Eesti Ingeri: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
5. rida:
Jaanuaris [[1919]] läks Eesti Ingeri [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] käigus [[Eesti|Eesti Vabariigi]] kontrolli alla ning [[Nõukogude Venemaa]] tunnustas seda ametlikult [[Tartu rahu]]lepingus ([[1920]]).
 
== TerritooriumAsustus ==
Mitteametlikel andmetel elas Eesti Ingeris 1935. aastal [[isurid|isureid]] 920 (49%), [[soomlased|soomlasi]] 594 (31,6%), [[venelased|venelasi]] 216 (11,5%), [[eestlased|eestlasi]] 137 (7,2%) [[vadjalased|vadjalasi]] 14 (0,07%). Kogu rahvaarv oli 1881 inimest.<ref name="NoormetsTiit"/>
 
Nii isurid ja vadjalased kuulusid Ingeri põliselanike hulka, soomlased aga asusid sellesse piirkonda vabatahtlikult või sunniviisiliselt elama 16. kuni 18. sajandini kõikidest Soome osadest. Vene külad asustati piirkonnas pärast 15. sajandit.<ref name="NoormetsTiit"/>
Kiriklikult kuulusid ajaloolise Eesti-Ingeri alad ja külad<ref>[http://www.inkeri.com/Virtuaali/Viron%20Inkeri/Viron_Inkerin_kylat.htm VIRON INKERI, Kallivieren kylät], http://www.inkeri.com/, Virtuaali-Inkeri</ref> Uusi Arsia, Uusi-Feodormaa, Hanike, Kalliviere, Karstala, Kullaankylä, Magdeburg, Uusi-Ropsu, Räkälä, Saarkylä, Tervola (Smolka), Vanhakulä, Väikylä [[Kallivere kirikukihelkond|Kallivere (Kalliviere) kirikukihelkonda]].<ref>Priit Rohtmets, [http://www.academia.edu/3180151/Eesti_Evangeeliumi_Luteri_Usu_Kiriku_v%C3%A4lissuhted_aastatel_1919-1940 Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku välissuhted aastatel 1919-1940], Tartu Ülikool Usuteaduskond Kirikuloo õppetool, Tartu 2006</ref>
 
Isurite külad olid nt Vanaküla, Väiküla ja Saarküla. Soomlastega asustatud külad olid nt Kallivere, Kulla, Arsia, Hanike
 
== Haridus ==
[[Pilt:Ingeri Kallivere kool-1933.jpg|pisi|Kalliveire algkool 1933. aastal]]
Eesti Ingeris oli algharidust võimalik omandada neljas algkoolis:<ref name="NoormetsTiit"/>
* Kalliviere 6-klassiline algkool, kus õppetöö toimus nii soome kui ka eesti keeles;
* Väiküla 6-klassiline algkool (isurite küla), kus õppetöö toimus nii vene kui ka eesti keeles;
* Kulla küla 4-klassiline algkool, kus õppetöö toimus nii soome kui ka eesti keeles;
* Dolgaja Niwa algkool, kus õppetöö toimus nii vene kui ka eesti keeles.
 
== Kultuur ==
Ingeri Eesti kultuurielu mõjutas kõige rohkem Ingeri Selts (''Inkerin Seura''). Selts omas soomekeelset raamatukogu ja andis aastatel 1927–1938 välja oma häälekandjat "Sanaseppä". Väiksemat mõju omasid veel soomekeelsed organisatsioonid, nagu karskusselts „Nouseva Inkeri” (Tõusev Ingeri), noortering „Kullervo“ ja Eesti-Ingeri Naisteselts. 1927. aastal asutati Ingeri Eesti Haridusselts, kelle edasivedajateks olid Kalliviere algkooli eesti õpetajad. Väiküla isurite külas tegutses Vene Haridusselts Zarja. Veel tegutsesid Eesti Ingeris kohalik Kaitseliit, tuletõrje, jahiselts jm.<ref name="NoormetsTiit"/>
 
== Eesti Ingeri Teises maailmasõjas ==
13. rida ⟶ 27. rida:
 
[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|1941. aasta suvel okupeeris Saksamaa Eesti]], sealhulgas Eesti-Ingeri. Erinevalt muudest Eesti aladest, mis liideti [[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissariaadina]] [[Ostland|Ida-alade Riigikomissariaadi]] koosseisu, jäi Eesti-Ingeri [[väegrupp Nord|väegrupi Nord]] sõjalisse haldusse.
 
1943. aastal evakueeriti sõjategevuse eest kõik Eesti Ingeri elanikud.<ref name="NoormetsTiit"/>
 
Pärast [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Eesti teistkordset okupeerimist]] [[Punaarmee]] poolt [[1944]]. aastal eraldasid [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] võimud [[1945]]. aasta jaanuaris Eesti-Ingeri [[Eesti NSV]]-st ja viisid selle üle [[Vene NFSV]] [[Leningradi oblast]]i koosseisu (juba [[15. august]]il [[1944]] oli 75% Eesti NSV [[Petseri maakond|Petseri maakonnast]] eraldatud ja liidetud Vene NFSV-ga).
19. rida ⟶ 35. rida:
 
== Vaata ka ==
*[[IngeriNarva-tagune]]
*[[Leander Reijo]] ("Ingeri kuningas")
*[[Petserimaa]]
27. rida ⟶ 43. rida:
==Välislink==
{{viited|allikad=
<ref name="NoormetsTiit">[http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/NoormetsTiit_Eesti_Ingerimaa_TUNA2013_2.pdf Tiit Noormets. "Eesti Ingerimaa"] (pdf)</ref>
 
}}