Erinevus lehekülje "Leepra" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 5014 baiti ,  4 aasta eest
resümee puudub
(vikindus + Eesti peatükk)
{{keeletoimeta}}
'''Leepra''' ehk '''pidalitõbi''' ehk '''Hanseni tõbi''' on [[krooniline|pikka aega kestev]] peamiselt [[inimene|inimestel]] esinev raske [[nakkushaigus]], mis põhjustab granulomatoosset [[põletik]]ku ja mille tekitajaks on [[mükobakter]]id [[leepra mükobakter]] ja ''[[Mycobacterium lepromatosis]]''.<ref> "[[Meditsiinisõnastik]]", 404:2004.</ref>
{{toimeta}}
{{vaidlustatud}}
'''Leepra''' ehk '''pidalitõbi''' ehk '''Hanseni tõbi''' on [[krooniline|pikka aega kestev]] peamiselt [[inimene|inimestel]] esinev raske [[nakkushaigus]], mis põhjustab granulomatoosset [[põletik]]ku ja mille tekitajaks on [[mükobakter]]id [[leepra mükobakter]] ja ''[[Mycobacterium lepromatosis]]''.<ref> "[[Meditsiinisõnastik]]", 404:2004.</ref>
 
===Epidemioloogia ja patogeensus===
 
Mükobakterite täpne levikutee on teadmata. Aastal 1912 arvati, et leeprabakterid levivad:<ref name="F.A. de Verteuil,et al, 1912.">[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1579424/ "BACILLUS LEPRÆ IN THE NASAL MUCOUS MEMBRANE"], Can Med Assoc J., jaanuar [[1912]] ; 2(1): 8–14. PMCID: PMC1579424, veebiversioon (vaadatud 05.05.2013)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
„''Pidalitõbi on saladus filosoofilisest seisukohast lähtudes kindlaks teha, miks mina, aga mitte tema.''“ Juri Lotman{{lisa viide}}
 
Mükobakterite täpne levikutee on teadmata. Aastal 1912 arvati, et leeprabakterid levivad:<ref name="F.A. de Verteuil,et al, 1912.">[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1579424/ "BACILLUS LEPRÆ IN THE NASAL MUCOUS MEMBRANE"], Can Med Assoc J., jaanuar [[1912]] ; 2(1): 8–14. PMCID: PMC1579424, veebiversioon (vaadatud 05.05.2013)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
*verdimevate [[putukad|putukate]] kaudu
*nina limaskestade kaudu
*ülemiste hingamisteede kaudu.
 
Kuigi leepra mükobakteri nakatumise viisi ei ole lõplikult kindlaks tehtud, arvatakse, et haigustekitajad levivad inimeselt inimesele hingatava õhu, [[piisknakkus]]epiisknakkuse või otsese [[nahakontakt]]i, ka [[rinnapiim]]a kaudu.<ref>[http://www.houstontx.gov/health/ComDisease/hansens.html Hansen's disease (leprosy)], City of Houston Government Center, Health and Human Services.</ref>Umbes 95% inimestest on leepra suhtes immuunsed.
 
Oletatakse, et haigusetekitajad satuvad organismi [[ülemised hingamisteed|ülemiste hingamisteede]], peamiselt [[nina]] [[limaskest]]a kaudu või nahavigastuste ja lahtiste haavade kaudu. Pärast nakatumist ilmnevad haigusnähud võrdlemisi hilja – mitme kuu või koguni mitmekümne aasta pärast.<ref>[[Kuulo Kutsar]], „Leepra tänapäeva maailmas ja Eestis”, Horisont, 1, 2006, lk 16</ref>
 
Vaatamata ebaselgusele nakatumisteede osas arvatakse, et bakteri siht[[organiks]]sihtorganiks on [[endoneurium]].<ref>[[D. J. Weatherall]], [[John G.G. Ledingham]], [[David A. Warrell]], "Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], 1. köide, 5.266-5.273 [[1983]], ISBN 0 19 262870 4</ref>
 
==Leepra inimestel==
===Peiteaeg===
 
Leepra mükobakteri nakkus on aeglase arengu (bakter jaguneb 12–14 päeva) ja pika peiteajaga. Nakatumisest ja nakkuse kandmisest leeprani võib kuluda paar kuud kuni 40 aastat. Leepra mükobakter eluneb [[makrofaagid]]es ja [[Schwanni rakk]]udes.<ref>Alan L. Gillen, [http://books.google.ee/books?id=kg4CMqtKt9oC&pg=PA144&dq=Mycobacterium+leprae&hl=et&sa=X&ei=eJS0UceiJqeI7AbCqYDgAw&ved=0CFAQ6AEwBQ#v=onepage&q=Mycobacterium%20leprae&f=false The Genesis of Germs: The Origin of Diseases and the Coming Plagues], Master Books, lk 145, 2007, ASIN: B008LXG3F4 GoogleB008LXG3F4Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 09.06.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
 
Haigestuvad peamiselt nõrgenenud [[immuunsus|kaitsevõimega]] inimesed (erinevad füsioloogilised eripärad ja omandatud haiguslikud seisundid).
 
{{Haiguste teabekast |
Pilt = Leprosy.jpg|
pildi_seleteus = 24-aastane leeprasse nakatunud mees Norras, 1886. |
pildi_laius = 250px |
DiseasesDB =8478 |
RHK10 ={{RHK10|A|A|30|}} |
ICD10 ={{ICD10|A|30||a|30}} |
ICD9 ={{ICD9|030}} |
Ladinakeelne nimi=Lepra|
MedlinePlus =001347 |
eMedicineSubj =med |
eMedicineTopic=1281 |
eMedicine_mult{{eMedicine2|derm|223}} |
MeshID = D007918 |
}}
 
 
|-
| [[A30.0]]
| Atüüpiline leepra
 
|-
| [[A30.1]]
| Tuberkuloidne leepra
 
|-
| [[A30.2]]
| [[Tuberkuloidne piirleepra]]
 
|-
| [[A30.3]]
| [[Piirleepra]]
 
|-
| [[A30.4]]
| [[Lepromatoosne piirleepra]]
 
|-
| [[A30.5]]
| [[Lepromatoosne leepra]]
 
|-
| [[A30.8]]
| [[Muud leepravormid]]
 
|-
| [[A30.9]]
| [[Täpsustamata leepra]]
 
|}
Leepraga seotud seisundite välised tunnused ja sisemine kaasatus on indiviididel väga erineva ulatusega ja oleneb organismi rakulise immuunsuse tekkimisest (indiviidi immunoloogiline vastus) ning töövõimest.<ref>[[D. J. Weatherall]], [[John G.G. Ledingham]], [[David A. Warrell]], "Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], 1.köide, 5.266-5.273 [[1983]], ISBN 0 19 262870 4</ref>
 
Sümptomite esinemine sõltub sellest, kuidas ja millises kehapiirkonnas reageerib [[rakuline immuunsus]] leepra mükobakterile. Peamiselt avalduvad sümptomid nahal ning perifeersete [[närv]]ide ja ülemiste hingamisteede limaskestade kahjustuse näol.
 
Leepra iseloomulikeks välisteks tunnusteks on naha ja limaskestade haavandid, villid, laigud, köbrud ([[leproomid]]). Ravimata leepra võib tekitada jäädavaid naha, närvide, [[jäse]]mete ja [[silm]]ade kahjustusi.
 
===Mittediferentseerunud leepra===
 
[[Lepromatoosne leepra]] tekitajateks peetakse [[mükobakter]]eid: leepra mükobakterit (1874) ja ''Mycobacterium lepromatosis''<nowiki>'t (2008).
Bakterinakkus eluneb mitmetes </nowiki>[[elundsüsteem|elundisüsteem]]ides, leeprakolded nahal, [[piirdenärvisüsteem]]is, ülemistes [[hingamisteed]]es, [[retikuloendoteliaalsüsteem]]is, [[luu]]des, [[silm]]ades ning [[munand|munandites]].<ref>D. J. Weatherall, John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Oxford Textbook of Medicine", Oxford University Press, 1. köide, 5.266-5.273, 1983, ISBN 0 19 262870 4</ref><ref>Han, X. Y., Seo, Y. H., Sizer, K. C., Schoberle, T., May, G. S., Spencer, J. S., Li, W., Nair, R. G., [http://ajcp.ascpjournals.org/content/130/6/856.full.pdf "A new Mycobacterium species causing diffuse lepromatous leprosy"], Am. J. Clin. Pathol., detsember 2008;130(6):856-64.</ref><ref>Xiang Y. Han,Kurt C. Sizer, Erika J. Thompson, Juma Kabanja, Jun Li, Peter Hu, Laura Gómez-Valero,Francisco J. Silva, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2747882/ Comparative Sequence Analysis of Mycobacterium leprae and the New Leprosy-Causing Mycobacterium lepromatosis], J Bacteriol., oktoober 2009; 191(19): 6067–6074. doi: 10.1128/JB.00762-09., veebiversioon (vaadatud 10.06.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
 
Organismi resistentsuse langemisel võivad eelnevad kaks vormi üle minna väga nakkusohtlikuks lepromatoosseks leepraks, mille kliiniline pilt on niivõrd keeruline, et seda on raske kirjeldada. Lepromatoosne haigusvorm on leeprale kõige iseloomulikum ja nimetatud kolmest vormist ka kõige nakkavam. Haige eritab haigustekitajaid kõige rohkem haiguse algperioodil nina limaskesta sekreediga.<ref>A. Sarv, „Kas koos pidalitõvega järgmisesse aastatuhandesse?“ Kodutohter, 1, 1995, lk 14-17</ref>
Leepra mükobakter eritab [[fenoolglükolipiid]]i ja siseneb läbi [[basaalmembraan]]i [[neuron|närviraku]] [[akson]]isse.<ref name="Nahahaigused">,"Nahahaigused", toimetanud Matti Hannuksela, Jaakko Karvonen, Timo Reunala, Helgi Silm ja Raimo Suhonen, soome keelest tõlkinud Siim Sikk, AS Medicina, lk 228 - 229, 2010, ISBN 9789985829769</ref>
 
Leeprahaigetel kaob valutunnetus.<ref>Alan L. Gillen, [http://books.google.ee/books?id=kg4CMqtKt9oC&pg=PA144&dq=Mycobacterium+leprae&hl=et&sa=X&ei=eJS0UceiJqeI7AbCqYDgAw&ved=0CFAQ6AEwBQ#v=onepage&q=Mycobacterium%20leprae&f=false The Genesis of Germs: The Origin of Diseases and the Coming Plagues], Master Books, lk 144, 2007, ASIN: B008LXG3F4, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 09.06.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
 
Optimaalne elukeskkonna temperatuur on 30 <sup>°</sup>C, bakter on väga tundlik kõrgete temperatuuride suhtes ning eluneb seetõttu kehas elundites ja elundisüsteemides, kus temperatuur on madalam.<ref>Alan L. Gillen, [http://books.google.ee/books?id=kg4CMqtKt9oC&pg=PA144&dq=Mycobacterium+leprae&hl=et&sa=X&ei=eJS0UceiJqeI7AbCqYDgAw&ved=0CFAQ6AEwBQ#v=onepage&q=Mycobacterium%20leprae&f=false The Genesis of Germs: The Origin of Diseases and the Coming Plagues], Master Books, lk 144, 2007, ASIN: B008LXG3F4, Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 09.06.2013)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
===Leeprabakter rakkudes===
 
===Rinnaga toitmine===
Seni puuduvad kindlad tõendid selle kohta, et leepra mükobakter kanduks [[Lapse toitmine rinnaga|lapse toitmisel rinnaga]] edasi [[rinnapiim]]a kaudu.<ref>Ruth A. Lawrence, Robert M. Lawrence, [http://books.google.ee/books?id=jhQ2zHnKEKwC&pg=PA414&lpg=PA414&dq=leprosy+and+breastfeeding&source=bl&ots=oXICkVOXxb&sig=3Nb46j70N3bHsH1mnjAd-3T3usM&hl=et&sa=X&ei=fhGQU-3mJIz07AbOmYC4BA&ved=0CFsQ6AEwBw#v=onepage&q=leprosy%20and%20breastfeeding&f=false Breastfeeding: A Guide for the Medical Profession], 7.väljaanne, lk 414, 2011, Mosby, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 05.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
{{Vaata|Lapse toitmine rinnaga}}
 
Seni puuduvad kindlad tõendid selle kohta, et leepra mükobakter kanduks [[Lapse toitmine rinnaga|lapse toitmisel rinnaga]] edasi [[rinnapiim]]a kaudu.<ref>Ruth A. Lawrence, Robert M. Lawrence, [http://books.google.ee/books?id=jhQ2zHnKEKwC&pg=PA414&lpg=PA414&dq=leprosy+and+breastfeeding&source=bl&ots=oXICkVOXxb&sig=3Nb46j70N3bHsH1mnjAd-3T3usM&hl=et&sa=X&ei=fhGQU-3mJIz07AbOmYC4BA&ved=0CFsQ6AEwBw#v=onepage&q=leprosy%20and%20breastfeeding&f=false Breastfeeding: A Guide for the Medical Profession], 7.väljaanne, lk 414, 2011, Mosby, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 05.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
==Ravi==
Nakkusoht hakkab pärast ravi alustamist kohe taanduma ja haige teistele enam ohtlik ei ole. Kui kiiresti nakkusoht kaob, sõltub sellest, millises staadiumis on ravi alustatud – kas siis, kui nahal on alles sinakad laigud, või siis, kui haigus on juba kaugele arenenud. Vene ajal oli eluaegne ambulatoorne ravi, nüüd on ravikuurid palju lühemad.<ref>A. Uustalu, „Aastasadu inimesi hirmutanud pidalitõbi ilmutas end Eestis“ Õhtuleht, 25. jaanuar, 2002, lk 2</ref>
 
Ravi on tänapäeval valdavalt medikamentoosne, [[WHO]] soovitused aastast [[1981]] näevad ette [[antibiootikumid]]e – [[klofasimiin]]i, [[rifampitsiin]]i ja [[dapsoon]]i – samaaegset manustamist<ref>Alan L. Gillen, [http://books.google.ee/books?id=kg4CMqtKt9oC&pg=PA144&dq=Mycobacterium+leprae&hl=et&sa=X&ei=eJS0UceiJqeI7AbCqYDgAw&ved=0CFAQ6AEwBQ#v=onepage&q=Mycobacterium%20leprae&f=false "The Genesis of Germs: The Origin of Diseases and the Coming Plagues"], Master Books, lk 145, 2007, ASIN: B008LXG3F4, Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 09.06.2013)]</ref><ref>Burke A. Cunha, [http://books.google.ee/books?id=IAnpjROcw-UC&pg=PA254&lpg=PA254&dq=A+new+Mycobacterium+species+causing+diffuse+lepromatous+leprosy&source=bl&ots=CKUzlOoOvI&sig=UGWBHfKvssjo3oPCZFgeIbMOqJ4&hl=et&sa=X&ei=vlu1UbScJqSe0wWZtoCYCg&ved=0CGsQ6AEwCTgU#v=onepage&q=A%20new%20Mycobacterium%20species%20causing%20diffuse%20lepromatous%20leprosy&f=false "Antibiotic Essentials 2009"], 8. trükk, lk 254-255, 2009, ISBN 978-0-7637-7219-2. Google'i raamatu osaline veebiversioon vaadatudosalinevaadatud (10.06.2013)</ref><ref>Burke A. Cunha, [http://books.google.ee/books?id=58iq1Cfr-TUC&pg=PA283&dq=A+new+Mycobacterium+species+causing+diffuse+lepromatous+leprosy&hl=et&sa=X&ei=nWi1Ua6DJ6Ty7AbkjIHoDg&ved=0CEwQ6AEwBA#v=onepage&q=A%20new%20Mycobacterium%20species%20causing%20diffuse%20lepromatous%20leprosy&f=false''Antibiotic Essentials 2013], 12.trükk, lk 283-284, 2013, ISBN 978-1-284-02798-3, Google'i raamatu osaline veebiversioon vaadatudosalinevaadatud (10.06.2013)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> kahe aasta vältel. Närvikahjustusi ravida ei saa ja need on püsivad.<ref name="Nahahaigused" />
 
===Resistentsus===
 
Mitmed [[leproloog]]id kahtlustasid juba 1970. aastatel, et leepra mükobakter on muteerunud nii, et on muutnud [[ravimid|ravimi]] [[dapsoon|dapsooni]] suhtes [[resistentsus|resistentseks]].<ref>Leonid B. Heifets, [http://books.google.ee/books?id=YMBBGKIS1EwC&pg=PA175&dq=Mycobacterium+Leprae&hl=et&sa=X&ei=7TuHU9n6FOLF7AaomIHgCA&ved=0CFIQ6AEwBQ#v=onepage&q=Mycobacterium%20Leprae&f=false Drug Susceptibility in the Chemotherapy of Mycobacterial Infections], lk 173, 1991, CRC Press, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 29.05.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
===Tüsistused===
 
Leeprahaigete uuringud on tuvastanud, et leepra kahjustab mitmeid siseelundeid, näiteks [[neer]]usid. Osad uuringud on tuvastanud, et neerukolded ja/või leepraravimite toime võivad leeprahaige neerusid kahjustada või koguni surma põhjustada.<ref>Geraldo Bezerra da Silva Júnior; Elizabeth De Francesco Daher, [http://www.scielo.br/scielo.php?script=sci_arttext&pid=S1413-86702006000200007 Renal involvement in leprosy: retrospective analysis of 461 cases in Brazil], Brazilian Journal of Infectious Diseases, Braz J Infect Dis vol.10 no.2 Salvador Apr. 2006, http://dx.doi.org/10.1590/S1413-86702006000200007, veebiversioon (vaadatud 25.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
Neerude kahjustumise all võidakse mõelda nii [[glomerulonefriidid|glomerulonefriit]]i, neeru amüloidoosi, tubulointerstitsiaalnefriiti, kroonilist neerupuudulikkust ja muid haiguslikke seisundeid.
===Statistika===
 
[[WHO]] raporti kohaselt avastati [[2004]]. aastal 407 791 uut leeprajuhtu.<ref>[http://www.who.int/lep/resources/TAG7RPT.pdf Report of the Seventh Meeting of the WHO Technical Advisory Group on the Elimination of Leprosy], Geneva, 4-5 aprill 2005, veebiversioon (vaadatud 06.09.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
Eesti on sajandite jooksul olnud leepra-endeemiline maa, kus minevikus esines pidevalt rohkem või vähem haigusjuhte. Süstemaatiline leepraseire algas aastal 1945. Kuni 2003. aastani registreeriti Eestis 1–3 haigusjuhtu aastas. Kokku on aastatel 1945–2011 registreeritud 126 uut haigusjuhtu.<ref>K. Kutsar, „Leepra tänapäeva maailmas ja Eestis”, Horisont, 1, 2006, lk 16</ref>
Praktilised kogemused näitavad, et hästi korraldatud tervishoiu ja majanduse oludes juhuslikult sissetoodud leeprajuht annab äärmisel juhul mõne üksiku kõrvaljuhu, kuid ei põhjusta epideemiat.<ref>A. Uustalu, „Aastasadu inimesi hirmutanud pidalitõbi ilmutas end Eestis“ Õhtuleht, 25. jaanuar, 2002, lk 2</ref>
 
Viimane leeprajuhtum Eestis diagnoositi [[2011]]. aasta detsembris Tartu maakonnas. [[Maailma Terviseorganisatsioon]] (WHO) registreeris [[2012]]. aasta esimeses kvartalis 105 riigis (v.a Euroopa regioon) ligi 181 941 leeprajuhtumit.<ref>WHO, [http://www.who.int/wer/2012/wer8734.pdf Weekly epidemiological record], 24. august 2012, 87. köide, 34 (lk 317–328), veebiversioon (vaadatud 08.06.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
 
Maailmas on arvatavasti 1,8 miljonit leeprahaiget. Enamik neist elab [[India]]s, [[Brasiilia]]s, [[Bangladesh]]is, [[Indoneesia]]s ja [[Myanmar]]is.<ref name="Nahahaigused" />
 
==Leepra ja katseloomad==
Pikka aega arvati, et enamikul koduloomadel on leeprabakteri vastu [[kaasasündinud immuunsus]]. Charles W. Duvali ja Eraser B. Gurdi [[1911]]. aastal avaldatud uurimuse kohaselt on aga võimalik loomadel leeprakoldeid tekitada. Eksperimentide käigus arenesid katseloomadel – [[ahv]]idel (''[[Macacus rhesus]]''), [[merisiga]]del, [[kits]]edel, kitsetalledel, [[hobune|hobustel]], valgetel [[hiir]]tel ja [[jänes]]tel – organismis leeprakolded, kuid need kadusid mõne kuu jooksul.<ref>Charles W. Duval, Eraser B. Gurd,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2124910/ Experimental immunity with reference to the bacillus of Leprosy, PART I. A STUDY OF THE FACTORS DETERMINING INFECTION IN ANIMALS], J Exp Med., 1. august 1911; 14(2): 181–195., PMCID: PMC2124910, veebiversioon (vaadatud 18.04.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
 
===Leepra ja üheksavöölased===
Euroopasse levis leepra Indiast ja Hiinast VII sajandil või veelgi varem, ilmselt Kreeka kaubateede kaudu. Algul kutsuti haigust ''elefantiasis kraekorum''. XIII sajandil oli Euroopas juba väga palju leeprahaigeid, mistõttu nad olid suureks nuhtluseks ja nad tuli paigutada eraldi leepravendade majadesse (''domus fratrum leprosorum''), mis asusid tavaliselt kirikute juures. Kirikus käijatel oli võimalus oma patukoormat lunastada, annetades haigetele ja vaestele raha ning vajalikke asju.
 
[[Keskaeg|Keskajal]] oli leepra diagnoosimise ja haige kogukonnast välja heitmise õigus [[preester|preestritel]].<ref>Külli Kuusik, [[Tartu Ülikool]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/43770/Kuusik_BA_2014.pdf TERVISHOIU KORRALDUS NARVAS 1646-1666], bakalaureusetöö, Tartu 2014, veebiversioon (vaadatud 6.04.2015)</ref>
 
===Leepra Eestis===
=== Meditsiini ajalugu ===
 
Mitme sajandi jooksul kirjeldati leepra vormina [[psoriaas]]i, alles 19. sajandil liigitati need kaheks erinevaks haiguslikuks seisundiks.<ref>Eckes LK., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/350808 Psoriasis and leprosy in the light of common history. A contribution on epidemiology and differential diagnosis. Lühikokkuvõte.], Hautarzt. juuni 1978 ;29(6):331-6., veebiversioon (vaadatud 06.01.2015.a.)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
 
== Vaata ka ==
*[[leproomid‎]]
*[[leprosoorium]]
*[[närvisüsteem]]
 
==Viited==
 
==Välislingid==
* George Thin,[http://archive.org/stream/leprosy00thin#page/n9/mode/2up"Leprosy"], Percival and Co, 1891
*Prince A. Morrow, [http://archive.org/stream/leprosy00morr#page/n7/mode/2up "Leprosy"], New York, Wood, 1899
* Longley J, Haregewoin A, Yemaneberhan T, Warndorff van Diepen T, Nsibami J, Knowles D, Smith KA, Godal T., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/3900245 In vivo responses to Mycobacterium leprae: antigen presentation, interleukin-2 production, and immune cell phenotypes in naturally occurring leprosy lesions.], Int J Lepr Other Mycobact Dis., september 1985;53(3):385-94., veebiversioon (vaadatud 06.09.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Kaplan G., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8433015 Recent advances in cytokine therapy in leprosy.], J Infect Dis., märts 1993;167 Suppl 1:S18-22., veebiversioon (vaadatud 06.09.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Robert L Modlin, [http://www.nature.com/jid/journal/v102/n6/abs/5611227a.html Th1-Th2 Paradigm: Insights from Leprosy], Journal of Investigative Dermatology (1994) 102, 828–832; doi:10.1111/1523-1747.ep12381958, veebiversioon (vaadatud 06.09.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Moubasher AD, Kamel NA, Zedan H, Raheem DD., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9802682 Cytokines in leprosy, I. Serum cytokine profile in leprosy.], Int J Dermatol., oktoober 1998;37(10):733-40., veebiversioon (vaadatud 06.09.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
*Jane Buckingham ,[http://www.amazon.com/Leprosy-Colonial-South-India-Confinement/dp/0333926226/ref=sr_1_30?s=books&ie=UTF8&qid=1370798399&sr=1-30&keywords=leprosy"Leprosy in Colonial South India: Medicine and Confinement"], Palgrave Macmillan, 2002, ISBN 978-0333926222, Google'i raamat, veebiversioon (vaadatud 09.06.2013)
*[http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel612_588.html "Pidalitõbi - vari minevikust"] Horisont nr 1/2006
*[http://www.ohtuleht.ee/461609 Aastasadu inimesi hirmutanud pidalitõbi ilmutas end Eestis]
* WHO, [http://www.who.int/lep/situation/PrevStart2007a.pdf?ua=1 Leprosy: prevalence rates, beginning of 2007]
*Norman Latov, [http://books.google.ee/books?id=OGkAskJmTtsC&pg=PA47&dq=The+Peripheral+Nerve+in+Leprosy+and+Other+Neuropathies&hl=et&sa=X&ei=7ru0Uc2TB9SHhQeBrICYDA&ved=0CEoQ6AEwBDgK#v=onepage&q=The%20Peripheral%20Nerve%20in%20Leprosy%20and%20Other%20Neuropathies&f=false "Peripheral Neuropathy: When the Numbness, Weakness, and Pain Won't Stop"], Demos Medical Publishing; 1st ed, 2006, ISBN 978-1932603590, Google'i raamat, veebiversioon (vaadatud 09.06.2013)
* WHO, [http://www.who.int/lep/situation/PrevStart2007aLEPPRATEJAN2009.pdf?ua=1 Leprosy: prevalence rates, beginningdata ofreported 2007],to veebiversioonWHO (vaadatudas 06.09.2014)<small>of (''inglisebeginning keeles'')</small>January 2009]
* WHO, [http://www.who.int/lep/situation/LEPPRATEJAN2009Leprosy_PR_2010.pdf?ua=1 Leprosy: prevalence rates, data reported to WHO as of beginning January 20092011], veebiversioon (vaadatud 06.09.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* WHO, [http://www.who.int/lep/situation/Leprosy_PR_2010Leprosy_PR_2011.pdf?ua=1 Leprosy: prevalence rates, data reported to WHO as of beginning January 20112012], veebiversioon (vaadatud 06.09.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* WHO, [http://www.who.int/lep/situation/Leprosy_PR_2011.pdf?ua=1 Leprosy: prevalence rates, data reported to WHO as of beginning January 2012], veebiversioon (vaadatud 06.09.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Christine M. Boeckl, [http://www.amazon.com/Images-Leprosy-Religion-Politics-ebook/dp/B008TW0XHG/ref=sr_1_51?s=books&ie=UTF8&qid=1370798732&sr=1-51&keywords=leprosy "Images of Leprosy: Disease, Religion, and Politics in European Art (Early Modern Studies)"], Truman State University Press, 2012, ASIN: B008TW0XHG, Amazoni raamat, veebiversioon (vaadatud 09.06.2013)
*Angela Ki Che Leung,''[http://www.amazon.com/Leprosy-China-History-Weatherhead-ebook/dp/B008MXZ4G2/ref=sr_1_14?s=books&ie=UTF8&qid=1370798006&sr=1-14&keywords=leprosy "Leprosy in China: A History (Studies of the Weatherhead East Asian In)"], Columbia University Press, 2012, ASIN: B008MXZ4G2, Amazon'i raamatu veebiversioon (vaadatud 09.06.2013)
* Vijay Adhe, Atul Dongre, ja Uday Khopkar, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3352632/ A Retrospective Analysis of Histopathology of 64 Cases of Lepra Reactions], Indian J Dermatol. 2012 Mar-Apr; 57(2): 114–117. doi: 10.4103/0019-5154.94278,
PMCID: PMC3352632, veebiversioon (vaadatud 02.02.2015)<small>(''inglise keeles'')</small>
*Letícia Baccaro Michellin; Jaison Antonio Barreto; Lúcia Helena Soares Camargo Marciano; Flavio Alves Lara; Maria Esther Salles Nogueira; Vânia Nieto Brito de Souza; Maria Renata Sales Nogueira Costa, [http://www.scielo.br/scielo.php?script=sci_arttext&pid=S0004-282X2012000400012 Leprosy patients: neurotrophic factors and axonal markers in skin lesions], Arq. Neuro-Psiquiatr. vol.70 no.4 São Paulo, aprill 2012, veebiversioon (vaadatud 18.06.2014)
 
[[Kategooria:Mikrobioloogia]]
[[Kategooria:Bakterid]]
[[Kategooria:Nakkushaigused]]