Narvataguse: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
10. rida:
Narva-tagused vallad kuulusid halduslikult Virumaa koosseisu ning nende pindala oli kokku 375 km².<ref name="Rosenberg"/>
 
Narvatagune territoorium koosnes [[Narva vald|Narva]], [[Piiri vald|Piiri (end Kose)]] ja [[Karjati vald|Karjati]]/[[Raja vald (1939)|Raja]] vallast ning kuulus [[Eesti haldusjaotus#20. sajand|halduslikult]] [[Vaivara kihelkond]]a.
 
Külade arv oli 1920. aastal Narva vallas 20, Kose vallas 10 ja Skarjatina vallas 21.<ref name="Rosenberg"/>
Vaivara kihelkonna valdadese 1919–1925 kuulunud külad: [[Bolšaja Mokred]], [[Bolšaja Žerdjanka]], [[Bolšoje Zagrivje]], [[Dolgaja Niva]], [[Hannika]], [[Karstula (Venemaa)|Karstula]], [[Konduši]], [[Kukin Bereg]], [[Kuritšek]], [[Malaja Mokred]], [[Maloje Zagrivje]], [[Odrasaare]], [[Olga-Risti]], [[Otradnoje]], [[Perevolok (Slantsõ rajoon)|Perevolok]], [[Popovka (Vaivara)|Popovka]], [[Pustoi Konets]], [[Radovel]], [[Saarküla]], [[Skarjatina Gora]], [[Ust-Žerdjanka]], [[Vanaküla (Vaivara)|Vanaküla]], [[Väiküla]].
 
Vaivara kihelkonna valdadese 1919–1925 kuulunud külad olid järgmised: [[HannikaBolšaja Mokred]], [[JaanilinnBolšaja Žerdjanka]], [[KallivereBolšoje (Ingeri)|KallivereZagrivje]], [[Dolgaja Niva]], [[Hannika]], [[Karstula (IngeriVenemaa)|Karstula]], (Korostell)[[Konduši]], [[KullakülaKukin Bereg]], [[MagerburgKuritšek]], [[RäkäläMalaja Mokred]], [[SaarkülaMaloje Zagrivje]], [[TõrvalaOdrasaare]], [[Olga-Risti]], [[Otradnoje]], [[Perevolok (SmolkaSlantsõ rajoon)|Perevolok]], [[Väike-ArssiPopovka (Vaivara)|Popovka]], [[NovajaPustoi FjodorovkaKonets]], [[VäikeRadovel]], [[Saarküla]], [[Skarjatina Gora]], [[Ust-RopsuŽerdjanka]], [[Vanaküla (Leningradi oblastVaivara)|Vanaküla]], [[Väiküla]].
 
== Elanikud ==
1922. aastal elas Narva-tagusetes valdades 7608 ja 1934. aastal 7645 elanikku. Valdava osa valdade elanikkonnast moodustasid [[venelased]] (5874 ehk 76,8%), kellele järgnesid [[eestlased]] (903 ehk 11,8%) ja muud rahvused (868 ehk 11,4%). Viimaste hulka kuulusid peamiselt [[soomlased]], [[isurid]] ja [[vadjalased]], kes elasid eelkõige Eesti Ingeri aladel.<ref name="Rosenberg"/>
 
[[Jaanilinn]] oli rahvaarvult suurim Narva-tagune asula ning see kuulus kuni 1945. aastani halduslikult [[Narva]] koosseisu.