || [[Edward Adelbert Doisy]] || [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] K-vitamiini keemilise koostise kirjeldamise eest
|-
| [[1947]] || [[T-vitamiin]] ka ''toruline'' || [[W.Goetsch|W. Goetsch]] || [[putukad|putukate]] ja [[selgroogsed|selgroogsete]] vesilahustuv [[kasvufaktor]]<ref>Kumar Krishna, Frances M. Weesner,[http://books.google.ee/books?id=zSHMz5OwevwC&pg=PA414&dq=W.Goetsch+vitamin+from+insects&hl=et&sa=X&ei=JvX0UfD-H4iztAb004HwCw&ved=0CD0Q6AEwAg#v=onepage&q=W.Goetsch%20vitamin%20from%20insects&f=false "Biology of Termites"], Academic Press, lk 414, 1969, London, Card nr 68-26643, Google'i raamatu veebiversioon u(vaadatud 28.07.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
|-
| [[1957]] || [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]] || Sir [[Alexander Robertus Todd]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "töö eest [[nukleosiid]]ide, [[nukleotiid]]ide ja nukleotiidi koensüümide sünteesimisel"
| [[1957]] || [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]] || [[Dorothy Crowfoot Hodgkin]] || [[Nobeli keemiaauhind]] tähtsate biomolekulide struktuuri kindlaks määramise eest röntgenikiirte meetodil-[[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]], [[penitsilliin]], [[insuliin]]
|-
| [[1957]] || [[Q-275|Q 275]] hilisem [[koensüüm Q]] üks liikmeist ([[Q-vitamiin]]i nomenklatuur) || [[Frederick L. Crane]] || ubikinooni avastamine <ref>Frederick L. Crane, [https://www.grc.com/sr6dev/misc/coq10/The%20Discovery%20of%20Ubiquinone.pdf "Discovery of ubiquinone (coenzyme Q) and an overview of function"], Mitochondrion 7S (2007) S2-S7, Veebiversioon (vaadatud 15.06.2013)</ref>
|-
| [[1965]] || [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]] || [[Robert Burns Woodward]] || [[Nobeli keemiaauhind]] mitmete molekulide [[orgaaniline süntees|orgaanilise sünteesi]] eest
 
|-
|[[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]] ka [[G-vitamiin]]<ref>Waro NAKAHARA ja Furnito INUKAI,''Studies on Dietary Requirements for Lactation.II.-Presence of Lactation Promoting Substance in Liver'', Reprinted from Sci. Pap. I. P. C. R., Vol. 22, pp. 33-38, lk 135, 1934, [https://www.jstage.jst.go.jp/article/bbb1924/10/7-9/10_7-9_129/_pdf Veebiversioon (vaadatud 28.07.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
|[[riboflaviin]]
|vesi
 
|-
|[[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]] ka [[H-vitamiin]] (Centanni, 1935)<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. [http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n59/mode/2up ''We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 59, 1941, Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
|[[biotiin]]
|vesi (kokkuleppeliselt)
 
|-
|[[B8-vitamiin|B<sub>8</sub>-vitamiin]] ka [[biotiin]]<ref>[http://www.uwex.edu/ces/dairynutrition/documents/bvits.pdf B-vitamins for Dairy Cows] Veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small> (pdf)</ref>
|[[biotiin]]
|vesi (kokkuleppeliselt)
 
|-
|[[B12a-vitamiin|B<sub>12a</sub>-vitamiin]]<ref>E. Lester Smith, K. H. Fantes, S. Ball, J. G. Waller, W. B. Emery, W. K. Anslow, A. D. Walker, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1198009/pdf/biochemj00900-0052.pdf ''B12 vitamins (cobalamins). 1. Vitamins B12c and B12d''], Biochem J. 1952 November; 52(3): 389–395. PMCID: PMC1198009, Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
|''aquacobalamin''
|
 
|-
|[[B12b-vitamiin|B<sub>12b</sub>-vitamiin]]<ref>E. Lester Smith, K. H. Fantes, S. Ball, J. G. Waller, W. B. Emery, W. K. Anslow, A. D. Walker, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1198009/pdf/biochemj00900-0052.pdf ''B12 vitamins (cobalamins). 1. Vitamins B12c and B12d''], Biochem J. 1952 November; 52(3): 389–395. PMCID: PMC1198009, Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
|hüdroksükobalamiin
|
 
|-
|[[B12c-vitamiin|B<sub>12c</sub>-vitamiin]]<ref>E. Lester Smith, K. H. Fantes, S. Ball, J. G. Waller, W. B. Emery, W. K. Anslow, A. D. Walker, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1198009/pdf/biochemj00900-0052.pdf ''B12 vitamins (cobalamins). 1. Vitamins B12c and B12d''], Biochem J. 1952 November; 52(3): 389–395. PMCID: PMC1198009, Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
|''nitritocobalamin''
|
 
|-
|[[B12d-vitamiin|B<sub>12d</sub>-vitamiin]]<ref>E. Lester Smith, K. H. Fantes, S. Ball, J. G. Waller, W. B. Emery, W. K. Anslow, A. D. Walker, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1198009/pdf/biochemj00900-0052.pdf ''B12 vitamins (cobalamins). 1. Vitamins B12c and B12d''], Biochem J. 1952 November; 52(3): 389–395. PMCID: PMC1198009, Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
|
|
 
|-
|[[Bc-vitamiin|B<sub>c</sub>-vitamiin]]<ref>[[Gerald F. Combs, Jr.]].''The Vitamins. Fundamental aspects in Nutrition and Health.'', lk 26, 2012, [[Elsevier]], [[Oxford]], ISBN: 978-0-12-381980-2.[http://books.google.ee/books?id=D3BT-yqa9pAC&pg=PA26&dq=vitamin+m+in+monkeys+factor&hl=et&sa=X&ei=Rt3DUc-EJ4eXtQbX2YDgCg&ved=0CFMQ6AEwBQ#v=onepage&q=vitamin%20m%20in%20monkeys%20factor&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 20.06.2013)]</ref>
<ref>Arthur Kornberg, For the Love of Enzymes: The Odyssey of a Biochemist, lk 18, 1989, Harvard University, ISBN 0-674-30776-3
[http://books.google.ee/books?id=gKyiLGWBUAUC&pg=PA18&dq=Vitamin+requirements+of+bacteria+and+yeasts&hl=et&sa=X&ei=uuHBUaWnEMvntQbDhYGIBA&ved=0CCwQ6AEwADgK#v=onepage&q=Vitamin%20requirements%20of%20bacteria%20and%20yeasts&f=false Google'i raamat (vaadatud 20.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
|[[folaat]]
|vesi
 
|-
|[[Bx-vitamiin|B<sub>x</sub>-vitamiin]] ka [[H1-vitamiin|H<sub>1</sub>-vitamiin]] ka [[P-aminobensoehape]]<ref>William Henry Sebrell, Robert Samuel Harris, [http://archive.org/stream/vitaminschemistr03sebr#page/n5/mode/2up ''The vitamins: chemistry, physiology, pathology.'', Vol III], Academic Press, INC. Publischers, New York, lk 2, 1954, Veebiversioon (vaadatud 31.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
|[[4-aminobensoehape]]
|vesi
 
|-
|[[Bw-vitamiin|B<sub>w</sub>-vitamiin]] (hilisem [[biotiin]])<ref>[[Lee Russell McDowell]], [http://books.google.ee/books?id=UR9MnQ806LsC&pg=PA446&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=C18gUrCsD8iRhQekqoAw&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false ''Vitamins in Animal and Human Nutrition]'', 2nd, lk 446, 2000, Iowa State University Press / Ames Google'i raamat (vaadatud 30.08.2013) <small> (inglise keeles)</small></ref>
|
|vesi
|-
|[[D2-vitamiin|D<sub>2</sub>-sünteetiline vitamiin]]<ref>[http://medical-dictionary.thefreedictionary.com/viosterol Sissekanne saidil http://medical-dictionary.thefreedictionary.com]</ref>
<ref>[http://www.thefreedictionary.com/viosterol Sissekanne saidil http://www.thefreedictionary.com]</ref><ref>[http://www.jimmunol.org/content/17/6/local/advertising.pdf veebiversioon (vaadatud 12.05.2013)]</ref>
|[[viosterool]]
|rasv
 
|-
|[[G-vitamiin]] ka [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]<ref>[[Waro Nakahara]] ja Furnito Inukai,''Studies on Dietary Requirements for Lactation.II.-Presence of Lactation Promoting Substance in Liver'', Reprinted from Sci. Pap. I. P. C. R., Vol. 22, pp. 33-38, lk 135, 1934,[https://www.jstage.jst.go.jp/article/bbb1924/10/7-9/10_7-9_129/_pdf Veebiversioon (vaadatud 28.07.2013)</ref>
|[[riboflaviin]]
|vesi
 
|-
|[[I-vitamiin]] ka [[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]] (Centanni, 1935)<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. [http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n59/mode/2up ''We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 59, 1941, Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
|[[biotiin]]
|vesi (kokkuleppeliselt)
 
|-
|[[M-vitamiin]]<ref>William C. Langston, William J. Darby, Carroll F. Shukers, Paul L. Day, ''NUTRITIONAL CYTOPENIA (VITAMIN M DEFICIENCY) IN THE MONKEY''. J Exp Med. 1938 October 31; 68(6): 923–940, PMCID: PMC2133713, http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2133713/</ref><ref>[[Gerald F. Combs, Jr.]].''The Vitamins. Fundamental aspects in Nutrition and Health.'', lk 26, 2012, [[Elsevier]], [[Oxford]], ISBN: 978-0-12-381980-2.[http://books.google.ee/books?id=D3BT-yqa9pAC&pg=PA26&dq=vitamin+m+in+monkeys+factor&hl=et&sa=X&ei=Rt3DUc-EJ4eXtQbX2YDgCg&ved=0CFMQ6AEwBQ#v=onepage&q=vitamin%20m%20in%20monkeys%20factor&f=false Google'i raamat (vaadatud 20.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
|
|vesi
 
|-
|[[P-vitamiin]] (''citrin'')<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. [http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n91/mode/2up ''We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 87, 1941, Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
|[[flavonoidid]]
|
|vesi
|anti-''black tongue'' ja inimeste pellagra (1937)
<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley,[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n49/mode/2up ''We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 46, 1941, Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
 
|-
 
|-
|[[V-vitamiin]]<ref>[http://www.dailyhealthmagazine.com/vitamin-v/ ''DAILYHEALTHMAGAZINE'' Veebiversioon (vaadatud 5.09.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
|[[Nikotiinhappeamiidadeniindinukleotiid|NAD]]
|
|
|rasv
|antisteriilne<ref>[[Herbert McLean Evans]], [[Katharine Scott Bishop]], ''On the Existence of a Hitherto Unrecognized Dietary Factor Essential for Reproduction'', (December 8, [[1922]]) is an article from Science, Volume 56. [http://archive.org/stream/jstor-1647181/1647181#page/n1/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 14.07.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
 
|}
<u>Märkused</u>
*Hiljem on lisatud rasvlahustuvate vitamiinide hulka ka ligi 50 [[karotenoid]]i (A-vitamiini [[eelvitamiinid|eelvitamiini]]);
* Tänapäeval omavad osad vesilahustuvate vitamiinide rühma liikmed (osad [[B-rühma vitamiinid]], C-vitamiin) rasvlahustuvaid derivaate ning osad rasvlahustuvate vitamiinide rühma liikmed vesilahustuvaid derivaate (osad [[A-vitamiin]]id ja [[K-vitamiin]]id).<ref>[[David A. Bender]], ''Nutritional Biochemistry of the Vitamins'', 2nd ed, Cambridge University Press, lk 2, 2003, ISBN 9780521803885 [http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf Veebiversioon (vaadatud 27.08.2013)] <small> (inglise keeles)</small>(pdf)</ref>
 
===Vitamiinide faktor elusorganismi metaboolsetes protsessides===
RÜ ehk rahvusvaheline ühik, bioloogiliste ja farmakoloogiliste ainete potentsi määramisel kasutatav ühik.
Mõnede vitamiinide päevakogust väljendatakse puhta kemikaali potentsi kaudu rahvusvaheliste ühikutena ehk '''[[IU (täpsustus)|IU]]''' – '''''international unit'''''.
Enne keemiliselt valmistatud puhaste [[vitamiinipreparaat]]ide laialdast [[turustamine|turustamist]] peeti vajalikuks ainete potentsi hinnata tarvitamiskogusena, mis oli eelnevalt [[katseloom]]ade [[biotest]]ide [[kasvufaktor]]ite foonil välja töötatud.<ref>Walter, H. Eddy, Gessner G. Hawley, ''[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n15/mode/2up We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 13, 1941 Veebiversioon (vaadatud 11.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
 
Teadaolevalt esimese IU vitamiini potentsikuse biotesti, mis põhines kasvul, töötas välja dr. [[H. C. Sherman]] [[A-vitamiin]]i ja [[B-vitamiin]]i jaoks. IU kogus Shermani kaudu on teatud kindla vitamiinipreparaadi kogus, mida lisatakse täiesti vitamiinivabale (kindel vitamiin) toidule, mis aga sisaldab adekvaatsetes kogustes kõiki teisi tuntud [[toitumisfaktor]]eid. Vitamiinipreparaadi IU koguse lisamise tulemusel tagatakse rottidel, kelle vitamiinivaru (lisatav preparaadi tüüp) eelnevalt ammendatud, 4-nädalase perioodi vältel kaalutõus 3 g/nädala kohta. Nii töötati välja Shermani ühikud A- ja B-vitamiinile.<ref>Walter, H. Eddy, Gessner G. Hawley, ''[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n15/mode/2up We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 13, 1941 Veebiversioon (vaadatud 11.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
 
Teadaolevalt esimese IU vitamiini potentsikuse biotesti, mis põhines kasvul, töötas välja dr. [[H. C. Sherman]] [[A-vitamiin]]i ja [[B-vitamiin]]i jaoks. IU kogus Shermani kaudu on teatud kindla vitamiinipreparaadi kogus, mida lisatakse täiesti vitamiinivabale (kindel vitamiin) toidule, mis aga sisaldab adekvaatsetes kogustes kõiki teisi tuntud [[toitumisfaktor]]eid. Vitamiinipreparaadi IU koguse lisamise tulemusel tagatakse rottidel, kelle vitamiinivaru (lisatav preparaadi tüüp) eelnevalt ammendatud, 4-nädalase perioodi vältel kaalutõus 3 g/nädala kohta. Nii töötati välja Shermani ühikud A- ja B-vitamiinile.<ref>Walter, H. Eddy, Gessner G. Hawley, ''[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n15/mode/2up We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 13, 1941 Veebiversioon (vaadatud 11.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
*''U.S.P'' (United States Pharmacopeia) Units
*''Sherman–Bourquin Units''
 
Paljud paralleelselt kasutatavad ühikusüsteemid põhjustasid segadust ja need otsustati ühte standardisse koondada. Vitamiinistandardi koostamist hakkas koordineerima [[Rahvaste Liidu Tervise Organisatsioon|Rahvaste Liidu Tervise Organisatsiooni]] (''League of Nations Health Organization'') Bioloogilise Standardiseerimise Komisjon (''Commission on Biological Standardization'').
*17.–[[20. juuni|20. juunil]] [[1931]] võeti [[London]]is toimunud konverentsil vastu ajutised A-,B-,C- ja [[D-vitamiin]]i soovituslikud standardid (''Standards of Reference'').<ref>''[http://books.google.ee/books?id=H6keAQAAIAAJ&pg=RA3-PA12&dq=International+Units+defined+by+a+Committee+of+the+League+of+Nations&hl=et&sa=X&ei=a5UwUsGQCcmE4ASXyoGoBQ&redir_esc=y#v=onepage&q=International%20Units%20defined%20by%20a%20Committee%20of%20the%20League%20of%20Nations&f=false Miscellaneous Publication''], Issues 270-277, lk 12, [[1937]], United States Department of Agriculture Veebiversioon (vaadatud 11.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
 
== Vitamiinide manustamise ja vägivaldse käitumise seosed?==
 
Mitmed uurijad on arvamusel, et vitamiinide, rasvhapete ja mineraalainete tarvitamine võib lastel ja noortel täiskasvanutel parendada [[intellekt]]i, takistada ja vähendada antisotsiaalset ja kriminaalsete kalduvustega käitumist. Neid seoseid on püütud ka katsetega tõendada kuid tulemused on vastuolulised ja [[korrelatsioon]]inäitajad ei anna tõendeid põhjuslike seoste kohta kuid on läbi viidud mitmeid uuringuid, mille tulemused indikeerivad, et vitamiinide ja mineraalainete päevakoguste manustamine võib esile kutsuda positiivseid muutuseid agressiivselt käituvatel inimestel, agressiivne käitumine justkui väheneks.<ref>The Abell Foundation, VITAMINS AND VIOLENCE: Can Micronutrients Make Students Behave, Schools Safer and Test Scores Better?, August 2010, 23. väljaanne, number 6, veebiversioon (vaadatud 21.01.2016)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
== Vastunäidustused ==
[[Kasvajavastane ravi|Kasvajavastast ravi]] (sh [[keemiaravi]] ja [[kiiritusravi]]) saavatel [[vähihaige]]tel ei soovitata erinevatel põhjustel mitmeid vitamiine (näiteks A- ja E- ja C-vitamiini) manustada.<ref>Novaator, [http://www.novaator.ee/ET/meditsiin/vahihaiged_tarbivad_nende_tervisele_ulimalt_ohtlikku_nonimahla/ Vähihaiged tarbivad nende tervisele ülimalt ohtlikku noni-mahla], 8.07.2010, veebiversioon (vaadatud 21.07.2014)</ref>
 
[[Kasvajavastane ravi|Kasvajavastast ravi]] (sh [[keemiaravi]] ja [[kiiritusravi]]) saavatel [[vähihaige]]tel ei soovitata erinevatel põhjustel mitmeid vitamiine (näiteks A- ja E- ja C-vitamiini) manustada.<ref>Novaator, [http://www.novaator.ee/ET/meditsiin/vahihaiged_tarbivad_nende_tervisele_ulimalt_ohtlikku_nonimahla/ Vähihaiged tarbivad nende tervisele ülimalt ohtlikku noni-mahla], 8.07.2010, veebiversioon (vaadatud 21.07.2014)</ref>
 
== Vitamiinivajadus organismide füsioloogias (kirjandus)==
*...
*Subcommittee on Laboratory Animal Nutrition, Committee on Animal Nutrition, Board on Agriculture, Institute for Laboratory Animal Research, National Research Council,[http://www.lebi.ucr.ac.cr/files/Nutricion/Nutrient%20Requirements%20of%20Laboratory%20Animals.pdf ''Nutrient Requirements of Laboratory Animals: Fourth Revised Edition (Nutrient Requirements of Domestic Animals)''],[[1995]], National Academy Press, ISBN 0-309-58849-9 Veebiversioon (vaadatud 29.08.2013)
*Subcommittee on Swine Nutrition, Committee on Animal Nutrition, National Research Council,[http://books.google.ee/books?id=D0-FRElUoVcC&pg=PA80&dq=B12+vitamin+concentrations+in+plasma+and+blood+cells+in+humans&hl=et&sa=X&ei=Ry7AUfutGsTYsgautYCwCg&ved=0CCwQ6AEwADgy#v=onepage&q=B12%20vitamin%20concentrations%20in%20plasma%20and%20blood%20cells%20in%20humans&f=false ''Nutrient Requirements of Swine: 10th Revised Edition (Nutrient Requirements of Domestic Animals: A Series)''], National Academies Press; 10 edition (1998), ISBN 978-0309059930 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 29.08.2013)
*Jean Guillaume, Sadisivam Kaushik, Plerre Bergot, Robert Métailler,[http://books.google.ee/books?id=As0flTZo_EAC&pg=PA151&dq=vitamer&hl=et&sa=X&ei=JdIpUryIGpSThQeU54A4&redir_esc=y#v=onepage&q=vitamer&f=false ''Nutrition and Feeding of Fish and Crustaceans''], Springer-Praxis Books in Aquaculture and Fisheries, 1999, ISBN 1 85233-241-7
*Committee on the Nutrient Requirements of Small Ruminants,[http://books.google.ee/books?id=1FZOX5oQ7MUC&pg=PA1&lpg=PA1&dq=nutrient+requirements+for+domesticated+animals&source=bl&ots=Tff43Kc3gv&sig=Z5edFruBb4kbz1ADSGzgJti8IM0&hl=et&sa=X&ei=oU_EUfL6HNDFtAa5h4D4Aw&ved=0CD0Q6AEwAzgU#v=onepage&q=nutrient%20requirements%20for%20domesticated%20animals&f=false ''Nutrient Requirements of Small Ruminants: Sheep, Goats, Cervids, and New World Camelids (Animal Nutrition)''], National Academies Press; 1 ed (2007), ISBN 978-0309102131 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 29.08.2013)
*Subcommittee on Beef Cattle Nutrition, Committee on Animal Nutrition, Board on Agriculture, National Research Council, ''Nutrient Requirements of Beef Cattle: Seventh Revised Edition: Update 2000 (Nutrient Requirements of Domestic Animals: A Series)'', National Academies Press; 7 ed (2000), ISBN 978-0309069342
*EFSA, ''Tolerable Upper Intake Levels for Vitamins and Minerals''[http://www.efsa.europa.eu/de/ndatopics/docs/ndatolerableuil.pdf ''Tolerable Upper Intake Levels for Vitamins and Minerals''.] Scientific Committee on Food / Scientific Panel on Dietetic Products, Nutrition and Allergies / European Food Safety Authority. 02/2006, ISBN 92-9199-014-0
*...
 
===Etümoloogia===
Termin ”vita-amine” on moodustatud ladinakeelsest sõnast vīta ka vītae ''life'' + ''amine'', algselt neis sisalduva [[lämmastik]]u tõttu.<ref>Soraya de Chadarevian et al 2005</ref>
 
 
==Vaata ka==
== Viited ==
{{Viited|3}}
 
==Kasutatud publikatsioonid ja veebiversioonidid==
*[[Nikolai Lunin]], ''Über die Bedeutung der anorganischen salze für die ernährung des Thieres.'' Zeitschrift für Physiologische Chemie 5, 31-39, [[1880]], [http://vlp.mpiwg-berlin.mpg.de/library/data/lit16398/index_html?pn=1&ws=1.5 Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)]
*[[Kazimierz Funk]], ''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem''. Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[1914]]). [http://archive.org/details/dievitamineihreb00funk Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)]
*[[Elmer Verner McCollum]], ''THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS'', The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)] (pdf)
*[[Elmer Verner McCollum]]. ''The Newer Knowledge Of Nutrition. The use of Food for the preservation of Vitality and Health'', [[1918]], The MacMillan Company,[http://www.archive.org/stream/newerknowledgen02mccogoog#page/n4/mode/2up (vaadatud 14.05.2013] (pdf)
*[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, [[1921]], Chap 1. ''How Vitamines Were Discovered'',[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 7.05.2013)]
*[http://www.jimmunol.org/content/17/6/local/advertising.pdf, 1929. Viosterol veebiversioon (vaadatud 12.05.2013)] (pdf)
*Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik. Veb F.A. Brockhaus Verlag, [[Leipzig]], [[1957]], lk 347, Nr 455 (150/33/57).
*Judith P. Swazey ja Karen Reeds,''[http://www.baruch.cuny.edu/library/alumni/online_exhibits/digital/2001/swazey_reeds_1978/chap_03.htm TODAY'S MEDICINE, TOMORROW'S SCIENCE ESSAYS ON ''
PATHS OF DISCOVERY IN THE BIOMEDICAL SCIENCES''] Veebiversioon (vaadatud 9.09.2013)<small> (inglise keeles)</small> ([[1978]]) ''
*Subcommittee on Vitamin Tolerance. ''Vitamin Tolerance of Animals''. Subcommitte on Vitamin Tolerance Committee on animal Nutrition Board on Agriculture National Research Council. [[National academy Press]], [[Waschington D.C.]], [[1987]], ISBN 0-309-03728-X. [http://www.nap.edu/openbook.php?isbn=030903728X veebiversioon (vaadatud 21.05.2013)]
*[[Gallop,PM]], [[Paz,MA]], [[Flückiger,R]], [[Henson, E.]],''Is the antioxidant, anti-inflammatory putative new vitamin, PQQ, involved with nitric oxide in bone metabolism?''. Connect Tissue Res. [[1993]], 29(2):153-61.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8403896 Osaline veebiversioon (vaadatud 12.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*Friedrich, W., ''Vitamins.'', [[1988]], ISBN 3-11-010244-7,[http://books.google.ee/books?id=VS9YWqnMpNsC&pg=PA53&dq=antivitamins&hl=et&sa=X&ei=k7FmUd2QDcq10QXwwYGoBw&ved=0CCwQ6AEwAA#v=onepage&q=antivitamins&f=false Google'i raamat (vaadatud 17.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*The Landolt-Börnstein Substance Property Index. Springer materials,[http://lb.chemie.uni-hamburg.de/static/CN/2_V_vitam.php?content=105/O0_kLNoP veebiversioon (vaadatud 12.05.2013)]
*[[Gallop,PM]], [[Paz,MA]], [[Flückiger,R]], [[Henson, E.]],''Is the antioxidant, anti-inflammatory putative new vitamin, PQQ, involved with nitric oxide in bone metabolism?''. Connect Tissue Res. [[1993]], 29(2):153-61.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8403896 Osaline veebiversioon (vaadatud 12.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*Lee Russell McDowell,''Vitamins in Animal and Human Nutrition.'', 2nd ed, Iowa State University Press, 2000, ISBN 0-8138-2630-6, [http://www.ucv.ve/fileadmin/user_upload/facultad_agronomia/Producion_Animal/Vitamins_in_Animal_and_Human_Nutrition.pdf Veebiversioon (vaadatud 4.05.2013)] (pdf)
*[[S.S. Bhojwani]], [[M.K. Razdan]]. Plant Tissue Culture: Theory and Practice: a Revised Edition, 1996, ISBN 0-444-81623-2.[http://books.google.ee/books?id=VwSR-77kh94C&pg=PA45&dq=plant+vitamins&hl=et&sa=X&ei=qHSMUe6rEuSZ0QW7loDQCw&ved=0CD8Q6AEwBDgK#v=onepage&q=plant%20vitamins&f=false Google'i raamat (vaadatud 10.05.2013)]
*Berg, JM, Tymoczko, JL., Stryer,L.,''Biochemistry'', W H Freeman, [[New York]], 5th edition, 2002; Section 8.6. ''Vitamins Are Often Precursors to Coenzymes.'', [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK22549/ Osaline veebiversioon (vaadatud 16.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*Ian K. M. Morton, Judith M. Hall. ''Consice Dictionary of Pharmacological Agents: Properties and Synonyms''. [[Kluwer academic Publishers]], [[1999]], ISBN: 075-1404-993.[http://books.google.ee/books?id=mqaOMOtk61IC&pg=PA291&dq=vitamin+P4&hl=et&sa=X&ei=I5iPUfnECKGb0QW424G4CQ&ved=0CCoQ6AEwAA#v=onepage&q=vitamin%20P4&f=false Google'i raamat (vaadatud 12.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*[[David A. Bender]], "Nutritional Biochemistry of the Vitamins", 2nd ed, Cambridge University Press, 2003, ISBN 9780521803885, [http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf Veebiversioon (vaadatud 29.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>] (pdf)
*The Landolt-Börnstein Substance Property Index. Springer materials,[http://lb.chemie.uni-hamburg.de/static/CN/2_V_vitam.php?content=105/O0_kLNoP veebiversioon (vaadatud 12.05.2013)]
*Carpenter, K.J., ''The Nobel Prize and the Discovery of Vitamins.'', 2004, [[Nobelprize.org.]],[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/articles/carpenter/ Veebiversioon (vaadatud 11.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*Lee Russell McDowell,''Vitamins in Animal and Human Nutrition.'', 2nd ed, Iowa State University Press, 2000, ISBN 0-8138-2630-6, [http://www.ucv.ve/fileadmin/user_upload/facultad_agronomia/Producion_Animal/Vitamins_in_Animal_and_Human_Nutrition.pdf Veebiversioon (vaadatud 4.05.2013)] (pdf)
*[[Valerie Gertrud Senger]].''Wissenschaftliche Bewertung des Einsatzes von Vitaminen und ausgewählten Antioxidanzien in der Ernährung von Katzen, Hunden und Pferden:Anspruch und Wirklichkeit'', Inaugural-Dissertation zur Erlangung der tiermedizinischen Doktorwürde der Tierärztlichen Fakultät der Ludwig-Maximilians-Universität München, [[2004]]. [http://edoc.ub.uni-muenchen.de/2347/1/Senger_Valerie.pdf Veebiversioon (vaadatud 27.05.2013)<small> (saksa keeles)</small>]
*[[A. Iriarte]], [[H.M. Kagan]], [[M. Martinez-Carrion]]. ''Biochemistry and Molecular Biology of Vitamin B6 and Pqq-Dependent Proteins''. Birkhõuser Verlag, 2000, ISBN 3-7643-6145-X, [http://books.google.ee/books?id=sg45xaLTW9AC&pg=PA62&lpg=PA62&dq=PQQ+vitamin&source=bl&ots=XnMS-BwoZ3&sig=pqvGlNegE5k-SBRYumXiYWNDWT4&hl=et&sa=X&ei=eoqPUaOaI-ay0QXt7oGQBw&ved=0CHIQ6AEwBzgU Google'i raamat (vaadatud 12.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*Berg, JM, Tymoczko, JL., Stryer,L.,''Biochemistry'', W H Freeman, [[New York]], 5th edition, 2002; Section 8.6. ''Vitamins Are Often Precursors to Coenzymes.'', [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK22549/ Osaline veebiversioon (vaadatud 16.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*[[David A. Bender]], "Nutritional Biochemistry of the Vitamins", 2nd ed, Cambridge University Press, 2003, ISBN 9780521803885, [http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf Veebiversioon (vaadatud 29.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>] (pdf)
*Carpenter, K.J., ''The Nobel Prize and the Discovery of Vitamins.'', 2004, [[Nobelprize.org.]],[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/articles/carpenter/ Veebiversioon (vaadatud 11.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*[[Valerie Gertrud Senger]].''Wissenschaftliche Bewertung des Einsatzes von Vitaminen und ausgewählten Antioxidanzien in der Ernährung von Katzen, Hunden und Pferden:Anspruch und Wirklichkeit'', Inaugural-Dissertation zur Erlangung der tiermedizinischen Doktorwürde der Tierärztlichen Fakultät der Ludwig-Maximilians-Universität München, [[2004]]. [http://edoc.ub.uni-muenchen.de/2347/1/Senger_Valerie.pdf Veebiversioon (vaadatud 27.05.2013)<small> (saksa keeles)</small>]
*Allen, L., Prentice, A., Harris, E.D., ''Encyclopedia of Human Nutrition.'',
''[[Elsevier]], [[Oxford]], 2 ed, [[2005]]; chapter: ''COFACTORS,Organic'', ISBN 0-12-150110-8 [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/B0122266943000636 Osaline veebiversioon (vaadatud 21.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]''
*[[Soraya de Chadarevian]],[[Harmke Kamminga]].''Molecularizing Biology and Medicine: New Practices and Alliances, 1920s to 1970s''.Ch 3:''Vitamins and the Dynamics of Moleculirazation: Biochemistry, Policy and Industry in Britain 1914-1939'', pg 79-98, 2005, Harwood Academics Publischers, ISBN 90-5702-293-1, Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 5.05.2013)
*Meyers, R.A., ''Encyclopedia of Physical Science and Technology.'', ''[[Elsevier Science]], [[Oxford]], 3 ed, 2010; chapter ''Vitamins and Coenzymes'', pages 509-528, ISBN 978-0-12-227410-7.[http://www.sciencedirect.com/science/referenceworks/9780122274107 Osaline veebiversioon (vaadatud 16.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]''
*M. V. Kulkarni, S.S.Thonte, S.S.Rathod, [[N.B.Ghiware]].''Biochemistry'', [[2008]],10 ed.,ISBN 978-81-85790-06-0,[http://books.google.ee/books?id=5Bzuj1a4nUAC&pg=PA1&dq=Carl+Neuberg+and+biochemistry&hl=et&sa=X&ei=i9ZuUezIEumb0wXQ2IDYBg&ved=0CD0Q6AEwBDgK#v=onepage&q=Carl%20Neuberg%20and%20biochemistry&f=false Google'i raamat (vaadatud 17.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*Meyers, R.A., ''Encyclopedia of Physical Science and Technology.'', ''[[Elsevier Science]], [[Oxford]], 3 ed, 2010; chapter ''Vitamins and Coenzymes'', pages 509-528, ISBN 978-0-12-227410-7.[http://www.sciencedirect.com/science/referenceworks/9780122274107 Osaline veebiversioon (vaadatud 16.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]''
*''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused'',[[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]],[[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], [[Biokeemia Instituut]], [[Tartu Ülikool]] [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1.
*Nathan Bushue, Yu-Jui Ywonne Wan.''Retinoid Pathway and Cancer Therapeutics.'', Adv Drug Deliv Rev., 2010, October ; 62(13): 1285–1298., doi: 10.1016/j.addr.2010.07.003, PMCID: PMC2991380, NIHMSID: NIHMS229611, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2991380/ Veebiversioon (vaadatud 4.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*Earl Mindell, Hester Mundis. ''Earl Mindell's New Vitamin Bible'', Grand Central Life & Style; Rev Upd edition, [[2011]], ISBN 0446614092. [http://www.amazon.com/Earl-Mindells-Vitamin-Bible-ebook/dp/B0055PMS7I/ref=sr_1_4?s=books&ie=UTF8&qid=1368348153&sr=1-4&keywords=Vitamins Kindle'i raamat (vaadatud 12.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*[[Gerald F. Combs, Jr.]].''The Vitamins. Fundamental aspects in Nutrition and Health.'', 2012, [[Elsevier]], [[Oxford]], ISBN: 978-0-12-381980-2. [http://books.google.ee/books?id=D3BT-yqa9pAC&pg=PA146&dq=chylomicron+in+reptiles&hl=en&sa=X&ei=mPPmUL2eJ-HT0QX7r4GYAQ&ved=0CDMQ6AEwAQ#v=onepage&q=chylomicron%20in%20reptiles&f=false Google'i raamat (vaadatud 11.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
 
 
[[Kategooria:Vitamiinid| ]]